Mulle hakkavad tõsiselt meeldima orkuti tarkuseterad (kui nii võib öelda:P)
Seekord siis selline
What we think, we become (Please don't think you are a superhero and don't try to fly)
Aga see oleks ka kõik
reede, 21. august 2009
neljapäev, 20. august 2009
#"¤¤!"#"¤#&¤%/&¤%/¤"!!!!!!
See blogger ajab mind tõsiselt närvi!!!Nagu näha muutsin ma nii mõndagi oma blogis.
Esiteks tausta ja värvid. Okey see selleks, see polnud asi mis mind tigedaks ajas!
Ma vahetasin ka ära blogi pealkirja. Tahtsin siis seda ka aadressiks lisada. Kirjutan ära kõik korras ja ei ütle ka, et oleks unavailable. Kirjutan siis ära ka selle tõsiselt kahtlase tähekombinatsiooni ja siis ütleb, et see aadress on kasutusel. No okei võtsin siis uue netiakna lahti. Loogiline ju, tahtsin näha, et kes siis oli see, kes sellise nimega blogi omab ja imede ime. Ma ei leidnud ühtegi blogi. Olgu proovisin uuesti lisada seda aadressi - sama tulemus. Võtsin siis uuesti selle teise netiakna, kust blogi otsisin, sest seal ütles, et sellist blogi pole olemas, kas soovid sellise nimega blogi luua. Klõpsan siis, et jah soovin.
(No nii kergelt see ei lõppe, muidu oleks ma sellest kirjutamise juba lõpetanud!)
Jätkub asi nii, et pean uuesti sisse logima, talusin ka selle ära, siis pidin lisama uuesti blogi nime ja muud tähtsusetud asjad ja jälle sisestades ebainimlikku tähekombinatsiooni saan vastuseks, et selline blogi on juba loodud. No ausalt mida F-i!! Otsides pole blogi olemas, ja see ei saa olla varjatud blogi, nagu daaaa... see ajab mind närvi!
Ilmselt on kergem hommikul uuesti proovida!
Muide ma olen homme üksi kodus *winks and laughs an evil laugh*
neljapäev, 13. august 2009
Time passes away so fast.
Olen nüüd paaril viimasel nädalal oma tädi juures olnud ja pean tõdema, et ma olen oma täditütardega väga lähedaseks saanud. Ja see on väga tore.
Pidasin ema sünnipäeva vahepeal ja kahjuks mu tädi ja tema pere siia tulla ei saanud, aga küll nad tulevad.
Täditütred räägivad pidevalt, et neil on mulle mingi kingitus ja mul on nii, et nagu mida iganes. Mingit tähtpäeva ju polegi. See tekitab minus süümekad. Ma pean neile ju ka siis midagi kinkima. Tegelikult peaks ühele neist kinkima midagi uues koolis alustamise puhul. Aga mul pole aimugi, mis see olla võiks. Nii raske, ja kool algab juba mingi 2 nädala pärast.
Eile käisin raamatukogus õpikute järel. Me peame inglise keele õpiku ostma. Tõesti "tore"... Meie õpetaja arvab, et kuna me oleme tugevam rühm, siis peaks meil olema ka parem õpik ja seega peamegi selle ostma. No kammoon... Ah whatever. Igatahes hakkab mul nüüd viimane põhikooli aasta ja varsti on seegi läbi... Jube kui kiiresti aeg möödub.
Aga olgu ma lähen nüüd Kodus & Võõrsil`it vaatama.
Pidasin ema sünnipäeva vahepeal ja kahjuks mu tädi ja tema pere siia tulla ei saanud, aga küll nad tulevad.
Täditütred räägivad pidevalt, et neil on mulle mingi kingitus ja mul on nii, et nagu mida iganes. Mingit tähtpäeva ju polegi. See tekitab minus süümekad. Ma pean neile ju ka siis midagi kinkima. Tegelikult peaks ühele neist kinkima midagi uues koolis alustamise puhul. Aga mul pole aimugi, mis see olla võiks. Nii raske, ja kool algab juba mingi 2 nädala pärast.
Eile käisin raamatukogus õpikute järel. Me peame inglise keele õpiku ostma. Tõesti "tore"... Meie õpetaja arvab, et kuna me oleme tugevam rühm, siis peaks meil olema ka parem õpik ja seega peamegi selle ostma. No kammoon... Ah whatever. Igatahes hakkab mul nüüd viimane põhikooli aasta ja varsti on seegi läbi... Jube kui kiiresti aeg möödub.
Aga olgu ma lähen nüüd Kodus & Võõrsil`it vaatama.
neljapäev, 6. august 2009
Pole iialgi varem nii tundnud!!!
