esmaspäev, 26. aprill 2010

Two-faced people

Mulle ei meeldi kahepalgelised inimesed. Ma ei mõtle neid, kes sinu ees on sõbrad ja sinust eemal räägivad sind taga, vaid neid, kes ühel hetkel on nö sõbrad ja teisel hetkel ülbitsevad ja mölisevad. Ma saan aru, kui neil oleks halb tuju, aga ega need tujud nüüd nii tihti ka ei kõigu. Ja kui neile midagi öelda nt, et tõmba veidike tagasi vms, siis on nad kohe solvunud ja süüdistavad sind alustamises. Oleks huvitav igaühte salaja filmida ja pärast neile näidata, kuidas nad käituvad. Ma usun, et sellest oleks abi. Ma arvan, et ka mulle endale, sest ise on ju raske ennast kõrvalt vaadata ja parandada.

Igatahes on minu jutu mõte, et inimesed võiksid kuulata, mida nende tuttavad, lähedased neile ütlevad ja sellest õppust võtta ja ennast parandada, sest nemad kõrvalt näevad palju paremini, kuidas sa käitud.

Kui keegi mulle midagi ütleks, siis mina igatahes prooviksin sellest õppust võtta. Sest lõppude lõpuks tahame ju me kõik saada paremateks inimesteks

Vot nii, sain asja hinge pealt ära. Eks igaüks ise teab, kas jutt käib neist või mitte.

Kommentaare ei ole: