#"¤¤!"#"¤#&¤%/&¤%/¤"!!!!!!

See blogger ajab mind tõsiselt närvi!!!

Nagu näha muutsin ma nii mõndagi oma blogis.
Esiteks tausta ja värvid. Okey see selleks, see polnud asi mis mind tigedaks ajas!

Ma vahetasin ka ära blogi pealkirja. Tahtsin siis seda ka aadressiks lisada. Kirjutan ära kõik korras ja ei ütle ka, et oleks unavailable. Kirjutan siis ära ka selle tõsiselt kahtlase tähekombinatsiooni ja siis ütleb, et see aadress on kasutusel. No okei võtsin siis uue netiakna lahti. Loogiline ju, tahtsin näha, et kes siis oli see, kes sellise nimega blogi omab ja imede ime. Ma ei leidnud ühtegi blogi. Olgu proovisin uuesti lisada seda aadressi - sama tulemus. Võtsin siis uuesti selle teise netiakna, kust blogi otsisin, sest seal ütles, et sellist blogi pole olemas, kas soovid sellise nimega blogi luua. Klõpsan siis, et jah soovin.

(No nii kergelt see ei lõppe, muidu oleks ma sellest kirjutamise juba lõpetanud!)

Jätkub asi nii, et pean uuesti sisse logima, talusin ka selle ära, siis pidin lisama uuesti blogi nime ja muud tähtsusetud asjad ja jälle sisestades ebainimlikku tähekombinatsiooni saan vastuseks, et selline blogi on juba loodud. No ausalt mida F-i!! Otsides pole blogi olemas, ja see ei saa olla varjatud blogi, nagu daaaa... see ajab mind närvi!

Ilmselt on kergem hommikul uuesti proovida!

Muide ma olen homme üksi kodus *winks and laughs an evil laugh*

Time passes away so fast.

Olen nüüd paaril viimasel nädalal oma tädi juures olnud ja pean tõdema, et ma olen oma täditütardega väga lähedaseks saanud. Ja see on väga tore.
Pidasin ema sünnipäeva vahepeal ja kahjuks mu tädi ja tema pere siia tulla ei saanud, aga küll nad tulevad.

Täditütred räägivad pidevalt, et neil on mulle mingi kingitus ja mul on nii, et nagu mida iganes. Mingit tähtpäeva ju polegi. See tekitab minus süümekad. Ma pean neile ju ka siis midagi kinkima. Tegelikult peaks ühele neist kinkima midagi uues koolis alustamise puhul. Aga mul pole aimugi, mis see olla võiks. Nii raske, ja kool algab juba mingi 2 nädala pärast.

Eile käisin raamatukogus õpikute järel. Me peame inglise keele õpiku ostma. Tõesti "tore"... Meie õpetaja arvab, et kuna me oleme tugevam rühm, siis peaks meil olema ka parem õpik ja seega peamegi selle ostma. No kammoon... Ah whatever. Igatahes hakkab mul nüüd viimane põhikooli aasta ja varsti on seegi läbi... Jube kui kiiresti aeg möödub.

Aga olgu ma lähen nüüd Kodus & Võõrsil`it vaatama.

Pole iialgi varem nii tundnud!!!

Polegi varem jõudnud kirjutada, et ma käisin Osmussaarel. See on saar loode-eestis. Esmaspäeval hakkasime kell 10 sõitma. Ööbisime Haapsalus ühes koolis ja hommikul kell 8 hakkasime Dirhami sadama poole sõitma.

Kuna ma olen selle reisi üle sügavalt mõelnud ja ma ei arutle ega seleta seda esimest korda, teen lühidalt.

Pühapäeval tuli meil mõte, et me võiks mu täditütre Nele ka kaasa võtta. Helistasime ja küsisime, kas vabu kohti on, ei olnud, aga 10 min. pärast helistati tagasi ja öeldi, et 1 koht on vaba. Helistasime siis Nele`le ja küsisime, kas ta tahaks tulla. Ta tahtis, aga ta ema oli planeerinud Nõos ühe korteri vaatamise ja ta pidi sinna minema (Ta läheb sügisel Nõkku kooli). Aga tema õde Juta, sai küll tulla ja seega kutsusime tema. Ma suhtlen Jutaga samuti väga hästi, seega minul vahet ei olnud.

Kui need plaanid said tehtud pidime vaatama, kellele oma toakoer hoida anda. Saime ka temale hoidja, aga see tähendas, et me pidime esmaspäeva hommikul kell 4.30 ärkama, sest pool 6 hakkasime juba koeraga Tartu poole sõitma. Kell pool 7 olime Tartus ja sealt edasi pidime Põlvasse minema. Enne poolt 8-t olime ka Põlvas, aga tänu mu vanemate "ideaalsele" planeerimisele jõudsime reisi alguspunkti pool 9. Olime poolteist tundi varem jõudnud... No seal vaatasime niisama ringi.

Sõitsime siis läbi Pärnu Haapsallu. Seal käisime piiskopilinnuses. Kuigi olin seal eelmisel aastal juba käinud, aga vahet pole. Aa ja tee peal käisime Lihula linnuses ka. Ma suutsin muidugi ideaalselt oma jala JÄLLE põlvest ära väänata (võin öelda, et hiljem saarel merevees ujudes läks mu jalavalu üle ning ma ei tunne oma jalga siiani, kuigi olen jõhkralt maad läbi kõndinud.) ning seega pidin õhtul koolis passima, kuigi ma ei ole kindel, kas ma 10 km. Haapsalu linna peal ka kõndida oleks tahtnud. Ilmselt mitte. Õhtul hakkas igav seega hakkasime kaarte mängima. Vahepeal ühinesid meiega mõne poisid. No neid just poisteks kutsuda ei saa, noormehed. Ma ei tea kuidas nende nimed kirjutatakse seega parem ei hakkagi segadust tekitama. Lõpuks läksime ka magama.

Hommikul sõime ja pakkisime asju ning asusime Dirhami sadama poole teele. Mida lähemale jõudsime, seda ilusam oli ilm. Sadamas oli palju ilusaid jahte. Kui kohale jõudsime panime asjad "Arabella`le". See oli suurem paat. Mõned inimesed, kes merehaigust põevad läksid tollega saarele. Ise läksin väikese kaatriga. Sinna mahtus 7 inimest pluss kapten. Laine oli meetrine, seega läks kaatril edasi-tagasi sõiduks tund aega. Ja eks ta tegi sõidu lõbusaks ka, pritsides kõik märjaks ja tehes 360-ne kraadiseid ringe. Kaater jõudis seda otsa sõita 3 korda, enne kui "Arabella" üldse saarele jõudis. Meie läksime viimase kaatrisõiduga, seega hakkas meie sõit alles kell 11. Esimestel oli kell 9. Oma aega sisustasime meduuside püüdmisega. Neid oli igas suuruses ja värvis. Nad olid nii külmad ja limased, aga väga rõve ei olnudki.

Sõit oli väga lahe. Pärast maabudes olime läbimärjad. Me läksime siis telki paigutama ja riideid kuivatama. Kadakad olid elu tugevad. Saime endale palju riidepuid:D Lõunastasime ja siis läksime matkale. Matkasime maha miinimum 10 km. Laagrisse jõudes olime veits väsinud ja väga palav oli. Läksime randa. See oli nii 30 m kaugusel, aga põhi ei olnud hea. Väga kivine oli. Valus oli kõndida ja vesi ei läinud ka eriti sügavaks oli nii umbes põlveni, vahel ka üle selle.

Sõime õhtust ja läksime pärast uuele matkale. Leidsime lambad. Nad olid metsikud, seega neid nii lähedalt ei nähte. Meile olid nad u. 20 m läheduses. Seal oli ka ema pisikese tallekesega. Ta oli vist ainult nädalane. Nägime ka jäära. Jõhkrad sarved olid tal. Käisime ka laevavraki juures. See oli keskelt pooleks. Aga veiseid me ei näinud. Saarel olid Šoti mägiveised ja Taani lambad :P Kunagi oli ka hobune, aga too müüdi maha. Ta läks liiga närviliseks. Sellel matkal käisime maha umbes 8 km. Tänu viimasele matkale oli mul nii soe, et ma käisin T-särgiga ringi, kui teistel olid villased kampsunid ja paksud pusad seljas.

Saarel võttis päike nii hästi, et ma olin endale randid päevitanud. Selg on siiani punane, aga see läheb aegamisi pruuniks.

Hommikul oli meri väga rahulik. Lained olid väga-väga väikesed. Võiks ka öelda, et neid ei olnud. Tagasisõidul saime 3 360-ne kraadist tiiru.

Kui reisi alguses ei meeldinud mulle giidi iseloom, siis lõpuks oli teda väga tore ja huvitav kuulata. Algul tundus ta mulle kui isik, kes on juba vanem, aga püüab siiski nooreks jääda, rääkides slängis ja olles aktiivne ning noortepärane. See ei läinud mulle peale, aga pärast olid tema jutud nii huvitavad ja tema iseloom oli suurepärane.
Sama lugu oli ka "kuningas" Erviniga. Tema oli meie kaatrijuht ja temal on samuti väga huvitav iseloom. Ta teeb seda, mida ta ise tahab. Teda ei huvita teiste arvamus. Vahel kui ta ei viitsi inimesi Osmussaarele vedada tõstab ta hinna lakke ja kui inimene on ikka nõus seda maksma viib ta reisija kohale ja teeb temaga veel mingeid imetrikke.

See sadam on väga hästi ehitatud. WC-s on ka dušš sisse ehitatud ja see on täiesti tasuta. Sadama kohvikus on väga maitsvad toidud.

Võin täiesti kindlalt öelda, et see on saar, millele ma lähen elus kunagi veel tagasi. Mitte ükski saar pole jätnud mulle nii head muljet ja mitte ühelgi saarel olles pole mul olnud kahju lahkuda. Sinna tahakski vist jääda.

Aga sellega vist lõpetan ja soovitan kõigil sellelt saarelt läbi käia.

PS! Tarkusesõna ka :P, et kui teil midagi valutab, no näiteks jalg või käsi, siis minge merre ujuma. See võtab valu ära, aga kui te ei ela mere ääres, siis ostke poest või apteegist meresoolasid ja tehke endale vanni isiklik meri. Muidugi soovitan merevett rohkem.

Always busy, I never have time for myself.

Nüüd tuleb jälle kõigest hiljem kirjutada...

Pärnus oli lahe! Jõudsime päeval kuskil 2-e paiku sinna ja siis käisime poodides ja rannas ja niisama jalutamas. Õhtupoolikul käisime veekeskuses ujumas ja pärast seda läksime Steffani pitsarestorani. Tõeliselt head toidud olid, sinna võiks isegi tagasi minna! Ja tegelikult ka peaks.

Pitsakast lahkusime kuskil poole 12 paiku. Õhtul vaatasime mingit filmi "Aliens & Predators" oli vist. Mulle isegi meeldis. Tahaksin nende järge ka vaadata või esimesi osi või mida iganes. Hommikul käisime linnas shoppamas ja siis läks ilm halvemaks ning seega jätsime sõpradega hüvasti. Ise läksime veel Kaubamajakasse, aga täiega padukat hakkas sadama ja meil istusime päris kaua autos oodates vihmapausi, seda aga ei tulnud seega otsustasime vihma käes minna. Kaubamajakas shoppasime veel ringi ja lõunat sõime Pancakes & Kebab'is. Minu tellitud toitu muidugi ei olnud... Seega pidin oma tellimust muutma, aga ega friikad kanakebabiga ka halvad polnud. Ja tegelikult pärast seda hakkasimegi tagasi sõitma. Kojusõit läks kuidagi palju kiiremini. Huvitav mille pärast!?

