Tänane päev oli elu jama.
Mind ajab tõsiselt närvi õpetajate oskamatus ja saamatus. Ja see, et õpetajad kedagi eelistavad. Täna ajaloo tunnis ma vastasin ja meil õpetaja paneb mingeid plusse ja miinuseid, et kui valesti vastad, siis saad miinuse ja õigesti, siis plussi. Või kui mõni asi on kodus, siis saad miinuse. No ja mina siis vastasin õigesti ja siis õpetaja ütleb, et noh sul tuleb hinne kokku, et sa saad 4, sest sul on üks miinus. Mul oli siis nii, et mida?? mul pole sel aastal miinust olnud. Tema siis jälle, et oled küll saanud. Mind ajas ikka tõsiselt vihale juba. See ei ole normaalne. No ja siis see, et tervel klassil oli mingi, suva see, et nelja said, hakka nutma ka veel.
See viimane lõi mind ikka täiesti pahviks. Kas nii halvasti, siis sõpradesse suhtutaksegi või? See lause tegi tegelikult väga haiget. Hiljem kui koju teel olin mõtlesin selle üle pikalt järele ja leidsin, et inimesed ütlevad märkamatult asju, mis on solvavad. See on nende jaoks juba nii tavaline, et nad enam ei mõtlegi selle üle. Arvatakse, et noh me oleme ju sõbrad ja küll ta aru saab, et me nalja tegime, aga ei, isegi nalja ei tohi nii teha, et see on halvustav.
Siis mõtlesin veel üle, et miks on see nii halb kui keegi püüab õppida oma võimete järgi? Miks pidevalt halvustatakse neid, kes hästi õpivad? Kas neid ajendab kadedus? Ilmselt küll, sest kui ise ei oska, ega siis keegi teine ka ei või paremini teha kui tema. Miks see nii on? Miks ajast aega, keegi kunagi kaotada ei oska? Keegi ei ela kaasa sellele, kellel elus hästi läheb. Miks on inimesed nii võitlus- või võistlushimulised?
Muide selle klassiga sobiks hästi näide, et kui nemad peaksid saama 3-e, aga õpetaja paneb 2-e(mis tegelikult on vastavuses minu 5 ja 4-ga), siis nemad oleksid küll tulihingeliselt õpetajale vastu vaielnud.
Ja mis puutub sellesse õpetajasse, siis ma pole tema juures ennast kunagi hästi tundnud. Midagi temas on, mis mulle ei meeldi. Ma ei tea, mis see on, aga midagi seal on. Ühesõnaga me ei klapi. Ilmselt on asi selles, et ta hoiab poiste poole peale. Toon ühe näite. Klassis on kaks õpilast, kes pidevalt tunnis lobisevad. Üks on poiss, teine tüdruk. Poissi keelatakse ja ähvardatakse isegi tunnirahuga, et kui üks pobin veel, siis lähed. Tüdrukut keelatakse samuti, aga pärast tüdruku viimast hoiatust(kui vait ei ole saad märkuse) saab tüdruk märkuse. Poiss ei lähegi tunnirahusse ja poisi viimast hoiatust(veel kord pobised, siis lähed) on korratud vähemalt 3 korda.
Ilmselt selline näide sobiks temaga. Olgu näitest on näha, et tüdrukut ähvardati leebema karistusega kui poissi, aga lõpuks oli ikkagi tüdruk see, kes karistuse sai. Tõenäoliselt viis märkus edasi klassijuhataja noomituseni ja võibolla ka vanemate teavitamiseni, aga poiss läks koju teadmisega, et tema võib teha, mis tahab ja midagi ei juhtu, sest kuigi teda hoiatati vähemalt 4 korda, ei saanud tema oma karistust kätte. Ta teab, et ta võib lobiseda nii palju kui tahab. Midagi nagunii ei juhtu. Aga miks ei pannud õpetaja poisile märkust, kui poiss tegelikult rohkem lobises?
Olgu nüüd sai seda õpetaja teemat piisavalt lahatud. Läheks tagasi minu eelneva mõtte juurde.
Miks peab sinul olema naabrist parem auto, telekas, külmik, töökoht ja minu puhul hinne? Ela oma võimete järgi! Tee seda, mida kõige paremini oskad. Las teised elavad oma elu, sest sa ei tea, mis võib tegelikult nende tegude taga olla. Sa ei tea, milline on nende kodune elu. Sa kohtud nendega vbl töö juures, õpilased koolis, kauaks? kaheksaks tunniks? vähem? rohkem? Sa ei tea tervet nende elu. Nende saladusi. Sa ei tea, miks keegi käitub nii nagu ta käitub. Aga tea, et neil on omad põhjused, miks nad nii teevad. Ära kadesta kellegi teise elu, sest sa ei tea, millised nad tegelikult on. Ära soovi kellegagi kohti ära vahetada. Sa EI TEA, kuidas nad käituvad siis, kui sind juures ei ole.
Aga mis mind tõsiselt hämmastas on see, et miks sa kellelegi halvasti pead ütlema? Miks sa teed teise tuju halvaks? Miks rikkuda kellegi päev ära? Sest näete, missugune mina olen, mulle jäi see terveks päevaks meelde. Siiani mõtlen sellest ja muud teha ei saagi. Terve kodutee mõtlesin. Siis oli ikka väga sitt tuju. Hea, et ma täna üksi sain koju tulla. Muidu oleks ikka väga jama olnud. Ja tõenäoliselt mäletan ma seda veel kaua-kaua, sest nüüd sai sellest terve postitus kirjutatud. Hetkel on tuju selline hall. Skaalal nagu öelda ei oskakski. Morn olen. Olen pettunud teistes ja eelkõige iseendas. Aga vähemalt tean, et ma pean end muutma. See on raske, aga asi mida tuleb teha.
Põhimõtteliselt terve postituse point on see, et ära ütle teistele halvasti. Ka mitte naljana. Sa ei tea, kuidas sinu öeldud lause teda edasi mõjutada võib. Sa ei tea, kuidas ta ennast tunneb tunni aja pärast, päeva pärast, nädala pärast. Võibolla ei lähe tal see ka kuu aja pärast meelest ära. Minul ilmselt ei lähe. Point on selles, et isik võib ju teha pähe lõbusa näo ja naerda selle üle, aga sa ei näe ta sisse ja sa ei näe ta valu. Mina samuti täna 10 min. pärast juba naersin, aga hinges valasin pisaraid. Vahel juhtus, et suutsin unustada kas või hetkekski, selle halva, aga siis tuli see jälle meelde.
Õnneks homme on Panda ja ma loodan, et seal läheb hästi, sest muidu on mu nädal ikka väga pees.
Terve mu postitus on õpetussõnu täis, seega alla kokkuvõtet vast tegema ei hakka!?
EDIT: Kui kodus rääkisin sellest miinuse asjast, siis vanemad ütlesid, et päris hästi ikka. Õpetajal on nii, et ma-tean-et-sa-oled-loll-aga-ma-ei-tea-miks-sa-loll-oled teema, ehk siis kui ma küsisin, mille eest ma miinuse sain, siis ta ei teadnud. Ja mu emale ei meeldinud see, et hoolsuse ja tarkuse eest üks hinne kokku pannakse, sest need on kaks täiesti erinevat asja, et kas asjad on kaasas või kas sa asju tead.
kolmapäev, 16. september 2009
esmaspäev, 14. september 2009
Kõne selgitus
Aa ja muide see kahtlane kõne.
Tuli välja, et Kaisa tahtis teada, kes on Liisu. Millegi pärast oli ta minu nii kontaktidesse pannud. Igatahes ei helistanud ta oma nubrilt ja pealegi ei helistanud ta ise. Ta lasi Sandral Gertu telefonilt mulle helistada ja küsida, kes ma olen.
Aa ja see, et ta alguses küsis kus ma olen ja ma vastasin, et kodus, siis seda võisin ma valesti kuulda, ja Sandra tegelt küsis, et kes sa oled. No ei tea mina. Vbl kuulsingi valesti. No suva see. Mis paneb, siis vale nimega mu numbri sisse. Sellepärast ma endale panengi ees- ja perekonnanimega numbrid sisse, sest pärast on mingi 10 samasugust hüüdnime ja saa sa siis aru, kes on kes.
Ok ma pean tõsiselt magama minema
kthxbai
Tuli välja, et Kaisa tahtis teada, kes on Liisu. Millegi pärast oli ta minu nii kontaktidesse pannud. Igatahes ei helistanud ta oma nubrilt ja pealegi ei helistanud ta ise. Ta lasi Sandral Gertu telefonilt mulle helistada ja küsida, kes ma olen.
Aa ja see, et ta alguses küsis kus ma olen ja ma vastasin, et kodus, siis seda võisin ma valesti kuulda, ja Sandra tegelt küsis, et kes sa oled. No ei tea mina. Vbl kuulsingi valesti. No suva see. Mis paneb, siis vale nimega mu numbri sisse. Sellepärast ma endale panengi ees- ja perekonnanimega numbrid sisse, sest pärast on mingi 10 samasugust hüüdnime ja saa sa siis aru, kes on kes.
Ok ma pean tõsiselt magama minema
kthxbai
Tänane epic fail ja homne tegusus
Issand kui feil päev täna oli. No algul ei olnud viga midagi. Tunnid toimusid tavaliselt. Mõnes oli väga lõbus. Mõnes oli igav. Mõni läks kiiremini, sest sai natuke innukamalt tööd tehtud ja mõni venis nagu tatt. Aga see selleks. Päeval juhtus ka seiku, mida avalikus blogis just ei räägiks. Seega jätan need oma suletud ja privaatsesse mõttemaailma. Pole neis seikades midagi imelikku, aga lihtsalt asjaosalised võibolla, ei taha, et neist ei-tea-kellele räägitaks. Las ta siis jääb.
Täna peale kekat olin tõsiselt väsinud, aga samas oli ka väga mõnus olla. Pidin bussiga koju tulema, sest ma tõsiselt ei viitsinud koolis passida seni kuni isal kursus läbi saab. Lõpuks selgus, et ma oleks kell kaheksa koju jõudnud. Mul on hea meel, et bussiga otsustasin tulla. Kodus ootas mind üllatus nähes ema vastu vaatamas. Tuli välja, et tema homme tööle minema ei pea. Veab tal!
Ja päeva nali oli see, et ma tegin õhtusöögiks kohupiimakooki, aga ma unustasin koogi sisse muna panna. No see oli nii epic feil. Mul on nii mark sellest isegi mõelda. Naljakas! Kuidas saab ilma munadeta kooki teha? No ma ei tea, millest ma mõtlesin. Igatahes maitsel polnud nagu viga, aga jh tulemuseks oli puder.
Pärast käisin netis ja vaatasin igasugused uudised üle ja mingi kell 10 hakkasin ma alles õppima. Nüüd on kell 11, mul on õppitud, blogi saab ka kohe täidetud ja ma saan magama minna.
Homme tuleb mul tegus päev. Mul on 8 tundi. Pärast seda pean perearsti juures käima ja tõendi saama ning peale seda on mul Panda registreerimine. Sellepärast jään ma aga bussist maha ja pean isaga tulema. Ning ma loodan väga, et ta homme 8-ni koolis ei kavatse passida. Igatahes kavatsen hakata bioloogia referaati tegema, sest see tuleb kunagi nagunii ära teha ja kodus mul selleks viitsimist ei ole.
Aga jh, ma loodan, et homme saan ma eesti keele lisaõppesse, sest sealt peaks varem ära saama ja siis jääb mul pool tundi aega, et arsti juures ära käia, sest arstil endal lõpeb tööpäev kell 4 ja kui ma kell pool neli sinna ukse taha satun, et ma siis loodan, et järjekorda ei ole, sest muidu ei saagi ma homme asjaga ühele poole. Kell 4 on ka Panda registreerimine, nii et mul läheb väga kiireks. Peale Pandat pean linnas käima ja ilmselt ma jõuan ka postist läbi, sest mul on vaja ümbrikuid ja marke, et kirja saata. Aga postkontor on ju 5-ni lahti, eks? Siis käin ilmselt ka toidupoes ja ostan koju, mida vaja. Ja kella 5-ks peaksin tagasi kooli jõudma, et õppida ja biola referaati teha.
Nii, et homne on üks tõsiselt tegus päev!
Bye
Täna peale kekat olin tõsiselt väsinud, aga samas oli ka väga mõnus olla. Pidin bussiga koju tulema, sest ma tõsiselt ei viitsinud koolis passida seni kuni isal kursus läbi saab. Lõpuks selgus, et ma oleks kell kaheksa koju jõudnud. Mul on hea meel, et bussiga otsustasin tulla. Kodus ootas mind üllatus nähes ema vastu vaatamas. Tuli välja, et tema homme tööle minema ei pea. Veab tal!
Ja päeva nali oli see, et ma tegin õhtusöögiks kohupiimakooki, aga ma unustasin koogi sisse muna panna. No see oli nii epic feil. Mul on nii mark sellest isegi mõelda. Naljakas! Kuidas saab ilma munadeta kooki teha? No ma ei tea, millest ma mõtlesin. Igatahes maitsel polnud nagu viga, aga jh tulemuseks oli puder.
Pärast käisin netis ja vaatasin igasugused uudised üle ja mingi kell 10 hakkasin ma alles õppima. Nüüd on kell 11, mul on õppitud, blogi saab ka kohe täidetud ja ma saan magama minna.
Homme tuleb mul tegus päev. Mul on 8 tundi. Pärast seda pean perearsti juures käima ja tõendi saama ning peale seda on mul Panda registreerimine. Sellepärast jään ma aga bussist maha ja pean isaga tulema. Ning ma loodan väga, et ta homme 8-ni koolis ei kavatse passida. Igatahes kavatsen hakata bioloogia referaati tegema, sest see tuleb kunagi nagunii ära teha ja kodus mul selleks viitsimist ei ole.
Aga jh, ma loodan, et homme saan ma eesti keele lisaõppesse, sest sealt peaks varem ära saama ja siis jääb mul pool tundi aega, et arsti juures ära käia, sest arstil endal lõpeb tööpäev kell 4 ja kui ma kell pool neli sinna ukse taha satun, et ma siis loodan, et järjekorda ei ole, sest muidu ei saagi ma homme asjaga ühele poole. Kell 4 on ka Panda registreerimine, nii et mul läheb väga kiireks. Peale Pandat pean linnas käima ja ilmselt ma jõuan ka postist läbi, sest mul on vaja ümbrikuid ja marke, et kirja saata. Aga postkontor on ju 5-ni lahti, eks? Siis käin ilmselt ka toidupoes ja ostan koju, mida vaja. Ja kella 5-ks peaksin tagasi kooli jõudma, et õppida ja biola referaati teha.
Nii, et homne on üks tõsiselt tegus päev!
Bye
laupäev, 12. september 2009
Trust issues
Täna oli väga huvitav päev.
Hommikul hakkasin Ameerika õunapirukat tegema, mis tuli väga hea välja
Ja pärastlõunal tutvusin ühe soomlanna Iidaga. Ta on 18 ja elab koos oma poisiga.
Ma algul kahtlesin sügavalt, kas hakata üldse temaga suhtlema, sest ta kontol polnud mingeid andmeid, aga nüüd ma tunnen teda paremini ja tean, et ta on suurepärane inimene. Nüüd on nii kummaline mõelda, et ma mõtlesin, et ta on mingi ahistaja netis, kes tahab teiste aadresse teada saada:D
Ma arvasin, et see postitus tuleb pikem, aga mul ilmselt pole millestki rohkem rääkida :P
Hommikul hakkasin Ameerika õunapirukat tegema, mis tuli väga hea välja
Ja pärastlõunal tutvusin ühe soomlanna Iidaga. Ta on 18 ja elab koos oma poisiga.
Ma algul kahtlesin sügavalt, kas hakata üldse temaga suhtlema, sest ta kontol polnud mingeid andmeid, aga nüüd ma tunnen teda paremini ja tean, et ta on suurepärane inimene. Nüüd on nii kummaline mõelda, et ma mõtlesin, et ta on mingi ahistaja netis, kes tahab teiste aadresse teada saada:D
Ma arvasin, et see postitus tuleb pikem, aga mul ilmselt pole millestki rohkem rääkida :P
reede, 11. september 2009
Nii naljakas kõne
Sain ennem ühe naljaka kõne:P
Gertu helistas ja ma võtsin vastu ja ütlesin: Tsau
Keegi teiselt poolt, ei olnud Gertu häälega, arvan, et see oli Geir, küsis, et kus sa oled?
Ma vastasin, et kodus
Ta küsis, et kes sa oled
Ma ütlesin, et Liisi
Missugune Liisi
S..........(ei mitte sitapea, ma lihtsalt ei tea, kes seda blogi loevad ja seega ei taha endast väga palju avaldada)
Ja siis kostus krabinat ja kõne katkestati.
Siia ümber kirjutades pole see naljakas, aga tol hetkel oli mul väga palju, mille üle naerda
Gertu helistas ja ma võtsin vastu ja ütlesin: Tsau
Keegi teiselt poolt, ei olnud Gertu häälega, arvan, et see oli Geir, küsis, et kus sa oled?
Ma vastasin, et kodus
Ta küsis, et kes sa oled
Ma ütlesin, et Liisi
Missugune Liisi
S..........(ei mitte sitapea, ma lihtsalt ei tea, kes seda blogi loevad ja seega ei taha endast väga palju avaldada)
Ja siis kostus krabinat ja kõne katkestati.
Siia ümber kirjutades pole see naljakas, aga tol hetkel oli mul väga palju, mille üle naerda
Teisipäev on väga kiire päev
Veel tuli mulle meelde, et täna hommikul oli mega külm ja klassis olid kõik aknad ka pärani lahti. Klassis oli veel külmem kui õues. Terve päeva ma külmetasin klassis ja nagu eelmisest postitusest võib lugeda oli pärastlõunal kõrvetav päike.
Nii ja YFU-ga on ka edasiareng. Teisipäeval lähen arsti juurde. Mul on 8 tundi ja arst on ainult kella 4-ni. Ma loodan, et järjekorda ei ole, sest muidu ma ei jõua. Ja pärast arsti on Panda registreerimine, mis on hea, sest talvel on mingit trenni vaja, seega panen ennast sinna kirja. Ma arvan, et see hakkab olema samadel kellaaegadel nagu varasematelgi aastatel.
Aga mul vist muud polegi rääkida. Eks uuesti, kui midagi meelde tuleb.
Nii ja YFU-ga on ka edasiareng. Teisipäeval lähen arsti juurde. Mul on 8 tundi ja arst on ainult kella 4-ni. Ma loodan, et järjekorda ei ole, sest muidu ma ei jõua. Ja pärast arsti on Panda registreerimine, mis on hea, sest talvel on mingit trenni vaja, seega panen ennast sinna kirja. Ma arvan, et see hakkab olema samadel kellaaegadel nagu varasematelgi aastatel.
Aga mul vist muud polegi rääkida. Eks uuesti, kui midagi meelde tuleb.
Pohhuist, kõrvetav päike ja pettumus
Tänane päev läks nii aeglaselt. Keemia töö sain nelja, 1.5 punkti jäi viiest puudu ja seda seepärast, et ma ei jõudnud valmis. Ma tean, et ma oleks kindlalt viie saanud, kui ma poleks teisi aidanud. Ja see mind just tigedaks ajabki, aga jh õnneks ei pane õpa neid hindeid sisse.
Aga pean tõdema, et mul on nii palju asju keemiast õppida, sest kui ma poleks töös eelmise aasta vihikut kasutanud, oleks ma ilmselt kahe saanud. Eelmisel aastal ma ka seda kontrolltööd ei teinud, sest käisin olümpiaadil ja need ei pidanud tegema. Seega on mul asjad õppimata ja pean nüüd seda tagantjärgi tegema. Keemia tunnis ajas mind nii närvi see, et poisid klõbistasid nende pastakatega nagu närvihaiged. No nii hulluks ajas see mind. Ja kui neile midagi öelda, siis ega nad järgi ka ei jätnud.
No ja Naabrist ei maksa rääkidagi. Ta on nii pohhuistiks ära läinud. Möliseb kõigile vastu ja tööd ei tee. Ta pidevalt segab tundi ja kui mina või keegi teine on talle öelnud, et ole vait, siis vastab ta, et ole ise vait. Issand kui lapsik. No kammoon, sa tead, et sa oled süüdi no mida sa mölised siis.
Teistes tundides midagi erilist ei juhtunud. Peale tunde läksime Markaga statale ja vaatasime seal veits võistlusi, siis tulime tagasi linna ja päike hakkas täiega kõrvetama. Nii palav oli. Vahepeal lasi kokaselts seal ringi, meid ta õnneks ei näinud. Mingi poole tunni pärast läksin bussi peale ja tulin koju. Kodus sõin ja nüüd olen netis. Tahaks veel kellegi blogi lugeda, aga ei leia kedagi huvitavat. Hullult meeldiks mulle vahetusõpilaste blogi lugeda, aga jh, ei ole kedagi huvitavat.
Aga pean tõdema, et mul on nii palju asju keemiast õppida, sest kui ma poleks töös eelmise aasta vihikut kasutanud, oleks ma ilmselt kahe saanud. Eelmisel aastal ma ka seda kontrolltööd ei teinud, sest käisin olümpiaadil ja need ei pidanud tegema. Seega on mul asjad õppimata ja pean nüüd seda tagantjärgi tegema. Keemia tunnis ajas mind nii närvi see, et poisid klõbistasid nende pastakatega nagu närvihaiged. No nii hulluks ajas see mind. Ja kui neile midagi öelda, siis ega nad järgi ka ei jätnud.
No ja Naabrist ei maksa rääkidagi. Ta on nii pohhuistiks ära läinud. Möliseb kõigile vastu ja tööd ei tee. Ta pidevalt segab tundi ja kui mina või keegi teine on talle öelnud, et ole vait, siis vastab ta, et ole ise vait. Issand kui lapsik. No kammoon, sa tead, et sa oled süüdi no mida sa mölised siis.
Teistes tundides midagi erilist ei juhtunud. Peale tunde läksime Markaga statale ja vaatasime seal veits võistlusi, siis tulime tagasi linna ja päike hakkas täiega kõrvetama. Nii palav oli. Vahepeal lasi kokaselts seal ringi, meid ta õnneks ei näinud. Mingi poole tunni pärast läksin bussi peale ja tulin koju. Kodus sõin ja nüüd olen netis. Tahaks veel kellegi blogi lugeda, aga ei leia kedagi huvitavat. Hullult meeldiks mulle vahetusõpilaste blogi lugeda, aga jh, ei ole kedagi huvitavat.
teisipäev, 8. september 2009
Terve nädal kulges lärmakuse tähe all
Pole paar päeva aega olnud blogi täita. Nüüd pean tagantjärgi seda tegema
TEISIPÄEVA 2 esimest tundi olid ühiskonnaõpetused. Täitsime tv-kut, mis on täiesti ebaproportsionaalne. Vaatasime ka filmi hiina kooliõpilastest, kes pidid endale klassivanema valima. Selleks pidid nad endale abilised valima ja nagu päriselt poliitikas kõnesid pidama ja ennast reklaamima, et miks just nemad kõige paremad on. Isiklikult meeldis mulle kõige rohkem ainus tüdruk Xiaofei. Ta oli see, kes proovis ausal meetodil võita, kuid lõpuks sai just tema kõige vähem hääli. Kõige vähem meeldis mulle Cheng Cheng, kes kodus pidevalt trussikute väel ringi jooksis. Kas ta sellel ei mõelnud, et teda näidatakse üle maailma niimoodi poolalasti? Igatahes tema oli selline susiv poliitik. Sisendades klassikaaslastesse, et tema on parim ja et nad tema poolt hääletaks. Cheng oli ka see, kes käskis kaaslastel enne Xiaofei esinemist karjuda "Maha Xiaofei". Sellepeale hakkas Xiaofei nutma ja mis oli kõige lahedam, kuigi teise halvas tujus pole just midagi lõbusat, oli see, et terve klass nuttis. Nad olid nii ühtsed, et kui sõbrannal läks halvasti, siis nutsid kõik koos. Kolmas oli Luo Lei, kes oli diktaator. Ta käsutas ja lõi teisi ning, et valimisi võita, tegi ta kaaslastele kingitusi viies neid monorelsile ja kinkides mingeid kaarte. Võiks tglt ära öelda, et monorelss oli niigi kõigile tasuta, aga Luo Lei jättis mulje nagu oleks ta vanemad selle kinni maksnud. Lõpuks võitiski Luo Lei.
Tahaks veel öelda, et mulle üldse ei meeldi kui keegi filmi ajal lobiseb. See segab keskendumist ja seepärast ei meeldi mulle ka kinodes käia, sest alati on seal keegi, kes oma kommipaberi krõbistamisega kogu võlu ära rikub.
Peale 2te ühiskonda tuli kunst. Seal tundsin, et uus õpetaja on suurepärane, kes ka päriselt õpetada oskab. Näidates mõõtmist ja varjude paigutusi. Eelmine lasi joonistada ja vahepeal ütles, et noh sul on siit tühi, joonista sinna midagi. Aga terve pilt ei pea olema täis joonistatud!
Siis tuli inka, kus vastasime sõnu. Peale seda tuli ajalugu, kus oli jälle igav ja samuti ka geos, kus kordasime kontrolltööks. Venest oli mingi sünnipäeva teema ja lisaõp oli seekord nii lärmakas.
KOLMAPÄEVA esimestel töpa tundidel tegime tööproovi, mille teise tunni lõpuks ka valmis sain. Tunni lõpus kordasin veel vene tunnikontrolliks. Ma loodan, et ma sain viie, kuigi pole selles väga kindel, sest õpetaja lisas töösse asju, mida ta kordamises ei öelnud. Jama oleks kui esimene hinne oleks 4, sest ma kavatsen sel aastal kõik hinded 5 saada. Igal veerandil.
Ajaloost oli jälle tv ja kontuurkaart.
Klassijuhatajas rääkisime kooli sünnipäeva kingitusest. Peame ise mingi raamatu tegema. Leppisime kokku, et igaüks kirjutab oma arvamuse koolist Rääkisime ka koolilõpu reisist, kuid Kalle polnud just eriti vaimustuses. Ta pole kunagi meile mingit reisi korraldanud. Mind tõsiselt häirib see, et suurem osa tunnist läheb Kallel klassi rahustamiseks, kuigi ega ta seda eriti ikka ei tee. Selle asemel, et vaikust paluda, küsib ta, et kas sa oled vales klassis, et kas sa teises b klassis ei peaks olema. No ja seda teeb ta iga tunni segamise ajal. Sellele kulub mingi 30 min ja asjalikku juttu saame rääkida ainult 15 min. Kui sedagi. Sel korral oli see vist ainult 10 min.
Peale klj-t oli eesti keel ja kirjandus, mida mõlemat annab sama õpetaja. Ta ütles, et me hakkame kirjandit kirjutama. Hea uudis oli see, et me võisime kirjutada kooli teemal, et selle saaks pärast siis raamatusse panna. Halb uudis oli see, et korda absoluutselt ei olnud. Ma ei saa aru, miks õpetajad ei julge õpilasi tunnirahuklassi saata. Mis selle mõte on, kui keegi õpilasi sinna ei saada. Meil läks pm. terve esimene tund, et klassis vaikust saaks, aga siis pidi keegi poistest ikka midagi tegema ja teisi segama. Õpetaja ähvardas korduvalt tunnirahuklassiga, aga kas sellest abi ka on kui kõik teavad, et ta nagunii sinna kedagi ei saada. Ma oleks juba ise sinna tunnirahuklassi läinud, et lihtsalt saaks vaikselt ja rahus tööd teha. Ma olen lihtsalt selline inimene, kes ei suuda mõttetööd teha, kui keegi kõrval lobiseb või pastakat toksib või muusikat kuulab või aegajalt lihtsalt mingi lolli küsimuse küsib või lause ütleb. No laske teistel tööd teha, kui ise ei viitsi, siis jumala pärast(mitte, et ma usklik oleks), ole vait. Kas või joonista või mu pärast mine minema, aga ära sega teiste tööd, kui sa nagunii ei kavatse tööd tegema hakata. Sellepärast läks mul ka teisest tunnist üle ja ma veel lootsin varem ära saada.
TÄNANE esimene tund oli geo ja sealt tegime kontrolltöö. Sain max punktid ja viie. Mussast oli mul õpik koju ununenud ja ma arvasin, et ma saan märkuse, aga õpa mind ei kontrollinud. Keemiast tegime mingit kontrolltöö kordamist. Ma ei jõudnud jälle kõike ära, sest pidin teisi aitama. Ma pean sellele tõsiselt lõpu tegema, sest ega ma teiste jaoks ei õpi ju. Füüsika oli jälle nagu keemia. Leidsin ka mõne tuttava asja eelmisest aastast. Ja mis on nii kummaline on see, et õpetaja kirjutas mingi pika lause, mis oli nii segane, selle asemel oleks ta võinud lihtsalt kirjutada valemi E=Ek pluss Ep. Ma ei leidnud jälle plussmärki, aga see on vist arusaadav.
