Saksamaa võitis!! Ma ei teagi, miks nii elevil olen. Ilmselt seepärast, et lähen ise Saksamaale, siis kui Saksamaa Eurovisiooni korraldab.
Ja no see, et Türgi nii kõrgelt skooris.... lihtsalt SUUUREPÄRANE!! See oli parim koht, mille Türgi sai saada, sest Saksamaa lihtsalt rebis ees ära. Aga tõsiselt... Üle pika aja tõsiselt vaatamist väärt Eurovisioon!
Go Turkey!!:D And Germany!!:D
pühapäev, 30. mai 2010
reede, 28. mai 2010
maNga - Her Ask ölümü tadacak (english subtitled)
Okei kolm on kohtuseadus. Tänaseks on see viimane lugu. Seekord saate loo mõttest ka aru.
maNga - Beni Benimle Bırak
Kuidas ma küll praegu tahaks türgi keelt osata. See tundub lihtsalt nii ilus. Kui varem oli minu arvates kõige ilusam keel inglise keel, siis türgi oma on sellest mitmekordselt üle. Või on äkki asi selles, et mulle lihtsalt meeldib laulja hääl?! Ei usu, et ainult see... keel on ka ilus:D
Tõenäoliselt ei lähe mu maNga vaimustus veel niipea üle nii et kannatage veel:D
Hetkelemmik
See on lihtsalt ülihea laul. Hetkel on see koguaeg repeati peal. Oskaks ma keelt, laulaks kaasa. Aga tegelt peaaegu saan juba kaasa ka laulda. Aga jah... see on tõsiselt hea laul.
Aa ja kuulake laul lõpuni ja siis otsustage, kas teile meeldib või mitte, sest kui ma ka esimest korda kuulasin, siis alguses tundus see norm, mitte midagi erilist, aga refrään on kõige parem osa. Nii et soovitan lõpuni kuulata.
laupäev, 22. mai 2010
Hoping to be brownish
Võtsin täna päikest. Mõnus oli... kui sääsed välja arvata.
Ja numbrimäng oli ka täna kordades huvitavam:D
Ja numbrimäng oli ka täna kordades huvitavam:D
reede, 21. mai 2010
Klahvid klõbisevad ja jutt ei lõppe
Ma olen täna nii väsinud. Ma ei tea miks. Ilmselt pole veel haigust korralikult välja ravinud.
Muideks viimasel ajal on mulle nagu mingid "hood" või asjad peale tulnud. Et mingil hetkel tuleb hull kõhuvalu ja nõrkusetunne, et jalad nõrgad ja selline tunne on nagu minestaks. Siiski paari minuti pärast läheb see üle. Need "hood" on tõsiselt ebamugavad ja ma tunnen ennast siis väga halvasti. Pidevalt mõtlen, et kannata ära, see läheb kohe üle, aga siiski tunduvad need minutid nii kohutavalt pikad.
Ilmselt on tegu kevadise kiire ajaga, mis sel aastal on mitmel rindel toimetamise pärast veel kiirem.
Ma ei jõua ära oodata, millal saab kool läbi, aga ega see aeg nii kaugel ei olegi.
Nädala pärast on tutipäev ja siis kohe ka esimene eksam ja pärast seda paari päeva pärast mata eksam ja siis ka inglise keel. Ilmselt möödub eksamiperiood ülikiirelt ja siis saabubki vabadus.