Sel nädalal olin 3 päeva Põlvas tädi juures. Täiega tore oli! Algul oli nii, et mida me teeme, suht igav oli, aga alati ongi nii, et kui plaanid toredalt aega veeta, siis on igav. No tegelikult hull ei olnudki. Igatahes kolmapäeval otsustasin ma lasanjet teha ja see läks nagu veits võssa, aga jh.. Viga oli siis selles, et neil ei olnud kodus nisujahu, oli odrajahu, nad ise ka ei teadnud, miks see neil oli, sest tavaliselt ostavad nad ikka nisujahu, aga jh see-selleks. Igatahes lõpuks maitse hull ei olnud, aga oleks võinud parem olla. Õhtul tulid tädipojale sõbrad külla ja meil sai nendega väga palju nalja, igatahes olime nendega koos mingi kaheteistkümneni. Siis otsustasin ma, et ma pesen pea ära ja meil tuli kohvi isu, seega tegime Nescafe lahustuvat. Maitses hästi. No ja sealt edasi hakkasime rääkima ja me rääkisime kuni hommikutundideni välja, siis aga läks valgeks ja jutt kuidagi kateks. Nende ema ka ärkas seega me läksime majast välja. Otsustasime randa minna. Rannas olid kiigud veidi märjad, aga kuivatasime need ära ja seal olime umbes 45 min. Seal ajasime ka juttu, aga täditütrel läks kõht tühjaks ja me läksime tagasi nende juurde. Muide hommikul ei maitsenud kohv üldsegi nii hästi. Pärast väikest turgutust otsustasime korraliku hommikusöögi järgi minna. Poeks osutus Selver kuhu on umbes 1,5 km. Ah väike trenn kulubki ära. Ostsime saiakesi, pudingut, actimeli, jogurtit ja suure 2 l sprite'i. Nojah kui tervislik see nüüd on, selle üle otsustab igaüks ise, aga kodus sõime saiakese ja jõime sprite'i ning u pooleteisetunni pärast sõime pudingu ära. Vahepeal tuli jõhker unekas, aga sellest saime võitu kui nende sõbrannad külla tulid. Igatahes mu päev lõppes nende pool u kell 16.30. Kohtusin vanematega kaubamajas ja käisime erinevais poodides, ostsime koju süüa, sõime jäätist ning järsku otsustasime, et võiks mu vennale töö juurde minna, sest tahtsime uue pliidi osta. Õnneks valisimegi ühe välja ja ostsime ära. Mina muidugi märkasin ühte läpakat, mida ka tahaksin, sest too oli hästi hea ja kompaktne, praegune on mul hästi suur ja raske:(
Tegelikult on mul nagunii uut arvutit vaja, sest kui ma lähen mujale gümnaasiumisse, siis seda arvutit ma küll ei taha, mis mul praegu on.
Õnneks sain uue pliidi, nüüd saan küpsetada, olen juba pikemat aega tundnud, et tahaks mingit kooki või pitsat teha. No eks selleks on nüüd piisavalt aega:D

Aah ja homme on sõbranna sünnipäev ka nii, et mul on nii tihe graafik:P

My holiday has begun... yaayy!!

Pole pikalt kirjutanud. Ega ma midagi erilist teinud ka pole. Natuke shopanud ja sõpradel külas käinud.
Et neljapäeval lähen Pärnusse. Olen ühe öö seal ja reedel tagasi. Praegu pean koristama ja vaatama, mida kaasa tahan võtta. Vbl pean mõned asjad veel pessu panema. Igatahes täna väga pikka postitust ei tule, sest millestki erilisest pole rääkida. Täna tegin moosi, maasika ja mustika, väga hea tuli. Sel nädalal käisin seenel ka. Muidugi ma ise seeni ei söö, aga vahet ju pole:D
Aga ma ei teagi, kõige tähtsamast sai vist räägitud... Eile käisin linnas, nägin oma venda ja vennanaist. Käisin siis viimasega linnas ringi, vaatasime erinevaisse poodidesse...
Mis ma just teada sain on see, et ma lähen homme juuksurisse.. väga hea! Saab enne Pärnut uue soengu. Midagi erilist ei tee, lõikan-värvin.
Aga olgu mul on vaja veel mitmeid asju teha seega lõpetan tänaseks. Vbl kirjutan homme ka, kuidas soenguga rahul olen, aga ma ei tea..

Let's just make everyone happy!