Polegi varem jõudnud kirjutada, et ma käisin Osmussaarel. See on saar loode-eestis. Esmaspäeval hakkasime kell 10 sõitma. Ööbisime Haapsalus ühes koolis ja hommikul kell 8 hakkasime Dirhami sadama poole sõitma.
Kuna ma olen selle reisi üle sügavalt mõelnud ja ma ei arutle ega seleta seda esimest korda, teen lühidalt.
Pühapäeval tuli meil mõte, et me võiks mu täditütre Nele ka kaasa võtta. Helistasime ja küsisime, kas vabu kohti on, ei olnud, aga 10 min. pärast helistati tagasi ja öeldi, et 1 koht on vaba. Helistasime siis Nele`le ja küsisime, kas ta tahaks tulla. Ta tahtis, aga ta ema oli planeerinud Nõos ühe korteri vaatamise ja ta pidi sinna minema (Ta läheb sügisel Nõkku kooli). Aga tema õde Juta, sai küll tulla ja seega kutsusime tema. Ma suhtlen Jutaga samuti väga hästi, seega minul vahet ei olnud.
Kui need plaanid said tehtud pidime vaatama, kellele oma toakoer hoida anda. Saime ka temale hoidja, aga see tähendas, et me pidime esmaspäeva hommikul kell 4.30 ärkama, sest pool 6 hakkasime juba koeraga Tartu poole sõitma. Kell pool 7 olime Tartus ja sealt edasi pidime Põlvasse minema. Enne poolt 8-t olime ka Põlvas, aga tänu mu vanemate "ideaalsele" planeerimisele jõudsime reisi alguspunkti pool 9. Olime poolteist tundi varem jõudnud... No seal vaatasime niisama ringi.
Sõitsime siis läbi Pärnu Haapsallu. Seal käisime piiskopilinnuses. Kuigi olin seal eelmisel aastal juba käinud, aga vahet pole. Aa ja tee peal käisime Lihula linnuses ka. Ma suutsin muidugi ideaalselt oma jala JÄLLE põlvest ära väänata (võin öelda, et hiljem saarel merevees ujudes läks mu jalavalu üle ning ma ei tunne oma jalga siiani, kuigi olen jõhkralt maad läbi kõndinud.) ning seega pidin õhtul koolis passima, kuigi ma ei ole kindel, kas ma 10 km. Haapsalu linna peal ka kõndida oleks tahtnud. Ilmselt mitte. Õhtul hakkas igav seega hakkasime kaarte mängima. Vahepeal ühinesid meiega mõne poisid. No neid just poisteks kutsuda ei saa, noormehed. Ma ei tea kuidas nende nimed kirjutatakse seega parem ei hakkagi segadust tekitama. Lõpuks läksime ka magama.
Hommikul sõime ja pakkisime asju ning asusime Dirhami sadama poole teele. Mida lähemale jõudsime, seda ilusam oli ilm. Sadamas oli palju ilusaid jahte. Kui kohale jõudsime panime asjad "Arabella`le". See oli suurem paat. Mõned inimesed, kes merehaigust põevad läksid tollega saarele. Ise läksin väikese kaatriga. Sinna mahtus 7 inimest pluss kapten. Laine oli meetrine, seega läks kaatril edasi-tagasi sõiduks tund aega. Ja eks ta tegi sõidu lõbusaks ka, pritsides kõik märjaks ja tehes 360-ne kraadiseid ringe. Kaater jõudis seda otsa sõita 3 korda, enne kui "Arabella" üldse saarele jõudis. Meie läksime viimase kaatrisõiduga, seega hakkas meie sõit alles kell 11. Esimestel oli kell 9. Oma aega sisustasime meduuside püüdmisega. Neid oli igas suuruses ja värvis. Nad olid nii külmad ja limased, aga väga rõve ei olnudki.
Sõit oli väga lahe. Pärast maabudes olime läbimärjad. Me läksime siis telki paigutama ja riideid kuivatama. Kadakad olid elu tugevad. Saime endale palju riidepuid:D Lõunastasime ja siis läksime matkale. Matkasime maha miinimum 10 km. Laagrisse jõudes olime veits väsinud ja väga palav oli. Läksime randa. See oli nii 30 m kaugusel, aga põhi ei olnud hea. Väga kivine oli. Valus oli kõndida ja vesi ei läinud ka eriti sügavaks oli nii umbes põlveni, vahel ka üle selle.
Sõime õhtust ja läksime pärast uuele matkale. Leidsime lambad. Nad olid metsikud, seega neid nii lähedalt ei nähte. Meile olid nad u. 20 m läheduses. Seal oli ka ema pisikese tallekesega. Ta oli vist ainult nädalane. Nägime ka jäära. Jõhkrad sarved olid tal. Käisime ka laevavraki juures. See oli keskelt pooleks. Aga veiseid me ei näinud. Saarel olid Šoti mägiveised ja Taani lambad :P Kunagi oli ka hobune, aga too müüdi maha. Ta läks liiga närviliseks. Sellel matkal käisime maha umbes 8 km. Tänu viimasele matkale oli mul nii soe, et ma käisin T-särgiga ringi, kui teistel olid villased kampsunid ja paksud pusad seljas.
Saarel võttis päike nii hästi, et ma olin endale randid päevitanud. Selg on siiani punane, aga see läheb aegamisi pruuniks.
Hommikul oli meri väga rahulik. Lained olid väga-väga väikesed. Võiks ka öelda, et neid ei olnud. Tagasisõidul saime 3 360-ne kraadist tiiru.
Kui reisi alguses ei meeldinud mulle giidi iseloom, siis lõpuks oli teda väga tore ja huvitav kuulata. Algul tundus ta mulle kui isik, kes on juba vanem, aga püüab siiski nooreks jääda, rääkides slängis ja olles aktiivne ning noortepärane. See ei läinud mulle peale, aga pärast olid tema jutud nii huvitavad ja tema iseloom oli suurepärane.
Sama lugu oli ka "kuningas" Erviniga. Tema oli meie kaatrijuht ja temal on samuti väga huvitav iseloom. Ta teeb seda, mida ta ise tahab. Teda ei huvita teiste arvamus. Vahel kui ta ei viitsi inimesi Osmussaarele vedada tõstab ta hinna lakke ja kui inimene on ikka nõus seda maksma viib ta reisija kohale ja teeb temaga veel mingeid imetrikke.
See sadam on väga hästi ehitatud. WC-s on ka dušš sisse ehitatud ja see on täiesti tasuta. Sadama kohvikus on väga maitsvad toidud.
Võin täiesti kindlalt öelda, et see on saar, millele ma lähen elus kunagi veel tagasi. Mitte ükski saar pole jätnud mulle nii head muljet ja mitte ühelgi saarel olles pole mul olnud kahju lahkuda. Sinna tahakski vist jääda.
Aga sellega vist lõpetan ja soovitan kõigil sellelt saarelt läbi käia.
PS! Tarkusesõna ka :P, et kui teil midagi valutab, no näiteks jalg või käsi, siis minge merre ujuma. See võtab valu ära, aga kui te ei ela mere ääres, siis ostke poest või apteegist meresoolasid ja tehke endale vanni isiklik meri. Muidugi soovitan merevett rohkem.
Kuna ma olen selle reisi üle sügavalt mõelnud ja ma ei arutle ega seleta seda esimest korda, teen lühidalt.
Pühapäeval tuli meil mõte, et me võiks mu täditütre Nele ka kaasa võtta. Helistasime ja küsisime, kas vabu kohti on, ei olnud, aga 10 min. pärast helistati tagasi ja öeldi, et 1 koht on vaba. Helistasime siis Nele`le ja küsisime, kas ta tahaks tulla. Ta tahtis, aga ta ema oli planeerinud Nõos ühe korteri vaatamise ja ta pidi sinna minema (Ta läheb sügisel Nõkku kooli). Aga tema õde Juta, sai küll tulla ja seega kutsusime tema. Ma suhtlen Jutaga samuti väga hästi, seega minul vahet ei olnud.
Kui need plaanid said tehtud pidime vaatama, kellele oma toakoer hoida anda. Saime ka temale hoidja, aga see tähendas, et me pidime esmaspäeva hommikul kell 4.30 ärkama, sest pool 6 hakkasime juba koeraga Tartu poole sõitma. Kell pool 7 olime Tartus ja sealt edasi pidime Põlvasse minema. Enne poolt 8-t olime ka Põlvas, aga tänu mu vanemate "ideaalsele" planeerimisele jõudsime reisi alguspunkti pool 9. Olime poolteist tundi varem jõudnud... No seal vaatasime niisama ringi.
Sõitsime siis läbi Pärnu Haapsallu. Seal käisime piiskopilinnuses. Kuigi olin seal eelmisel aastal juba käinud, aga vahet pole. Aa ja tee peal käisime Lihula linnuses ka. Ma suutsin muidugi ideaalselt oma jala JÄLLE põlvest ära väänata (võin öelda, et hiljem saarel merevees ujudes läks mu jalavalu üle ning ma ei tunne oma jalga siiani, kuigi olen jõhkralt maad läbi kõndinud.) ning seega pidin õhtul koolis passima, kuigi ma ei ole kindel, kas ma 10 km. Haapsalu linna peal ka kõndida oleks tahtnud. Ilmselt mitte. Õhtul hakkas igav seega hakkasime kaarte mängima. Vahepeal ühinesid meiega mõne poisid. No neid just poisteks kutsuda ei saa, noormehed. Ma ei tea kuidas nende nimed kirjutatakse seega parem ei hakkagi segadust tekitama. Lõpuks läksime ka magama.
Hommikul sõime ja pakkisime asju ning asusime Dirhami sadama poole teele. Mida lähemale jõudsime, seda ilusam oli ilm. Sadamas oli palju ilusaid jahte. Kui kohale jõudsime panime asjad "Arabella`le". See oli suurem paat. Mõned inimesed, kes merehaigust põevad läksid tollega saarele. Ise läksin väikese kaatriga. Sinna mahtus 7 inimest pluss kapten. Laine oli meetrine, seega läks kaatril edasi-tagasi sõiduks tund aega. Ja eks ta tegi sõidu lõbusaks ka, pritsides kõik märjaks ja tehes 360-ne kraadiseid ringe. Kaater jõudis seda otsa sõita 3 korda, enne kui "Arabella" üldse saarele jõudis. Meie läksime viimase kaatrisõiduga, seega hakkas meie sõit alles kell 11. Esimestel oli kell 9. Oma aega sisustasime meduuside püüdmisega. Neid oli igas suuruses ja värvis. Nad olid nii külmad ja limased, aga väga rõve ei olnudki.
Sõit oli väga lahe. Pärast maabudes olime läbimärjad. Me läksime siis telki paigutama ja riideid kuivatama. Kadakad olid elu tugevad. Saime endale palju riidepuid:D Lõunastasime ja siis läksime matkale. Matkasime maha miinimum 10 km. Laagrisse jõudes olime veits väsinud ja väga palav oli. Läksime randa. See oli nii 30 m kaugusel, aga põhi ei olnud hea. Väga kivine oli. Valus oli kõndida ja vesi ei läinud ka eriti sügavaks oli nii umbes põlveni, vahel ka üle selle.
Sõime õhtust ja läksime pärast uuele matkale. Leidsime lambad. Nad olid metsikud, seega neid nii lähedalt ei nähte. Meile olid nad u. 20 m läheduses. Seal oli ka ema pisikese tallekesega. Ta oli vist ainult nädalane. Nägime ka jäära. Jõhkrad sarved olid tal. Käisime ka laevavraki juures. See oli keskelt pooleks. Aga veiseid me ei näinud. Saarel olid Šoti mägiveised ja Taani lambad :P Kunagi oli ka hobune, aga too müüdi maha. Ta läks liiga närviliseks. Sellel matkal käisime maha umbes 8 km. Tänu viimasele matkale oli mul nii soe, et ma käisin T-särgiga ringi, kui teistel olid villased kampsunid ja paksud pusad seljas.
Saarel võttis päike nii hästi, et ma olin endale randid päevitanud. Selg on siiani punane, aga see läheb aegamisi pruuniks.
Hommikul oli meri väga rahulik. Lained olid väga-väga väikesed. Võiks ka öelda, et neid ei olnud. Tagasisõidul saime 3 360-ne kraadist tiiru.
Kui reisi alguses ei meeldinud mulle giidi iseloom, siis lõpuks oli teda väga tore ja huvitav kuulata. Algul tundus ta mulle kui isik, kes on juba vanem, aga püüab siiski nooreks jääda, rääkides slängis ja olles aktiivne ning noortepärane. See ei läinud mulle peale, aga pärast olid tema jutud nii huvitavad ja tema iseloom oli suurepärane.
Sama lugu oli ka "kuningas" Erviniga. Tema oli meie kaatrijuht ja temal on samuti väga huvitav iseloom. Ta teeb seda, mida ta ise tahab. Teda ei huvita teiste arvamus. Vahel kui ta ei viitsi inimesi Osmussaarele vedada tõstab ta hinna lakke ja kui inimene on ikka nõus seda maksma viib ta reisija kohale ja teeb temaga veel mingeid imetrikke.
See sadam on väga hästi ehitatud. WC-s on ka dušš sisse ehitatud ja see on täiesti tasuta. Sadama kohvikus on väga maitsvad toidud.
Võin täiesti kindlalt öelda, et see on saar, millele ma lähen elus kunagi veel tagasi. Mitte ükski saar pole jätnud mulle nii head muljet ja mitte ühelgi saarel olles pole mul olnud kahju lahkuda. Sinna tahakski vist jääda.
Aga sellega vist lõpetan ja soovitan kõigil sellelt saarelt läbi käia.
PS! Tarkusesõna ka :P, et kui teil midagi valutab, no näiteks jalg või käsi, siis minge merre ujuma. See võtab valu ära, aga kui te ei ela mere ääres, siis ostke poest või apteegist meresoolasid ja tehke endale vanni isiklik meri. Muidugi soovitan merevett rohkem.
Tellimine:
Postitused (Atom)