Ostaks lehma

Täna ärkasin selle peale, et mu isa tahtis mind kohe õue appi. Seega ühel hetkel olin oma mõnusas, soojas voodis ja teisel hetkel külmas ja tuulises õues :( Polnud just kõige meeldivam. Päeval jällegi midagi erilist ei teinud. Lõuna ajal magasin ning ärkasin selle peale, et nägin unes, kuidas ma lifti lähen ja see alla kukub. Õudusunenägu missugune.
Hommikul palus ema, et ma teeks jälle mingit kohupiimakooki seega tegin seda. 3 tundi läks ja minule tulemus ei maitsenud, aga vanematele oli see vist küll lemmikkoogiks. Homme pean hommikul vahvleid tegema :S, sest meile tulevad külalised.

Aa ja miks selline pealkiri? Sellepärast, et kuna meil on nüüd viimasel ajal 3 kassi(2 kassi, üks koer) ja nad kõik joovad massiivselt palju piima, siis oleme hakanud poest ostma rohkelt piima. Eile siis isa ütles, et kergem oleks vist lehm osta, sest me ostsime 5 pakki piima! Praeguseks on sellest alles 3 pakki!?

Selgituseks ütlen, et koer hakkas piima jooma, siis kui me ühe kassi juurde võtsima ja noh kui 2 kassi piima joovad, siis kuidas tema saab ilma olla. Kadekops selline! Jõhkrad vasikad meil kodus.

Sponsorlus

Eile ma midagi erilist ei teinud. Aa orkutist lugesin, et Sanna oli meile sponsorkoolitusel vale e-maili andnud ja seega saatsin õigele e-mailile uuesti kirja. Täna sain vastuse. Seega täna päeval tegelesin just avaldusega. Õhtul tegin lasanjet ja homme saan ka üksi kodus olla, vähemalt natukenegi ja samuti ka pühapäeval. Täna sain kirja ka veel, et reedel on Tallinnas saksa keelsete riikide infotund, aga ma vist sinna ei lähe, sest Tartusse peaks ka see tulema. Aga siis ongi vist kõik.

Aa ja see ka veel, et ma olen veidi tõbine. Prooviks kooli ajaks ikka täiesti terveks saada.

Miks vaheajad alati nii ruttu läbi saavad?

kthxbai


EDIT: Ma leidsin ühe mega hea lehekülje, kust saab vaadata saateid. Seal on suht kõik mu lemmiksarjad üleval. Perfect!!! Yay!

Jama on see, et mul pole enam aega, et neid vaadata :(

EDIT EDIT: Ma teadsin, et seal peab mingi konks olema. Ja oligi. Seal saab korraga vaadata ainult 72 min. Selle eest saab aga kõik osad alla laadida, mis on veel parem.

Mitme päeva elamused

Mul on päris palju elamusi viimastel päevadel olnud. Aga eks ma proovin kõigest lühidalt rääkida.

Pühapäeval läksime Lauraga Tallinnasse sponsorkoolitusele. Sealt sain palju uut infot. Sai süüa jälle, mis oli tore. Tartus rääkisin Katiga ja ta andis mulle palju huvitavaid ideid seoses sponsoravaldusega. Mõned neist teostan kindlasti. Ööbisin Tartus ja esmaspäeval läksin Põlvasse tädi juurde. Seal käisin tüdrukutega ringi. Nad olid nii armsad. Koguaeg üks kallistamine käis, see oli nii tore. Ei tea, mis teised arvavad kui ma ka nüüd nii kallistaks? Ööbisin Põlvas, siis teisip. käisin juuksuris. Hetkel ei ütle, mis tegin. Ootan kooli alguseni. Põlvas käisin poodides ringi. Mõned ilusad asjad leidsin. Siis läksime emaga Särtsukaga Võrru. Võrus käisime ka poode pidi ja tulime koju.