Matast kordasime KT-ks, mis tuleb homme ja mul on selleks ikka veel õppimata. Ja viimane tund oli inka, kust saime umbes 5 min. varem ära, sest teine rühm sai varem ära. Pärast seda käisime Katiga linnas. Ta ostis endale 2 vihikut ja lõpuks tulime kooli ette tagasi ning seekord olin mina esimene, kes ära läks. Isaga sõitsime Pühajärve Spa-sse, aga ma olen kooli alguse pärast veits haige ja seega käisin ainult saunas ja pesemas ning tulin ära. Nüüd on õhtu ja ma ei teagi, msi teha.
Aa ja üks asi veel. Kuulsin eile Skyplusi soovikast ühte hästi-hästi ilusat laulu. Kuna saatejuhid laulu nime ei öelnud, kirjutasin korduvad sõnad ülesse ja täna oli siis aega see laul üles otsida. Ma oleks peaaegu šoki saanud. Laul oli Miley Cyruse - The Climb. Mulle üldse ei meeldi Miley, sest tema on ehtne näide lapsstaarist, kes kuulsuse pähe võttis ja ära keeras. Ta käitub viimasel ajal nii imelikult, aga see laul võitis MTV Movie Awardsil Twilighti ja mul oli nii, et mida iganes. See ainult suurendas ebameeldivat tunnet Miley vastu. Ma arvasin, et raudselt on mingi tiinekate laul, aga pean tõdema, et laul on väga innustav ja mulle meeldib see väga. Laul räägib, siis mitte alla andmisest ja oma raskustele vastu minemisest seni kuni oma unistused on täidetud. Hetkel mu lemmiklaul. Paneb mind mõtlema tulevikule ja minu unistusetele ja nende täitmisele.
Lisan siis selle laulu ka siia, et saaksite ise ka kuulda, kui veel kuulnud pole.
TEISIPÄEVA 2 esimest tundi olid ühiskonnaõpetused. Täitsime tv-kut, mis on täiesti ebaproportsionaalne. Vaatasime ka filmi hiina kooliõpilastest, kes pidid endale klassivanema valima. Selleks pidid nad endale abilised valima ja nagu päriselt poliitikas kõnesid pidama ja ennast reklaamima, et miks just nemad kõige paremad on. Isiklikult meeldis mulle kõige rohkem ainus tüdruk Xiaofei. Ta oli see, kes proovis ausal meetodil võita, kuid lõpuks sai just tema kõige vähem hääli. Kõige vähem meeldis mulle Cheng Cheng, kes kodus pidevalt trussikute väel ringi jooksis. Kas ta sellel ei mõelnud, et teda näidatakse üle maailma niimoodi poolalasti? Igatahes tema oli selline susiv poliitik. Sisendades klassikaaslastesse, et tema on parim ja et nad tema poolt hääletaks. Cheng oli ka see, kes käskis kaaslastel enne Xiaofei esinemist karjuda "Maha Xiaofei". Sellepeale hakkas Xiaofei nutma ja mis oli kõige lahedam, kuigi teise halvas tujus pole just midagi lõbusat, oli see, et terve klass nuttis. Nad olid nii ühtsed, et kui sõbrannal läks halvasti, siis nutsid kõik koos. Kolmas oli Luo Lei, kes oli diktaator. Ta käsutas ja lõi teisi ning, et valimisi võita, tegi ta kaaslastele kingitusi viies neid monorelsile ja kinkides mingeid kaarte. Võiks tglt ära öelda, et monorelss oli niigi kõigile tasuta, aga Luo Lei jättis mulje nagu oleks ta vanemad selle kinni maksnud. Lõpuks võitiski Luo Lei.
Tahaks veel öelda, et mulle üldse ei meeldi kui keegi filmi ajal lobiseb. See segab keskendumist ja seepärast ei meeldi mulle ka kinodes käia, sest alati on seal keegi, kes oma kommipaberi krõbistamisega kogu võlu ära rikub.
Peale 2te ühiskonda tuli kunst. Seal tundsin, et uus õpetaja on suurepärane, kes ka päriselt õpetada oskab. Näidates mõõtmist ja varjude paigutusi. Eelmine lasi joonistada ja vahepeal ütles, et noh sul on siit tühi, joonista sinna midagi. Aga terve pilt ei pea olema täis joonistatud!
Siis tuli inka, kus vastasime sõnu. Peale seda tuli ajalugu, kus oli jälle igav ja samuti ka geos, kus kordasime kontrolltööks. Venest oli mingi sünnipäeva teema ja lisaõp oli seekord nii lärmakas.
KOLMAPÄEVA esimestel töpa tundidel tegime tööproovi, mille teise tunni lõpuks ka valmis sain. Tunni lõpus kordasin veel vene tunnikontrolliks. Ma loodan, et ma sain viie, kuigi pole selles väga kindel, sest õpetaja lisas töösse asju, mida ta kordamises ei öelnud. Jama oleks kui esimene hinne oleks 4, sest ma kavatsen sel aastal kõik hinded 5 saada. Igal veerandil.
Ajaloost oli jälle tv ja kontuurkaart.
Klassijuhatajas rääkisime kooli sünnipäeva kingitusest. Peame ise mingi raamatu tegema. Leppisime kokku, et igaüks kirjutab oma arvamuse koolist Rääkisime ka koolilõpu reisist, kuid Kalle polnud just eriti vaimustuses. Ta pole kunagi meile mingit reisi korraldanud. Mind tõsiselt häirib see, et suurem osa tunnist läheb Kallel klassi rahustamiseks, kuigi ega ta seda eriti ikka ei tee. Selle asemel, et vaikust paluda, küsib ta, et kas sa oled vales klassis, et kas sa teises b klassis ei peaks olema. No ja seda teeb ta iga tunni segamise ajal. Sellele kulub mingi 30 min ja asjalikku juttu saame rääkida ainult 15 min. Kui sedagi. Sel korral oli see vist ainult 10 min.
Peale klj-t oli eesti keel ja kirjandus, mida mõlemat annab sama õpetaja. Ta ütles, et me hakkame kirjandit kirjutama. Hea uudis oli see, et me võisime kirjutada kooli teemal, et selle saaks pärast siis raamatusse panna. Halb uudis oli see, et korda absoluutselt ei olnud. Ma ei saa aru, miks õpetajad ei julge õpilasi tunnirahuklassi saata. Mis selle mõte on, kui keegi õpilasi sinna ei saada. Meil läks pm. terve esimene tund, et klassis vaikust saaks, aga siis pidi keegi poistest ikka midagi tegema ja teisi segama. Õpetaja ähvardas korduvalt tunnirahuklassiga, aga kas sellest abi ka on kui kõik teavad, et ta nagunii sinna kedagi ei saada. Ma oleks juba ise sinna tunnirahuklassi läinud, et lihtsalt saaks vaikselt ja rahus tööd teha. Ma olen lihtsalt selline inimene, kes ei suuda mõttetööd teha, kui keegi kõrval lobiseb või pastakat toksib või muusikat kuulab või aegajalt lihtsalt mingi lolli küsimuse küsib või lause ütleb. No laske teistel tööd teha, kui ise ei viitsi, siis jumala pärast(mitte, et ma usklik oleks), ole vait. Kas või joonista või mu pärast mine minema, aga ära sega teiste tööd, kui sa nagunii ei kavatse tööd tegema hakata. Sellepärast läks mul ka teisest tunnist üle ja ma veel lootsin varem ära saada.
TÄNANE esimene tund oli geo ja sealt tegime kontrolltöö. Sain max punktid ja viie. Mussast oli mul õpik koju ununenud ja ma arvasin, et ma saan märkuse, aga õpa mind ei kontrollinud. Keemiast tegime mingit kontrolltöö kordamist. Ma ei jõudnud jälle kõike ära, sest pidin teisi aitama. Ma pean sellele tõsiselt lõpu tegema, sest ega ma teiste jaoks ei õpi ju. Füüsika oli jälle nagu keemia. Leidsin ka mõne tuttava asja eelmisest aastast. Ja mis on nii kummaline on see, et õpetaja kirjutas mingi pika lause, mis oli nii segane, selle asemel oleks ta võinud lihtsalt kirjutada valemi E=Ek pluss Ep. Ma ei leidnud jälle plussmärki, aga see on vist arusaadav.
Matast kordasime KT-ks, mis tuleb homme ja mul on selleks ikka veel õppimata. Ja viimane tund oli inka, kust saime umbes 5 min. varem ära, sest teine rühm sai varem ära. Pärast seda käisime Katiga linnas. Ta ostis endale 2 vihikut ja lõpuks tulime kooli ette tagasi ning seekord olin mina esimene, kes ära läks. Isaga sõitsime Pühajärve Spa-sse, aga ma olen kooli alguse pärast veits haige ja seega käisin ainult saunas ja pesemas ning tulin ära. Nüüd on õhtu ja ma ei teagi, msi teha.
Aa ja üks asi veel. Kuulsin eile Skyplusi soovikast ühte hästi-hästi ilusat laulu. Kuna saatejuhid laulu nime ei öelnud, kirjutasin korduvad sõnad ülesse ja täna oli siis aega see laul üles otsida. Ma oleks peaaegu šoki saanud. Laul oli Miley Cyruse - The Climb. Mulle üldse ei meeldi Miley, sest tema on ehtne näide lapsstaarist, kes kuulsuse pähe võttis ja ära keeras. Ta käitub viimasel ajal nii imelikult, aga see laul võitis MTV Movie Awardsil Twilighti ja mul oli nii, et mida iganes. See ainult suurendas ebameeldivat tunnet Miley vastu. Ma arvasin, et raudselt on mingi tiinekate laul, aga pean tõdema, et laul on väga innustav ja mulle meeldib see väga. Laul räägib, siis mitte alla andmisest ja oma raskustele vastu minemisest seni kuni oma unistused on täidetud. Hetkel mu lemmiklaul. Paneb mind mõtlema tulevikule ja minu unistusetele ja nende täitmisele.
Lisan siis selle laulu ka siia, et saaksite ise ka kuulda, kui veel kuulnud pole.
esmaspäev, 7. september 2009
Kolm Ivani ja kahtlane valem!
Tahaks kohe ühte asja rääkida, aga parem teen seda järjekorras, siis on parem jälgida.
Et siis hommikul oli mul mingi elu vara äratus. Ma ei saanud mingi 15 min. ülesse. Lõpuks ema ütles, et kui ma üles ei tule, siis pean bussiga minema :S No kindlalt ma viitsin bussiga minna:S
Kooli jõudsin veidi hiljem kui tavaliselt, sest meil hakkas autol bensutuli põlema ja seega pidime bensukas käima.
Esimene tund oli eesti keel - sealt tegime etteütluse. Õnneks oli see harjutav, muidu oleks vist kahe saanud:D
Bioloogiast ei mäletagi mis tegime, aa töövihikut ja vihikut täitsime.
Vene keelest kirjutasime mingeid venelaste hüüdnimesid. Ei tea miks, kui ma mingi venelasega tutvun, eks ta siis ise ütleb mulle, mis ta hüüdnimi on. Ega ma kohe ju ei hakka kedagi hüüdnime pidi kutsuma. Ja kas pole mitte kõigil erinevad hüüdnimed!? Või on kõik Mihhailid Mašad ja kõik Aleksandrid Šašad ja kõik Ivanid Vanjad??? See ei saa ju loogiline olla. Ühes ruumis on kolm Ivani ja kõiki kutsutakse Vanjaks?? Kahtlane...
Järgmine oli füüsika. Nüüd kui meie keemia õpetaja hakkas meile füüsikat andma, siis muutus asi ikka väga segaseks. Ta väidetavalt pidi füüsikat oskama, aga välja küll ei paista. Ma eelistaksin, et Raam meile edasi annaks. No olgu ta oli range ja nõudis palju, aga siis sa ju õppisid ka rohkem. Laane tunnis ei kuulagi keegi teda. Vähemalt Raami tunnis tehti ülesandeid ja kirjutati ikka füüsika mõisteid, mitte ei kirjutanud me ainete olekuid ja nende koostisi, et NaCl koosneb ioonidest... kas see on teie jaoks füüsika??? Minu jaoks on see täiesti keemia.
Peale füssat tuli inka. Sel aastal tuli meile uus õpetaja ja hetkel arvan, et ta on parem kui need eelmised. Kuigi olen märganud, et ta hääldab mõndasid sõnu natuke kahtlaselt, aga võibolla lihtsalt keel vääratas. Seda juhtub kõigil. Muidu on ta hääldus ikka tasemel.
No ja järgmisest tunnist matast ei maksa rääkidagi. Saime jälle uue õpetaja, kelle kuulsus üle kooli on juba selline, et ta ei oska õpetada. Mis on kõige ebaõiglasem on see, et meie eelmine õpetaja Signe annab a klassile tunde ikka edasi! :S:( No miks ta siis meile enam tundi ei saanud anda??? Ta seletas tõsiselt hästi ja just nüüd sel aastal, kui meil on eksamid tulekul, antakse meile selline vilets õpetaja?! No see pole normaalne. Õnneks käisime juba Signe jutul konsultatsioonide osas ja ta oli nõus meid vastu võtma. Mul on tunne, et ma pean iga uue teemaga, mis me tunnis õpime Signe juurde minema, et ta uuesti seletaks. Tänagi tunnis andis see uus õpa, Külli, meile mingid lehed, kus oli valem xy=a, tema lehel(käsitsi kirjutatud) oli valem y=ax, mul oli siis nii, et no kust karuurkast ta selle valemi võttis. Kui 2 korda 3 = 6, siis kuidas saab olla, et 3 = 6 korda 2 ??? Tema käest aru pärides seletas ta midagi kahtlast, mul oli siis, et aa okei... Uuesti ma ei küsinud. Kusjuures oleks siis veel nii, et ma oleks ainuke, kes aru ei saa. TERVE KLASS ei saa aru. No see juba ei ole normaalne. Ülesandeid lahendame eelmiste aastate tarkuste ja vihikute abiga ja omamoodi. Tema seletustest me aru ei saa. Aga kui eksamil just midagi sellist küsitakse, mida me peame kindla valemiga tegema, mitte oma tarkusega, kuigi saaksime õige vastuse, siis me punkti ju ikka ei saaks, kui me seda valemit ei tea ega oska.
No olgu see selleks. Edasi tuli 2 kehalist ja mõnes mõttes on mul kahju, et Külli pensile läks, aga samas ei ole ka. Leaga teeme ikka korralikult soojendust ja harjutusi, mis ikka mõjuvad ka. Täna tegime soojendust 45 min. No see on normaalne. Külliga tegime max. 15 min. Aga pärast kekat olime ikka läbi ka. Kõndida oli raske. Muide tegime soojenduses painduvusharjutusi ka. Saan olla enda üle uhke. Mu jalad tõusid kõige kõrgemale (ärge mõelge vasakule). Aga ilmselt on asi ka selles, et ma olen lasteaias ja 1-2 klassis painutusharjutusi teinud. Just nimelt selliseid hooplevaid, et kui kõrgele jalga visata jõuad. Millegipärast arvas Lea, et mu tulemused peaksid olema paremad, ja et ma peaks olema klassi eesotsas. Huvitav kas ta arvas seda paindumise pärast, või seepärast, et algklassides olin ma tema õpilane kehalises? Igatahes mu tulemused täna olid üsna keskpärased. Ja arvan, et nüüd peaks mu tulemused ka paranema. Parem õpa ju.
Pärast kekat käisin linnas ja võtsin raha välja. Pean emale meie inka õpiku ja tv ostma ja õpetaja mapid enda nimele laenutama. Ostsin ka juua, sest nii palav oli.
Teel kooli nägin Mihklit, Andret ja Andit tiigi ääres pingil istumas. Mihkel hõikas midagi, aga mulle jäi arusaamatuks, mis see oli. Andre veel arvas, et ma ei kuulnud, aga jh. Pärast koju sõites nägin Andret kala püüdmas... irw
Kodus olin ma nii väsinud, aga sellegipoolest aitasin isal puid riita panna. Ime ma ei surnudki ära:P Pärast oli isegi parem olla. Kuigi väsinud olin ikka. Toas õppisin, sest netti polnud. Pärast tuli nett ka. Muide õppimisega seoses tuli mulle meelde, et pole veel inka sõnu korranud, kuigi pooled on juba varasematest aastatest peas.
Nüüd peaks tglt blogisid lugema ja Twitteris olukorda vaatama, sest homseks oleks juba liialt palju uudiseid, mida ühe õhtuga ära lugeda ei jõua.
Aa ja see millest algul rääkida tahtsin pole tglt midagi huvitavat. Suutsin lihtsalt oma bookmark'id netiakna ülaääres täiesti sassi ajada, ehk siis vajutasin nupule, mis pani nad tähestiku järjekorda. Selle organiseerimiseks kulus umbes 5 min. Et need tähtsad asjad jälle ettepoole saada. No ei tea, vbl olen loll, aga mina ei suutnud leida nuppu, mis nad ka ilusti vanale kohale tagasi seaks. No ilmselt oligi parem, sest nüüd puhastasin bookmark'id ära nendest lehekülgedest, mida kuid vaadanud pole.
Aga ma ei tea, ega mul vist millestki rohkem rääkida ei ole. Ennem lepitasin Täpit ja Kipperit, korraks läks madinaks, aga pärast tundusid nad leppivat.
Homme vast blogistan jälle, kui liiga kiire pole.
Et siis hommikul oli mul mingi elu vara äratus. Ma ei saanud mingi 15 min. ülesse. Lõpuks ema ütles, et kui ma üles ei tule, siis pean bussiga minema :S No kindlalt ma viitsin bussiga minna:S
Kooli jõudsin veidi hiljem kui tavaliselt, sest meil hakkas autol bensutuli põlema ja seega pidime bensukas käima.
Esimene tund oli eesti keel - sealt tegime etteütluse. Õnneks oli see harjutav, muidu oleks vist kahe saanud:D
Bioloogiast ei mäletagi mis tegime, aa töövihikut ja vihikut täitsime.
Vene keelest kirjutasime mingeid venelaste hüüdnimesid. Ei tea miks, kui ma mingi venelasega tutvun, eks ta siis ise ütleb mulle, mis ta hüüdnimi on. Ega ma kohe ju ei hakka kedagi hüüdnime pidi kutsuma. Ja kas pole mitte kõigil erinevad hüüdnimed!? Või on kõik Mihhailid Mašad ja kõik Aleksandrid Šašad ja kõik Ivanid Vanjad??? See ei saa ju loogiline olla. Ühes ruumis on kolm Ivani ja kõiki kutsutakse Vanjaks?? Kahtlane...
Järgmine oli füüsika. Nüüd kui meie keemia õpetaja hakkas meile füüsikat andma, siis muutus asi ikka väga segaseks. Ta väidetavalt pidi füüsikat oskama, aga välja küll ei paista. Ma eelistaksin, et Raam meile edasi annaks. No olgu ta oli range ja nõudis palju, aga siis sa ju õppisid ka rohkem. Laane tunnis ei kuulagi keegi teda. Vähemalt Raami tunnis tehti ülesandeid ja kirjutati ikka füüsika mõisteid, mitte ei kirjutanud me ainete olekuid ja nende koostisi, et NaCl koosneb ioonidest... kas see on teie jaoks füüsika??? Minu jaoks on see täiesti keemia.
Peale füssat tuli inka. Sel aastal tuli meile uus õpetaja ja hetkel arvan, et ta on parem kui need eelmised. Kuigi olen märganud, et ta hääldab mõndasid sõnu natuke kahtlaselt, aga võibolla lihtsalt keel vääratas. Seda juhtub kõigil. Muidu on ta hääldus ikka tasemel.
No ja järgmisest tunnist matast ei maksa rääkidagi. Saime jälle uue õpetaja, kelle kuulsus üle kooli on juba selline, et ta ei oska õpetada. Mis on kõige ebaõiglasem on see, et meie eelmine õpetaja Signe annab a klassile tunde ikka edasi! :S:( No miks ta siis meile enam tundi ei saanud anda??? Ta seletas tõsiselt hästi ja just nüüd sel aastal, kui meil on eksamid tulekul, antakse meile selline vilets õpetaja?! No see pole normaalne. Õnneks käisime juba Signe jutul konsultatsioonide osas ja ta oli nõus meid vastu võtma. Mul on tunne, et ma pean iga uue teemaga, mis me tunnis õpime Signe juurde minema, et ta uuesti seletaks. Tänagi tunnis andis see uus õpa, Külli, meile mingid lehed, kus oli valem xy=a, tema lehel(käsitsi kirjutatud) oli valem y=ax, mul oli siis nii, et no kust karuurkast ta selle valemi võttis. Kui 2 korda 3 = 6, siis kuidas saab olla, et 3 = 6 korda 2 ??? Tema käest aru pärides seletas ta midagi kahtlast, mul oli siis, et aa okei... Uuesti ma ei küsinud. Kusjuures oleks siis veel nii, et ma oleks ainuke, kes aru ei saa. TERVE KLASS ei saa aru. No see juba ei ole normaalne. Ülesandeid lahendame eelmiste aastate tarkuste ja vihikute abiga ja omamoodi. Tema seletustest me aru ei saa. Aga kui eksamil just midagi sellist küsitakse, mida me peame kindla valemiga tegema, mitte oma tarkusega, kuigi saaksime õige vastuse, siis me punkti ju ikka ei saaks, kui me seda valemit ei tea ega oska.
