Ma olen täna nii väsinud. Ma ei tea miks. Ilmselt pole veel haigust korralikult välja ravinud.
Muideks viimasel ajal on mulle nagu mingid "hood" või asjad peale tulnud. Et mingil hetkel tuleb hull kõhuvalu ja nõrkusetunne, et jalad nõrgad ja selline tunne on nagu minestaks. Siiski paari minuti pärast läheb see üle. Need "hood" on tõsiselt ebamugavad ja ma tunnen ennast siis väga halvasti. Pidevalt mõtlen, et kannata ära, see läheb kohe üle, aga siiski tunduvad need minutid nii kohutavalt pikad.
Ilmselt on tegu kevadise kiire ajaga, mis sel aastal on mitmel rindel toimetamise pärast veel kiirem.
Ma ei jõua ära oodata, millal saab kool läbi, aga ega see aeg nii kaugel ei olegi.
Nädala pärast on tutipäev ja siis kohe ka esimene eksam ja pärast seda paari päeva pärast mata eksam ja siis ka inglise keel. Ilmselt möödub eksamiperiood ülikiirelt ja siis saabubki vabadus.
Kuulsin hiljuti, et paljud ei saa mu lõpupeole tulla. Selles mõttes, et aktusel nad on, aga õhtul tähistamas olla ei saa. Põhjuseks siis, et nende oma perest on lõpetaja, kellega samuti pidu tuleb pidada. Tegelikult ma pole nende peale üldsegi pahane või midagi, sest ma ju isegi pidin eelmisel aastal valima, kas minna õe või täditütre lõpetamisele ja siis oli juba teada, et ma ei saa isegi mõlema aktusel olla. Õde on ju siiski tähtsuse järjekorras eespool ja seega saan nende valikust väga hästi aru ja ma olen väga õnnelik, et nad vähemalt aktuselegi tulla saavad. Siiski teeb see mind natuke kurvaks, sest ma ei tea, millal ma siis nendega tähistan. Sest jaanipäeval ilmselt keegi tulla ei saa ja siis tuleb mul juba ELO. Sellesmõttes, et pidu pidamata ei jää. Otseselt lõpupäeval pean kindlasti, kasvõi siis ainult pere ja lähimate sõprade-tuttavatega. Aga nende teistega pean siis vist hilinemisega juulis... Ema soovitas, et pean lahkumispeo ja lõpupeo koos, aga ma ei tea... kas natuke hilja pole lõpupidu juuli keskel pidada ja lahkumispeoks on see vist natuke vara? Sest ideaaljuhul oleks ju lahkumispidu see koht, kus neid inimesi enne vahetusaastat viimast korda näen. V.a siis neid, kes lennujaama tulevad ja neid, kellega juhuslikult kokku satun, sest üleliigset aega, kus igav võiks hakata ju olla ei saa?!
Eks vaatab mis saab, sest see on natuke kaugem tulevik.
Kuulsin, et varsti pidavat ilm jälle jahedamaks minema. Juba järgmisest nädalast. Kuigi need pea 40 kraadised ilmad on üsnagi jõhkrad, siis loodan, et kraade jääks vähemalt nii umbes 25, sest ma olen siiski soojalembene inimene ja pruunimaks tahaks ju ka saada.
Tutipäeva riietust hakkasin ma mõtlema pea aasta tagasi. Mõtlesin siis, et ei jäta asja viimasele minutile vaid saan asjad varakult valmis, et viimasel hetkel ei peaks stressama. No jah.. midagi mul ju on, aga riietuse põhiasju mul siiski veel ei ole nagu mänguasi, marker, kleit/seelik/pluus. Ma ei arvagi, et kõik need asjad nüüd ostma pean. Ma lihtsalt pole oma kapis käinud pilguga, mis võiks tutipäevale sobida.
Tuleval nädalal oleks vajalik mu õmbleja juures käia ja siis saaksingi võimaluse Võru poed läbi kammida ja mänguasja ja kingi vaadata.
Btw... täna õppisin numbrimängu mängimise ära, sest nähes Laurat seda korduvalt mängimas, tekitas see kahtlemata huvi isegi ära proovida. Hetkel ei leia, et see niiväga huvitav oleks, aga ma tean, et põhjus on selles, et mul on palju muid asju, mis vajavad ära tegemist. Kui mul oleks igav, siis mööduks aeg numbrimängu mängides ilmselt huvitavalt ja kiiresti. Jällegi õppisin midagi, millest vahetusaastal võib olla palju kasu... vähemalt teisel kuul kui olen pärisperes ja päris koolis, sest keelelaager on kuulujärgi liiga huvitav, et seda aega kulutada numbrimängu mängimisele.
Alustasin kirjutamist arvamusega, et seekord tuleb väga lühike postitus. Selline paarilauseline, aga nagu te näete olen ma eksinud ja vastupidiselt oma arvamusele, olen teid nii mitmegi mu isikliku mõttega tutvustanud. Nagu näha täna mul jutt jookseb ja unigi läks sellise postituse järel ära.
Tahaksin lõpetada oma postituse mingi võõrkeelse väljendiga, aga mingid hispaania, saksa, inglise ja tegelikult ükskõik mis keele tsaud tunduvad praegu nii võõrad ja oma tähtsuse kaotanud, et piirdun ainult eesti keelega.
Seega: Tsau, olge tublid!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar