Thinking alone in the dark

Mul tuli blogimise isu peale. Midagi mul praegu teha ka pole. Magama minna lihtsalt ei viitsi praegu. Und nagu oleks aga ma naudin neid hetkesid, mil ma saan olla üksi oma mõtetega. Ilma segamata ja teha seda, mida ma tahan. Päeval mul selleks võimalust ei ole, sest ikka tuleb midagi teha. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Kuna minu viimasest postitusest on möödas 3 nädalat, siis mõtlesin, et valgustaks teid sellega, mida teinud olen ja mida edasi teha kavatsen.

Vahepeal oli lõpupäev, millest ma eriti rääkida ei viitsi. Tore oli! Ja mis oli väga armas oli see, et mu esimene õpetaja jõudis ka kohale. Millalgi lähme talle ja ta mehele külla. Neil on Peipsi ääres maja või midagi sellist. Muidu nad elavad Tartus. Muide, ma olin oma esimese õpetaja viimasest klassist. Pärast meie klassi hakkas ta lasteaias õpetajaks. Olgu, aitab tema elust, see on ikkagi minu blogi.
Niisiis, lõpetamine läks väga hästi, kui välja arvata, et vihma sadas. Vanemad tellisid mulle hullult palju pilte ka paberil ja neid hakkan perele ja sugulastele kinkima. Homme peaks need kätte saama, eks siis näis, millised nad tellisid. Kui ma toda lehte nägin, siis oma 30 pilti tuli vist ära... Kreisi...

Mis siis veel. Teisipäeval on plaanis Tartusse minna. Peame YFU asju ajama ja shoppama lähme ka, sest igasuguseid asju on vaja. Siis jäängi Tartusse, sest kolmapäeval lähen oma imetoreda-kullakalli-maailmaparima õega kinno. Ja siis ilmselt jäängi ülejäänud nädalaks tema juurde.

Ma mõtlesin oma lahkumis"peo" üle ja jõudsin järeldusele, et mingit pidu ma korraldada ei viitsi. Mulle meeldiks lihtsalt oma sõpradega aega koos veeta seega vbl lähme kuskile kohvikusse või midagi.

Hmm.. mis siis veel.. ütlen teile seda, et see blogi jääbki nüüd aastaks soiku, sest aina rohkem kirjutan oma vahetusaasta blogisse. Olen oma vahetusperest väga vaimustuses. Nad on niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii lahedad ja avatud ja toredad ja sümpaatsed ja armsad ja nii edasi. Äkki oskate isegi nimekirja täiendada. Igatahes kes veel ei tea, siis minu vahetusaasta blogi on: http://liisisaksas.blogspot.com ja ma nüüd sujuvalt suunan teid sinna ümber, sest suure tõenäosusega ma siia enne lahkumist enam ei kirjuta. Hetkel saate sealt lugeda juba 33 postitust. Väike marketing töö ka tehtud.

Aa ja vahepeal läksime ju digilevile üle, mis mulle absoluutselt ei meeldi. Ja miks ei meeldi? Sest meil ei ole üldse levi siin. Koguaeg on tugevus alla 50% vahel harva 50%. Igapäevane nähtus on see, et levitugevus on 23% ja proovi siis telekat vaadata. Nagu pildiraamatut vaataks. Olgu, analooglevi võis kahiseda jne. Tormisel ilmal ei olnud hea levi jne, aga sa ikkagi nägid midagi. Nüüd ei näe üldse ja koguaeg ütleb, et signaali ei ole!!:@
Äkki siis vaataks ka ennem, kas igas Eesti nurgas on ikka normaalne signaal enne kui kohustuslikult digilevile ümber sätivad.
Meil oli analooglevi ka parem kui digilevi praegu!!! :S :@ Aa ja ainult jalgpalli mängude ajal on normaalne levi. Üsnagi huvitav eks. Võiks muul ajal ju ka olla.

Hmm... mul on kiusatus oma uus YFU pusa Tartusse kaasa võtta ja sellega linna peal ringi käia :D:D Äkki võtangi kaasa, eks näis...ikkagi YFU ju :D

Btw... ma kuulan jälle maNgat :) Vahepeal kuulasin üldse vähe muusikat, aga praegu on Beni, benimle birak mul juba poolteisttundi järjest käinud.

Igatahes, kes veel ei ole mu vahetusaasta blogi leidnud, siis paremal ääres on see ka olemas:)
Kohtume seal!

Kiitus Bloggerile

Mulle tõsiselt meeldib see, et Blogger laseb nüüd kõike teha. No absoluutselt kõike ja väga kergelt. Enam pole vaja minna koodi muutma(sellega oli mul niiiiiiii palju mässamist). Nüüd vajutad lihtsalt nuppu ja kõik tehakse su eest ära.
Ideaalne.

Well done Blogger!!

Sunbathing

Olen nüüd viimasel ajal päikest võtnud. Väga mõnus. Eile jäin päikese kätte magama ka.. ja täna ka.
Kui ma varem ei märganud, et päikest oleks peale jäänud, siis nüüd on randid väga selgelt näha, siiski mitte kaela pealt.

Lõpupäevaks ilus jume(Y)
Muideks.. ema käseb koguaeg, et mine võta päikest:D Ja no mis saab mul selle vastu olla. Lihtsalt lesin ja kuulan muusikat või loen midagi(Y)

Eurovisioon

Saksamaa võitis!! Ma ei teagi, miks nii elevil olen. Ilmselt seepärast, et lähen ise Saksamaale, siis kui Saksamaa Eurovisiooni korraldab.

Ja no see, et Türgi nii kõrgelt skooris.... lihtsalt SUUUREPÄRANE!! See oli parim koht, mille Türgi sai saada, sest Saksamaa lihtsalt rebis ees ära. Aga tõsiselt... Üle pika aja tõsiselt vaatamist väärt Eurovisioon!

Go Turkey!!:D And Germany!!:D

maNga - Her Ask ölümü tadacak (english subtitled)

Okei kolm on kohtuseadus. Tänaseks on see viimane lugu. Seekord saate loo mõttest ka aru.

maNga - Beni Benimle Bırak

Kuidas ma küll praegu tahaks türgi keelt osata. See tundub lihtsalt nii ilus. Kui varem oli minu arvates kõige ilusam keel inglise keel, siis türgi oma on sellest mitmekordselt üle. Või on äkki asi selles, et mulle lihtsalt meeldib laulja hääl?! Ei usu, et ainult see... keel on ka ilus:D
Tõenäoliselt ei lähe mu maNga vaimustus veel niipea üle nii et kannatage veel:D

Hetkelemmik

See on lihtsalt ülihea laul. Hetkel on see koguaeg repeati peal. Oskaks ma keelt, laulaks kaasa. Aga tegelt peaaegu saan juba kaasa ka laulda. Aga jah... see on tõsiselt hea laul.
Aa ja kuulake laul lõpuni ja siis otsustage, kas teile meeldib või mitte, sest kui ma ka esimest korda kuulasin, siis alguses tundus see norm, mitte midagi erilist, aga refrään on kõige parem osa. Nii et soovitan lõpuni kuulata.

*

Päevad on pikad, kuid aastad lühikesed

Täiesti tõsi!

Hoping to be brownish

Võtsin täna päikest. Mõnus oli... kui sääsed välja arvata.
Ja numbrimäng oli ka täna kordades huvitavam:D

Klahvid klõbisevad ja jutt ei lõppe

Ma olen täna nii väsinud. Ma ei tea miks. Ilmselt pole veel haigust korralikult välja ravinud.
Muideks viimasel ajal on mulle nagu mingid "hood" või asjad peale tulnud. Et mingil hetkel tuleb hull kõhuvalu ja nõrkusetunne, et jalad nõrgad ja selline tunne on nagu minestaks. Siiski paari minuti pärast läheb see üle. Need "hood" on tõsiselt ebamugavad ja ma tunnen ennast siis väga halvasti. Pidevalt mõtlen, et kannata ära, see läheb kohe üle, aga siiski tunduvad need minutid nii kohutavalt pikad.
Ilmselt on tegu kevadise kiire ajaga, mis sel aastal on mitmel rindel toimetamise pärast veel kiirem.
Ma ei jõua ära oodata, millal saab kool läbi, aga ega see aeg nii kaugel ei olegi.

Nädala pärast on tutipäev ja siis kohe ka esimene eksam ja pärast seda paari päeva pärast mata eksam ja siis ka inglise keel. Ilmselt möödub eksamiperiood ülikiirelt ja siis saabubki vabadus.