Täna tuli meile Liina külla, mis oli nagu VÄGA-VÄGA TORE, sest ta jõuab nii harva Eestisse ja tal on siis ka vaja kõik tuttavad ja sugulased läbi külastada. Ta võttis oma mehe ka kaasa. Ta oli nii võõras, uus soeng. Kuidagi kahtlane oli pidevalt inglise keeles rääkida ja kui keegi midagi eesti keeles rääkis, siis jälle ümber shiftida ja eesti keeles rääkida. Liinal oli ta õde, isa ja vennatütar kaasas. Tal õde rääkis nii kiiresti nii eesti kui inglise keeles, et mitte midagi ei olnud aru saada ja siis oligi pidevalt, et oot mida sa just ütlesid. Ta oli üldse väga hüperaktiivne. Liina briti aktsenti oli nii äge kuulata. Nad jõid teed piimaga ja kõik. Kui keegi ei saanud aru, siis selgituseks ütlen, et Liina on eestlane ja ta abiellus inglasega paar aastat tagasi. Nad elavad Walesis. Russell on mehe nimi. Ja kuna Liinal ei olnud pilte kaasas, aga mõned olid tal orkutis ja facebookis ja rates üleval, siis me vaatasime neid ja ma otsustasin oma facebooki konto uuesti aktiveerida, et saaks temaga edasi rääkida, kui ta tagasi läheb.

Käisime veel Pühajärvel ujumas ja kui ma juukseid kuivatasin, siis oskasin ma endale nii armsa pixie face soengu teha. Lahe!

Aa ja kui ma kodus netti tulin ja kõik kohustuslikud kohad läbi käisin ja ka Laura blogi lugesin, et Patile tuli ta sõber Nam külla, ning facebookist pilte ka vaatasin, siis tuli mulle meelde, et mu täditütar Nele ütles, et tal Nõos käib klassis üks tailane. Ma küsisin, siis klassipilti näha ja ta näitas. Jutu point on see, et minu täditütre Nele klassis käib Pati sõber. Maailm on ikka nii väike.

Ega jah

Aa see, et eile kui ma Apollos olin, siis märkasin, et kõik tahavad Videviku pealt raha kasseerida. Nüüd kah, see Bella lemmikraamat "Wuthering Heights" Emily Bronte kirjutatud. See on kordustrükis uuesti tehtud ja värvid on täpselt samad nagu Videviku saagagi omad. Kujundust pidid nad natuke muutma, sest täpselt sama see olla ei saa, aga neid kaanekujundusi on ka nii vähe muudetud. Peale on kirjutatud, et Bella ja Edwardi lemmikraamat.


Rohkem variante pole praegu leidnud. Paremal on see, mis on Apollos müügil. Vasakul on siis kas Ameerika või mingi muu maa variant.

No kuulge, see on suht kahtlane. Kui te tahate raha teenida, siis mõelge midagi uut välja. Aga no jah, mis teha rauda tuleb seni taguda kuni see veel kuum on.

Aktus, Raamatud, Uni

Et tänasest siis. Kõik tunnid olid 25 min. Enne tunde läksid Gertul sukapüksid katki ja ma läksin temaga Taresse kaasa uusi ostma. Kui tagasi tulime, siis Halja ka midagi ei öelnud. Matas polnud mul asju ja kaasa teha ka ei viitsinud, sest nad õppisid eile uut teemat kui mind ei olnud ja ma võtsin Marka vihiku koju, et sealt ümber kirjutada. Kirjanduses kirjutasime tagasisidet selle eilse tunni kohta, kui vilistlane rääkimas käis. Muudes tundides midagi erilist ei juhtunud.

Peale tunde hakkas kooli sünnipäeva aktus. Mingi pool 11. Sel aastal kinkisid kõik klassid koolile raamatu. Me mõtlesime, et Kalle paneb me jutud mingite kaustade vahele, aga ta oli hoopis hästi-hästi ilusa raamatu või fotoalbumi või mille iganes ostnud. Peal oli igast lehti ja mingid oksad. Selline looduslik värk ikka. Ja muidu keegi ei tahtnud, et nende nimi pannaks jutule alla, aga õnneks Kalle ikka pani, sest tulevikus on hästi lahe lugeda, mida keegi kirjutanud oli. Sest ega me 20-30 aasta pärast enam ei oleks mäletanud, kes mida kirjutas.

Peale aktust oli kringli söömine ja saime ka tunnistused. Läksime Gertu, Kati, Kaisa ja Markaga linna. Kella 1 ajal läksid Kati ja Kaisa ära. Me läksime korra koolis sees ja siis läksime välja tagasi. Käisime ajasime Andre, Mihkli ja Andiga juttu, aga seal oli ka igav seega läksime linna. Istusime Haukas. Rääkisime Videvikust ja filmidest. Saime Markale ka pisiku sisse, lubas ka Videvikku lugeda. Me oleme juba nii palju sellest rääkinud, et Markat hakkas ka huvitama:D Praegu on ka hea tal seda lugeda, sest ta saab selle kohustusliku kirjanduse alla lugeda, sest järgmisena ongi meil mingit armastusromaani vaja lugeda. Aga Keidit see ikka ei huvita, sest ta ei viitsi paksu raamatut lugeda. Ise teab, millest ilma jääb. Nad saatsid mu bussile ära ja kui ma koju jõudsin, siis tuli mega uni peale ja ma magasin mingi paar tundi. Miks ei ole telekas mingeid häid filme? Arvutist ei saa ka kõiki filme vaadata, sest mul ei loe see kõiki DVD-sid ja CD-sid.

Tartus

Eile ma ei viitsinud enam arvutit käima panna. Seega räägin jälle kahest päevast korraga.



Neljapäev
Hommikul olin koolis. Meil käis selle "Tagasi kooli" raames rääkimas Teo Krüüner (oli vist selline nimi). Ta oli lendur. Rääkis üsnagi huvitavat juttu. Ei hakkanud igav. Siis olin füssas ka ära ja kell 11 läksin sööma. Siis bussiga Võrru ja ma oleks jõudnud veel 12.25 bussile, aga ma otsustasin minna kella 13.00-sega. Vale otsus. Mingi kamp lapsi tuli, kellel oli viimane koolipäev just olnud ja nad läksid kõik Tartusse. Algul bussi peale kah trügisid ja mul oli nii, et appikene, kas neil on mingi ekskursioon w? Bussis kah käisid ringi, ärisid oma asju. Neid oli mingi 10 last ja suurem osa mingi 12 aastased ja nad müüsid üksteisele mobiile ja nuge ja asju. Hull ärimine käis. Osta mult 3310 ära. 15 ega eest. Siis mingi, ma annan sulle 3 kommi sa anna mulle 1 näts. Ja a'la selline värk käis. A ja neil oli pidevalt nii, et kui keegi hakkas midagi kellelegi ärima, siis ei tahetud algul osta, kui müüja mingi 5 korda veel pakkus, siis oli juba, et oota kui palju sa tahad ja lõpuks sai ikka maha müüa. Üks müüs seal 3310-t, millel aku oli tühi ja ütleb, et see töötab tahad ma näitan, umbe proovis tööle panna. Nad käisid pidevalt bussis edasi tagasi ka, sõidu ajal. Ma ei tea, miks bussijuht midagi ei öelnud.
Siis tuli mingi mees Kanepis peale ja istus mu kõrvale ja hakkas rääkima, kuidas ta poeg Inglismaal kahe hiinlasega kööki jagab:D Rääkis üldse oma perest. Ma ei saa aru, kuidas ma koguaeg selliste inimestega kokku satun. Kas mul on otsa ette kirjutatud, et "Oskan kuulata. Tule ja räägi" või, et "Kurda muret" või kõige lihtsam, "Psühholoog":D irw

Tartus oli mul mingi tund aega aega. Käisin mööda erinevaid poode. Apollos käisin. Vaatasin jälle raamatuid, mida tahaksin. Pärast ütlesin emale ka oma jõulusoovid ära. Mis on minu jaoks tõsiselt kummaline on see, et seal saab raamatuid lugeda. Korjad mingi hunniku kokku ja lähed diivanile lugema. Pärast on raamatud katkised ja koledad ja teised peavad neid siis ostma. See on muidugi hea, et saab lugeda, aga ega see mingi raamatukogu pole, et terve raamatu seal läbi loed. Mis oli lahe oli see, et ma nägin poes umbes 12 a. poissi, kes luges Twilight'i Movie Companionit, inglise keeles. See Director's notebook oli ka eesti keeles välja tulnud (ma ostsin inglise keelse) ja mulle tundus see täiesti imelik. Tõlkes läks nii palju kaduma. Kui inglise keeles on hästi ilusad sõnad, siis eesti keelde tõlkides muutub mõte kohe ära. Nt. meadow - välu, inglise keelne on palju ilusam. Või ma ka ei tea.
Ma käisin Apollos mingi neli korda ja nood töötajad vaatasid mind mega kahtlaselt...

Emps ütles, et ma Treffnerisse umbes 15.20 minema hakkaks. Ma jõudsin pool 4 kohale. Elu vara. Aga ilus oli ja lahe oli ka. Direktor saatis mingi lehe ka ringi käima, kuhu pidi kirjutama nime, kooli ja klassi. Kõik olid mingid Tartu koolid ja ma panin siis, et Antsla G. :D Ema pärast ütles, et see direktor tõenäoliselt tunneb mu nime ära, sest kui emps oli Urvastes direktor, siis ta oli samal ajal Võrus ja kunagi oli üks Soonvald Treffneris ka õpetaja olnud. Tuli välja, et ta oli mu lähisugulane. Näete siis kui kuulus mu nimi on:D

Pärast läksime emaga Mac'i, kus oli ikka väga närviline. Algul mõtlesime, et lähme Tartu kohvikusse, et joome kakaod, aga siis emps ütles, et mac'is pole ammu käinud ja läksime sinna, hiljem mõtlesime, et eelistame ikka kohvikuid. Mac'is istudes mu ema taipas, et ma lähen terveks aastaks ära. Ning et Saksamaal on juba 3 koolitulistamist olnud. Ma ütlesin, et noh vähemalt kindlustus on.

Kui bussis olime, siis emps ütles, et papa Artur oli talle ennustanud, et üks tema lastest läheb välismaale. See oli mingi 20 aastat tagasi kui Kati ja Tõnis olid u 2-3 aastased. Ja mind polnud veel sündinud. Ma ikka veel imestan, et kust kohast ta võttis selle? Kust ta üldse need vastused võttis? See on nii kummaline. Sest kõik mida ma pereliikmete käest kuulnud olen nende ennustustest, siis on kõik täppi läinud. Mul on tõsiselt kahju, et mul veel ajusid ei olnud, kui ta mulle ennustas. Ainuke asi, mida ma mäletan on see, et mingi 7-me kaart ennustas midagi halba ja mul olin neid 2 tükki.

Mis siis veel. Aa, et küsisin empsi käest, et huvitav, miks Nele edasi ei saanud ja ta ütles, et ta ei tea, aga et tal emps/mu tädi ei oleks lasknud tal välismaale minna, et sellega oleks nii palju jamasid olnud. Ma ütlesin, et ma oleks mega pahane ta peale, kui ta mul minna ei laseks. Eriti veel nüüd, kui valimispäevast edasi olen saanud. Tõenäoliselt oleks temaga tülli läinud, sest ma tean, et ma suurena kahetseks kui ma ei kasutaks sellist võimalust nagu välismaal õppimine. Emps ütles, et miks tal kõik lapsed 15 aastaselt iseseisvaks saavad :D

Jama on see, et me unustasime Abakhanis käia. Eks peab, siis esmasp. minema.

Ma teen uue postituse tänase kohta, sest juba see sain nii pikk, et kergem on lugeda kahte erinevat. Siis on nad õiges järjekorras kah.

Looduse keerdkäigud

Ma ei saa aru, mis värk on? Vahepeal on mul tunne, et mul ei ole mitte midagi teha ja siis korraga on nagu vaja nii palju asju teha.