No olgu see selleks. Edasi tuli 2 kehalist ja mõnes mõttes on mul kahju, et Külli pensile läks, aga samas ei ole ka. Leaga teeme ikka korralikult soojendust ja harjutusi, mis ikka mõjuvad ka. Täna tegime soojendust 45 min. No see on normaalne. Külliga tegime max. 15 min. Aga pärast kekat olime ikka läbi ka. Kõndida oli raske. Muide tegime soojenduses painduvusharjutusi ka. Saan olla enda üle uhke. Mu jalad tõusid kõige kõrgemale (ärge mõelge vasakule). Aga ilmselt on asi ka selles, et ma olen lasteaias ja 1-2 klassis painutusharjutusi teinud. Just nimelt selliseid hooplevaid, et kui kõrgele jalga visata jõuad. Millegipärast arvas Lea, et mu tulemused peaksid olema paremad, ja et ma peaks olema klassi eesotsas. Huvitav kas ta arvas seda paindumise pärast, või seepärast, et algklassides olin ma tema õpilane kehalises? Igatahes mu tulemused täna olid üsna keskpärased. Ja arvan, et nüüd peaks mu tulemused ka paranema. Parem õpa ju.
Pärast kekat käisin linnas ja võtsin raha välja. Pean emale meie inka õpiku ja tv ostma ja õpetaja mapid enda nimele laenutama. Ostsin ka juua, sest nii palav oli.
Teel kooli nägin Mihklit, Andret ja Andit tiigi ääres pingil istumas. Mihkel hõikas midagi, aga mulle jäi arusaamatuks, mis see oli. Andre veel arvas, et ma ei kuulnud, aga jh. Pärast koju sõites nägin Andret kala püüdmas... irw
Kodus olin ma nii väsinud, aga sellegipoolest aitasin isal puid riita panna. Ime ma ei surnudki ära:P Pärast oli isegi parem olla. Kuigi väsinud olin ikka. Toas õppisin, sest netti polnud. Pärast tuli nett ka. Muide õppimisega seoses tuli mulle meelde, et pole veel inka sõnu korranud, kuigi pooled on juba varasematest aastatest peas.
Nüüd peaks tglt blogisid lugema ja Twitteris olukorda vaatama, sest homseks oleks juba liialt palju uudiseid, mida ühe õhtuga ära lugeda ei jõua.
Aa ja see millest algul rääkida tahtsin pole tglt midagi huvitavat. Suutsin lihtsalt oma bookmark'id netiakna ülaääres täiesti sassi ajada, ehk siis vajutasin nupule, mis pani nad tähestiku järjekorda. Selle organiseerimiseks kulus umbes 5 min. Et need tähtsad asjad jälle ettepoole saada. No ei tea, vbl olen loll, aga mina ei suutnud leida nuppu, mis nad ka ilusti vanale kohale tagasi seaks. No ilmselt oligi parem, sest nüüd puhastasin bookmark'id ära nendest lehekülgedest, mida kuid vaadanud pole.
Aga ma ei tea, ega mul vist millestki rohkem rääkida ei ole. Ennem lepitasin Täpit ja Kipperit, korraks läks madinaks, aga pärast tundusid nad leppivat.
Homme vast blogistan jälle, kui liiga kiire pole.
laupäev, 5. september 2009
Blogid on teemas:)
Viimasel ajal on nii kiire olnud, et pole aegagi olnud, et netis käia. Nüüd algas kool ja sellega on ikka tõsiselt tegemist oma paar nädalat, et uuesti ära harjuda koolirutiiniga. Muidu kool ise algas hästi.
Ok, blogi kirjutamisest tuli paus sisse ja mingi 4 tundi lugesin ma teiste blogisid ja nüüd on kell kohe 2, ei tea, mis hommikul saab?
Ma peaks tõsiselt selle yfu asja ette võtma, ma koguaeg lükkan seda kaugemale ja kaugemale, aga see asi tuleb ju ära teha. Tegelikult ma enam ei teagi, kas ma tahan Saksamaale minna. Muidugi on igal riigil omad hüved, aga jh. Praegu tõmbab vist kõige rohkem Kanada poole. No ema pärast pean Euroopaga leppima. Tglt kui ma tahaks, siis ma võiksin ka Euroopast välja minna, aga kui seda ei tee, säästan ema närvitsemisest ja peavaludest. Nooh eks ta ole, ega ma ei peagi ju aasta otsa seal olema. Võin ju puhkuseks ka millalgi sinna sõita.
Praegu hakkasin mõtlema, et mu esimesed postitused olid vist tõsiselt nõmedad, aga ma ei viitsi neid üle ka lugeda, et veenduda selle lause õigsuses.
Hakkan tõsiselt mõtlema, et selle aasta kolmandaks eksamiks valin vist inglise keele. Nüüd on meil ka hea õpetaja ja ei tohiks ju probleeme olla? Ma pean kindlalt Treffnerisse sisse saama. Vanemate arvates ei ole mujale kooli mõtet minna, sest nood on ju tavakoolid, et ma võin siis ju Antslas ka edasi olla. Eks näis, mis saab. Tartus on ju palju rohkem valikuid. Siin Antslas pole ka midagi teha ju. Ja samuti tõmbab mind see, et saaksin õe juurde sisse kolida ja kohustust nädalavahetusel koju tulla pole. Saaksin seal olla iseenda käsutuses. Ja samuti on ka Nele Nõos ning seega saaks pidevalt kokku.
No tegelikult mul vist midagi rohkem kirjutada pole. Loen veel mõnda blogi ja vaatan twitteris olukorra üle ja siis vist kobin magama.
Ok, blogi kirjutamisest tuli paus sisse ja mingi 4 tundi lugesin ma teiste blogisid ja nüüd on kell kohe 2, ei tea, mis hommikul saab?
Ma peaks tõsiselt selle yfu asja ette võtma, ma koguaeg lükkan seda kaugemale ja kaugemale, aga see asi tuleb ju ära teha. Tegelikult ma enam ei teagi, kas ma tahan Saksamaale minna. Muidugi on igal riigil omad hüved, aga jh. Praegu tõmbab vist kõige rohkem Kanada poole. No ema pärast pean Euroopaga leppima. Tglt kui ma tahaks, siis ma võiksin ka Euroopast välja minna, aga kui seda ei tee, säästan ema närvitsemisest ja peavaludest. Nooh eks ta ole, ega ma ei peagi ju aasta otsa seal olema. Võin ju puhkuseks ka millalgi sinna sõita.
Praegu hakkasin mõtlema, et mu esimesed postitused olid vist tõsiselt nõmedad, aga ma ei viitsi neid üle ka lugeda, et veenduda selle lause õigsuses.
Hakkan tõsiselt mõtlema, et selle aasta kolmandaks eksamiks valin vist inglise keele. Nüüd on meil ka hea õpetaja ja ei tohiks ju probleeme olla? Ma pean kindlalt Treffnerisse sisse saama. Vanemate arvates ei ole mujale kooli mõtet minna, sest nood on ju tavakoolid, et ma võin siis ju Antslas ka edasi olla. Eks näis, mis saab. Tartus on ju palju rohkem valikuid. Siin Antslas pole ka midagi teha ju. Ja samuti tõmbab mind see, et saaksin õe juurde sisse kolida ja kohustust nädalavahetusel koju tulla pole. Saaksin seal olla iseenda käsutuses. Ja samuti on ka Nele Nõos ning seega saaks pidevalt kokku.
No tegelikult mul vist midagi rohkem kirjutada pole. Loen veel mõnda blogi ja vaatan twitteris olukorra üle ja siis vist kobin magama.
Tellimine:
Postitused (Atom)