Lugesin just ühte väga head blogi. Heaks teeb selle asjaolu, et isik kes seda täidab on väga huvitav ja mitmekülgne persoon. Tal voolab jutt väga hästi ja ta suudab põhimõtteliselt kõikide maailma asjade kohta arutleda. Ei, ta pole mu tuttav... Ma pole temaga kunagi kohtunud, aga lihtsalt tema stoorisid on väga mõnus lugeda. Sattusin tema blogile juhuslikult ja olen meeldivalt üllatunud, et on veel olemas isikuid, kes ei tegele kirjandusega, aga suudavad nii ime hästi asja igast vaatenurgast nii ülevaatliku pildi luua. Tema blogis polnud ühtegi samast vaatenurgast kirjutatud postitust. Vähemalt nende viimaste seas, mis alles olid... Tema juttudes oli parajal annusel irooniat ja huumorit. Ta tundus mulle inimesena, kes ei karda uusi asju proovida ega karda ka teistele vastu astuda kui nad ülekohut kellelegi teeva. See viib mind mõtteni, et tahaks isegi sama hästi maailma asjade kohta filosofeerida...

Olgu see selleks... Teiste kadetsemisel pole mingit põhjust, ei tee see tuju paremaks ega midagi. Pigem hoopis vastupidi, hakkad masetsema ja päev on jälle rikutud. Seepärast tahtsin ma teha enda jaoks midagi head. Tahtsin tunda, et olen midagi korda saatnud ja tahtsin tunda mõnusat positiivsuselaksu.
Ning minu mõtlemise tulemusel otsustasin, et hakkan enda toitumist jälgima. Mida söön, millal söön jne. Samuti suurendan oma kehalist aktiivsust. Olen seda varemgi proovinud... seda kaalualandamist, aga varem pole nagu õnnestunud. Ju on asi väheses eeltöös või lihtsalt saab väike-paha-soov minust võitu ja ma ikka luban endale selle magustoidu või karastusjoogi. Ilmselt on süüdi ikkagi minu vähene enda käsile võtmine. Aga nüüd on kõik teisiti, sest ma kavatsen seda ka tõsiselt järgida. Võib tunduda, et see on täpselt samasugune nagu kõik teised, et ma-luban-et-jälgin-korralikult-dieeti-ja-sportin-rohkelt mõte, mis nädala pärast on vajunud meeltesügavusse. No mina nii ei arva, sest see algus oli teistsugune. Nagu mingi ilmutusena(milledesse ma tegelikult ei usu) leidsin ma täna oma õe vanad Kaalujälgijate programmi infovihikud, kus sees kõik, mis vajalik et enda probleempiirkondadest jagu saada. Ja veel üks asi, miks ma tunnen, et suudan seda teha. Tänasel päeval toitusin ma tervislikult, käisin rattaga u 40 min. sõitmas ja tegin erinevaid lihasgrupi harjutusi. Ma pole kunagi kohe esimesel päeval tegutsenud nii, et see mind lõpptulemusele lähemale viiks.

Tegelikult ma pole ülekaaluline ja samuti pole ma ebaproportsionaalne, aga ma ei tea, täna oli kuidagi selline murdepunkt. Ma mõtlesin erinevate asjade üle ja leidsin, et ma tahan end oma enda kehas hästi tunda. Ja praeguseks tunnen ka nende harjutuste mõju, mistõttu vaatan homsele päevale vastu tundega, et ma suudan saavutada kõike mida tahan.
Kõik algab ju mõtlemisest!

Seega tänane tarkusesõna on, et tee endale midagi head, sest enda lõputult halvustamine ja teiste kadetsemine ei tee head. Tunne ennast hästi, sest see muudab maailmapildi positiivsemaks. Kui tunned ennast hästi näevad ja tunnevad seda ka kõik sind ümbritsevad isikud ja ka nemad suudavad endaga rahulolu saavutada. Ole endaga rahul!

Mum you have made my day!

Hommik algas siis sellega, et ma ärkasin kell 8, sest tahtsin ühte teleseriaali vaadata. Ema aga teatas, et nad lähevad linna ja küsis, kas ma tahan ka kaasa minna. No algul olin ma sellele suht vastu, sest ikkagi mu lemmikseriaal ju, aga siis ma otsustasin, et niigi jäi eilne osa vaatamata, et ega ma sellest osast ka enam aru ei saa ja kuna ema ütles, et me lähme poodidesse ka, siis ikka otsustasin minna. Kui linna jõudsime, siis kõigepealt käisime ühes poes ja sealt ostis ema mulle pluusi. Seal on nii kahtlane müüja. Ta on kuidagi nii ebaviisakas, igatahes mulle ja mu emale ta ei meeldi.
Aga jh selle pluusiga oli ka üks lugu. Et vaatasin neid särke seal ja kõigil oli peal suurus, kas M, L või XL no ja mul ema siis küsis, et kas neid S suuruses ei ole, et kõik on nii suured. Too müüja siis tuleb ja ütleb, et ärge neid suurusi seal pluusi peal vaadake, sest need ei kehti, suurus M on võrdne suurus S-iga. Et talle(mulle) peaks see särk paras olema kui isegi mitte väike. Mul oli nii, et mida F-i... Ma kannan pluuse suuruses S ja ta ütleb mulle, et see pluus on mulle väike. Igatahes lasi ta mul seda proovida ja kui ma ära proovisin küsis ta, et noh kas oli väike w? Issand kui haige too muti ikka oli.

No edasi käisime lillepoes ja postkontoris. Postis saatsime jäätisepaberi ära, võitsin sellega 500.- krooni. Ja edasi läksime veel ühte riiete poodi. No sealt sain ka särgi ja mis mind eriti rõõmsaks tegi oli see, et ma sain endale koti. Ma olin seda kotti silmanud seal mingi paar kuud tagasi ja ma kohe teadsin, et pean selle saama. Täna siis näitasin seda talle ja ta ütles, et ma saan selle. Oh ma olin nii happy! Ma arvasin, et ta keeldub ja ma seepärast ei lootnudki, aga kui ta nõustus, oh seda rõõmu siis. No ja vaatasime bikiine ka, aga hetkel midagi ei ostnud. Kaks paari meeldisid mulle eriti. Ühed olid roosad ja valged palmid olid pildiks ning teine oli mingi kirju, selline rohelise, sinise, musta, punase kirju.

Igatahes olen ma praegu väga rõõmus!

Ilu - täiesti keeruline mõiste

Tänane hommik ei alanud just väga meeldivalt ja ega esimesed ärkvel oleku tunnid ka paremad polnud. Õues oli nii külm...tuuline ja vihma sadas. Kõige halvem ilm on siis kui mul pole vastavaid riideid käepärast võtta:D Olgu oleks ju saanud soojemalt riidesse panna, aga ma olin kodust eemal ja arvasin, et ega mul kauem ei lähe kui max. 20 min. aga ei keegi ei tule ju kunagi täpselt õigeks ajaks... No praeguseks on enesetunne parem ja külm pole ka õnneks:D Aga millest ma kirjutada tahtsin oli hoopis järgmine.

Lugesin hiljuti kusagilt kellegi arvamust ilust ja pean tõdema, et ma arvan suhteliselt samamoodi. Siin on algne tekst:

"Ilu all ma ei mõtle kunagi juuksevärvi ega megalahedaid riideid. Kui sa tahad, võid leida kõiki ilusana, kõik oleneb sellest, kas ta on sinu sõber või tõesti väliselt kaunitar. Kui nüüd ilust rääkima jäädagi, siis inimese ilu on tema silmad, sõna ja abi osutamine teistele.. See on inimese ilu, kui ta ohverdab end teist kaitstes.. See on ilu, kui sa suudad ka endale mitte väga sallivaid inimesi juurde lasta ja neid kuulates ja neid aidates jääda ikka ausaks. Kannatused, mured ja enesehaletsus võivad tuua silme alla kortse, juuksed halliks ajada või migreen tekkida (tegelt neid asju on veel). Aga loomulikus on ju nii ilus.. Loomulikud inimesed ongi ilu alus.. see mida me näeme enda ümber vahest.. televiisorist, internetist, kus iganes.. see on fake.. Ma ütlen sulle, sa pole fake.
Sa oled inimene, kes on ilus.."