Igatahes, homme lähen Tartusse. HTG-s on lahtiste uste päev üheksandikele. Sinna lähen. Muidugi on too kell 16.00, aga kuna busse liigub ju nii harva, siis pean kell 11 koolist ära minema ja 11.30 bussiga Võrru. Kell 13.00 bussiga Tartusse ja siis on mul mingi üle tunni aja aega. Eks kolan, siis kaubamajas. Õhtul pean vaatama, kuidas koju saan, sest mu vanemad tahavad, et ma ikka reedel koolis oleks. Nojah kergem ka, ei pea mingeid tõendeid kirjutama. Aga jh, homme võtan siis vaba päeva. Mis siis, et pool päeva olen koolis. Kodus olekski igavam.

Ei saa aru, mis toimub? Aga öeldakse ju, et loodus tühja kohta ei armasta. Kui mul enne tegevust ei olnud, siis nüüd on seda kohe ülearugi.

Hea mõte

Mul on lühikese ajaga nii palju küsimusi seoses Yfu-ga tekkinud. Ma loodan, et ma Kallile tüütuks ei muutu.

Igatahes täna ajaloost sain viie. Keka tuleb ikka neli. Jama, aga enam pole midagi teha. Nüüd pean lihtsalt rohkem pingutama. Ülejäänud veerandid 5 saama.
Tundides jällegi midagi erilist polnud. Kooli lõpp on lähedal.

Pandas tantsida eriti ei viitsinud. Siiski tegime kauem trenni, mis tegelikult on hea. Pärast tuli mul meelde, et täna on lastevanemate koosolek ja seega polnud lootustki varem koju saada. Mis on tore on see, et me klass sai kiita. Great-great! Et meiega on kergem tunnis tööd teha jne. Ühtsem klass oleme. Olgu aitab kah.

Aa ja pühapäeval kui Tallinnasse läksime, ütlesin emale, et ma tahan endale bonzai puud. Ta ütles, et hakkame kasvatama siis. Et gümnaasiumi lõpuks saan valmis. Või noh, kas puu saab kunagi valmis olla. Et hakkan ise kujundama ja värki. Emps ka ütles, et ise tehtud on palju lahedam. Mulle ka meeldib see mõte. Ütlesin, et ta peab, siis mulle bonzai kasvatamise raamatuid ostma.

Kiired ajad

Täna sain siis YFU-st vastuse. Sain programmi sisse. Pühapäeval on sponsorkoolitus. Sinna lähen ka. Jälle peab Tallinnasse minema. Õnneks on sama kool. Oskan kohale minna. Peaks küsima, kuidas Laura sinna läheb. Täna sain stipendiumile kandideerimiseks vajaliku projekti ka kätte. Loodan, et võin selle arvutiga teha, et siis ei pea maksma 30.- kirja eest, kus on ainult 2 paberilehte sees. Või saan pühapäeval Yfukatele ära anda. Eks vaatab. Tänane päev oli suht tavaline. Midagi erilist rääkida ei ole. Pidime korrapidajad täna olema. Saime täiesti tutikad märgid. Lauraga rääkisime mu valimispäevast. Ja ma ei tea, olekski siis vast kõik. Muide imestan, miks mu täditütar YFU programmi sisse ei saanud. Nii kahtlane. Aga, eks ta ise teab.

Pean ajalugu õppima. Ei viitsi eriti, aga pean.

kthxbai

Aa ja selle Tallinna tüdruku nimi on Brita. Eile õhtul tuli meelde, aga ma olin juba arvuti kinni pannud.

Aa ja Rasmus, see kes midagi eriti YFU-st ei teadnud, tema ei saanud edasi. Ma ise kah arvasin nii, sest ta oli närvis ja nii. Saatis kirja mulle, küsis, et kes edasi said.

???

Muide, kui mul juba siin Eestis olles on mingid kilomeetrised blogipostitused, siis mis saab siis, kui ma olen vahetusaastal? Siis on nagu mega pikad postitused ju, sest siis on mul 100X rohkem asju, mida rääkida.