Kuulsin hiljuti, et paljud ei saa mu lõpupeole tulla. Selles mõttes, et aktusel nad on, aga õhtul tähistamas olla ei saa. Põhjuseks siis, et nende oma perest on lõpetaja, kellega samuti pidu tuleb pidada. Tegelikult ma pole nende peale üldsegi pahane või midagi, sest ma ju isegi pidin eelmisel aastal valima, kas minna õe või täditütre lõpetamisele ja siis oli juba teada, et ma ei saa isegi mõlema aktusel olla. Õde on ju siiski tähtsuse järjekorras eespool ja seega saan nende valikust väga hästi aru ja ma olen väga õnnelik, et nad vähemalt aktuselegi tulla saavad. Siiski teeb see mind natuke kurvaks, sest ma ei tea, millal ma siis nendega tähistan. Sest jaanipäeval ilmselt keegi tulla ei saa ja siis tuleb mul juba ELO. Sellesmõttes, et pidu pidamata ei jää. Otseselt lõpupäeval pean kindlasti, kasvõi siis ainult pere ja lähimate sõprade-tuttavatega. Aga nende teistega pean siis vist hilinemisega juulis... Ema soovitas, et pean lahkumispeo ja lõpupeo koos, aga ma ei tea... kas natuke hilja pole lõpupidu juuli keskel pidada ja lahkumispeoks on see vist natuke vara? Sest ideaaljuhul oleks ju lahkumispidu see koht, kus neid inimesi enne vahetusaastat viimast korda näen. V.a siis neid, kes lennujaama tulevad ja neid, kellega juhuslikult kokku satun, sest üleliigset aega, kus igav võiks hakata ju olla ei saa?!
Eks vaatab mis saab, sest see on natuke kaugem tulevik.

Kuulsin, et varsti pidavat ilm jälle jahedamaks minema. Juba järgmisest nädalast. Kuigi need pea 40 kraadised ilmad on üsnagi jõhkrad, siis loodan, et  kraade jääks vähemalt nii umbes 25, sest ma olen siiski soojalembene inimene ja pruunimaks tahaks ju ka saada.

Tutipäeva riietust hakkasin ma mõtlema pea aasta tagasi. Mõtlesin siis, et ei jäta asja viimasele minutile vaid saan asjad varakult valmis, et viimasel hetkel ei peaks stressama. No jah.. midagi mul ju on, aga riietuse põhiasju mul siiski veel ei ole nagu mänguasi, marker, kleit/seelik/pluus. Ma ei arvagi, et kõik need asjad nüüd ostma pean. Ma lihtsalt pole oma kapis käinud pilguga, mis võiks tutipäevale sobida.

Tuleval nädalal oleks vajalik mu õmbleja juures käia ja siis saaksingi võimaluse Võru poed läbi kammida ja mänguasja ja kingi vaadata.

Btw... täna õppisin numbrimängu mängimise ära, sest nähes Laurat  seda korduvalt mängimas, tekitas see kahtlemata huvi isegi ära proovida. Hetkel ei leia, et see niiväga huvitav oleks, aga ma tean, et põhjus on selles, et mul on palju muid asju, mis vajavad ära tegemist. Kui mul oleks igav, siis mööduks aeg numbrimängu mängides ilmselt huvitavalt ja kiiresti. Jällegi õppisin midagi, millest vahetusaastal võib olla palju kasu... vähemalt teisel kuul kui olen pärisperes ja päris koolis, sest keelelaager on kuulujärgi liiga huvitav, et seda aega kulutada numbrimängu mängimisele.

Alustasin kirjutamist arvamusega, et seekord tuleb väga lühike postitus. Selline paarilauseline, aga nagu te näete olen ma eksinud ja vastupidiselt oma arvamusele, olen teid nii mitmegi mu isikliku mõttega tutvustanud. Nagu näha täna mul jutt jookseb ja unigi läks sellise postituse järel ära.

Tahaksin lõpetada oma postituse mingi võõrkeelse väljendiga, aga mingid hispaania, saksa, inglise ja tegelikult ükskõik mis keele tsaud tunduvad praegu nii võõrad ja oma tähtsuse kaotanud, et piirdun ainult eesti keelega.

Seega: Tsau, olge tublid!:)