No jah... juuksevärv ei määra ilu. Määrav saab olla soeng, mis muudab sind, kas ilusamaks või mitte. Kuigi natuke on ka värv oluline, sest ka see võib sind muuta ilusamaks, aga jh lihtsalt blondil, brünetil või punapeal vahet ei ole.
Arvan seda, et kui tahad, siis saad kõikide inimeste kohta öelda, et nad on ilusad. Ei olene sellest, kas ta on su sõber või võõras. Muidugi on esmamulje väga tähtis ja seega soovitakse ennast oma maa kommetele vastavalt ilusaks teha. Meil on selleks meik, hea riietus ja sale keha. Kõigil ei ole need tavad samasugused. Aga modernses maailmas on see peamine. Mõnedes riikides on ilu kriteeriumiks blondid juuksed, mõnedes hele nahk, aga mõndadele meeldivad hoopis pikad kaelad ja välja venitatud kõrvad. Seega on iluideaalid igal pool erinevad. Paljudes ajakirjades ja uudistes on juttu ilust. Mis on ilu saladus? Keegi ei tea seda täpselt, aga mina arvan, et ilus inimene on lahke ja heatahtlik. Ta ei ole pahane, ta on positiivse ellusuhtumisega ja andestav, aga kõige peamine on oskus jääda iseendaks. Kui sa jääd iseendaks ega muuda ennast, eriti kellegi teise pärast, siis oled sa ilus ja omapärane inimene. Mulle tuli praegu meelde imeline võrdlus. Tihti on need kõige paremad inimesed nagu pärlikarbid. Pealt pole nad väga ilusad, pruunid ja krobelised, aga kui õpid tundma inimese sisemust, siis leiad sealt imepärase ja väärtusliku pärli ning tunned, et see inimene on lihtsalt parim.

Uuendusprotseduur

Nüüd on mu blogil ka ilus taust:D vahetasin just ära. Tegelesin mitu tundi kõige ilusama ja sobivama pildi otsinguga! Ja neid pilte oli mitu... mis lemmikuteks said, aga jh ma saan noid hiljem lisada. No ja siis tuli vahetada teksti värvi ju ka, ja see võttis omajagu aega, et ikka kõige sobivam variant saaks. No ja ma otsustasin, et mulle ei meeldi see pilt, mis mul pealkirja asemel oli, sest see oli nii suur ja pealegi ei sobi see mu praeguse taustaga. Siis oleksin veel uue pildi ka pidanud otsima, aga ma otsustasin, et kergem on mõelda blogile uus ja normaalne pealkiri. No ja kui sellel blogil oli kõik korras, siis otsustasin, et teine blogi vajaks ka värskendust. Ja seega muutsin tolle ka ära.. ja imede ime ka seal tuli pealkirja vahetus:D Nüüd tahaks oma Twitterile ka uut tausta, sest see mida ma praegu kasutan mulle ei meeldi, aga see oli ilusaim sealt pakutavateist. Ja pealegi kasutavad seda sama mitmed teised kasutajad.

Nii ja mis ma veel tahtsin siia lisada.
Hetke muusikalemmikud:

Jordin Sparks - Battlefield

David Cook - Light On (sooo favourite right now)

Milow - Ayo Technology

Mulle meeldib R&B ja light rock.. No ja ma ei tea.. teemade koha pealt lähevad hinge ikka armastuslaulud.. Ma olen täiesti romantikafänn:D Ma vist midagi muud ei kuulagi kui armastuslaule, kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis mulle ei tulegi meelde ühtegi, MITTE ÜHTEGI laulu, mis EI oleks seotud armastusega!
Deem, kõikides lauludes on vähemal või rohkemal määral armastusest.
Mõnedes lugudes on see sõnadega välja öeldud...
Mõnedes pead ise nö. nurga taha vaatama ja siis märkad, et ka selles loos on armastusest.
Samuti on mõned lood rohkem soft love ja sellised hellad, aga teistes lugudes on rohkem "mees tahab naist" teema, sellised rohkem seksistlikud lood.
Aga on ka lugusid, kus pole teksti ja ka need on armastuse teemalised.
Samuti pole kõikides lauludes mehe ja naise vahelisest armastusest juttu, vaid nt. armastusest perekonna, armastusest oma riigi, armastusest sõprade, armastusest ELU vastu. Ma loen ka hellust, hoolivust ja toetust armastuse alla. Need on sellised alamliigid, mis ka näitavad armastust kellegi vastu. Kindlasti on neid liike veel...
Seega ma ei tea, kas asi on minus või on tegelikult ka igas loos armastusest.

Nojah, see-selleks, sain nüüd veidi spekuleerida sellel teemal, aga see ei olnud üldsegi mu blogi point:D

Niih, ja nüüd tuli mulle meelde mitu-mitu lugu, milles ei ole armastusest juttu.. No vähemalt ei ole see neis lugudes pea teema ja seega ma pean sisemisi vaidlusi, kas kustutada eelnev tekst maha...

Oh, I know that I'm going to be so embarrased, when I read this a month, a year later... Don't care!

Ja mis mulle meelde tuli.. mul on veel Twitterisse taust otsimata, ok hakkan peale!

Ja tuleb välja, et sinna ma selliseid taustu panna ei saa ja ma ei viitsi pilte ka otsida seega suva too...

Aah ma ei teagi, kas tahan veel midagi kirjutada.. vist ei taha... Ma arvan, et ma lähen Quelle lehele ja vaatan sealt riideid või lappan ajakirja läbi.. Ilmselt teen mõlemat:P Noo ja peaks kõik lehed ka läbi käima, uudiseid uurima.. ja msn-i peaks ka minema, ei viitsi seda eriti teha, sest kui keegi juttu hakkab rääkima ja ära tahad minna, siis on nii tüütu öelda, et kle ma korraks minema jne. Ja kui ei ütle, siis nad nudgevad nii hullult ja pärast õiendavad, et kus oled jne... Tüütu, aga ma peaks jh käima seal.. No näppisin veits settinguid ka, muutsin lehe omapärasemaks... Aga jh, aitab vist ka kirjutamisest:P Ma arvan, et teen oma teise blogisse ka ühe veits tigedama postituse ja, siis lahkun siit lehelt:P

Day after day after day

Oh, millal viimati kirjutasin? Mingi 5 päeva tagasi? No midagi erilist pole juhtunud, ikka see samasugune elu. Lihtsalt kulgen ühest päevast teise. Midagi erilist pole ka teha. Tegelikult on mul küllalt plaane, aga neid ellu viia pole viitsimist. Kuigi just need teeks mu päeva säravamaks ja toredamaks.
No mida ma siis mõelnud olen: õe juures peaks käima, siis peaks tädi juures käima. Pealegi siis saaks ma oma lokitangid tagasi. Mitte, et nendega kiiret oleks, aga jah peaks oma sugulastega suhtlema ikka:D
Niih.. siis mõtlesin veel, et võiks kunagi mingi kamba kokku kutsuda ja Otepääle ronima minna ning peale seda vbl. Pühajärvele ujuma, kui soe ilm on..

Ja mulle tuli meelde, et ema ütles ennem midagi selle kohta, et tal on mulle midagi, siis ei viitsinud ta otsida(ta just jõudis koju, siis kui seda ütles)

Nii ma olin eemal vahepeal.. Mul läks üldse meelest ära, et mul blogi kirjutamine pooleli on. Praegu vaatan Huulepulgadžunglit ja pärast lähen ülesse. Selle all mõtlen ma seda, et lähen pööningule. Ma vist rääkisin varem, et mu ema tõi oma kassi suveks siia ja me viisime ta pööningule, sest mul on juba kass ja ma ei tea kuidas nad muidu suhtlema hakkaks, igatahes tegin ma endale nüüd seal elu mugavaks ja nüüd magangi seal üleval. Seal on palju parem. Saan üksi olla ilma, et peaks muretsema sellepärast, kes mind segama tuleb. Saan magada hommikul nii kaua kui tahan, keegi ei lärma:D
Olen üsna palju aega veetnud selle perekonna juures, kellega Hiiumaal käisime. Kirjutasin nendest eelmistes postitustes. Aga jh nendega oleme me palju grillinud ja oi nendega on lõbus. Nad on mulle nii lähedased, et nad on nagu mu teine perekond. No ja selle "õega" saan ma väga hästi läbi, meil on alati väga lõbus. Lakkamatu naer jääb kõlama igalt meie koosviibimiselt:D:D:D Ta on lihtsalt nii suurepärane!
Aga jh, ma olen vist kirjutanud kõigest, mida olen vahepeal teinud ja ma usun, et võin endaga rahule jääda:)