Kuulsin hiljuti, et paljud ei saa mu lõpupeole tulla. Selles mõttes, et aktusel nad on, aga õhtul tähistamas olla ei saa. Põhjuseks siis, et nende oma perest on lõpetaja, kellega samuti pidu tuleb pidada. Tegelikult ma pole nende peale üldsegi pahane või midagi, sest ma ju isegi pidin eelmisel aastal valima, kas minna õe või täditütre lõpetamisele ja siis oli juba teada, et ma ei saa isegi mõlema aktusel olla. Õde on ju siiski tähtsuse järjekorras eespool ja seega saan nende valikust väga hästi aru ja ma olen väga õnnelik, et nad vähemalt aktuselegi tulla saavad. Siiski teeb see mind natuke kurvaks, sest ma ei tea, millal ma siis nendega tähistan. Sest jaanipäeval ilmselt keegi tulla ei saa ja siis tuleb mul juba ELO. Sellesmõttes, et pidu pidamata ei jää. Otseselt lõpupäeval pean kindlasti, kasvõi siis ainult pere ja lähimate sõprade-tuttavatega. Aga nende teistega pean siis vist hilinemisega juulis... Ema soovitas, et pean lahkumispeo ja lõpupeo koos, aga ma ei tea... kas natuke hilja pole lõpupidu juuli keskel pidada ja lahkumispeoks on see vist natuke vara? Sest ideaaljuhul oleks ju lahkumispidu see koht, kus neid inimesi enne vahetusaastat viimast korda näen. V.a siis neid, kes lennujaama tulevad ja neid, kellega juhuslikult kokku satun, sest üleliigset aega, kus igav võiks hakata ju olla ei saa?!
Eks vaatab mis saab, sest see on natuke kaugem tulevik.
Kuulsin, et varsti pidavat ilm jälle jahedamaks minema. Juba järgmisest nädalast. Kuigi need pea 40 kraadised ilmad on üsnagi jõhkrad, siis loodan, et kraade jääks vähemalt nii umbes 25, sest ma olen siiski soojalembene inimene ja pruunimaks tahaks ju ka saada.
Tutipäeva riietust hakkasin ma mõtlema pea aasta tagasi. Mõtlesin siis, et ei jäta asja viimasele minutile vaid saan asjad varakult valmis, et viimasel hetkel ei peaks stressama. No jah.. midagi mul ju on, aga riietuse põhiasju mul siiski veel ei ole nagu mänguasi, marker, kleit/seelik/pluus. Ma ei arvagi, et kõik need asjad nüüd ostma pean. Ma lihtsalt pole oma kapis käinud pilguga, mis võiks tutipäevale sobida.
Tuleval nädalal oleks vajalik mu õmbleja juures käia ja siis saaksingi võimaluse Võru poed läbi kammida ja mänguasja ja kingi vaadata.
Btw... täna õppisin numbrimängu mängimise ära, sest nähes Laurat seda korduvalt mängimas, tekitas see kahtlemata huvi isegi ära proovida. Hetkel ei leia, et see niiväga huvitav oleks, aga ma tean, et põhjus on selles, et mul on palju muid asju, mis vajavad ära tegemist. Kui mul oleks igav, siis mööduks aeg numbrimängu mängides ilmselt huvitavalt ja kiiresti. Jällegi õppisin midagi, millest vahetusaastal võib olla palju kasu... vähemalt teisel kuul kui olen pärisperes ja päris koolis, sest keelelaager on kuulujärgi liiga huvitav, et seda aega kulutada numbrimängu mängimisele.
Alustasin kirjutamist arvamusega, et seekord tuleb väga lühike postitus. Selline paarilauseline, aga nagu te näete olen ma eksinud ja vastupidiselt oma arvamusele, olen teid nii mitmegi mu isikliku mõttega tutvustanud. Nagu näha täna mul jutt jookseb ja unigi läks sellise postituse järel ära.
Tahaksin lõpetada oma postituse mingi võõrkeelse väljendiga, aga mingid hispaania, saksa, inglise ja tegelikult ükskõik mis keele tsaud tunduvad praegu nii võõrad ja oma tähtsuse kaotanud, et piirdun ainult eesti keelega.
Seega: Tsau, olge tublid!:)
Muideks viimasel ajal on mulle nagu mingid "hood" või asjad peale tulnud. Et mingil hetkel tuleb hull kõhuvalu ja nõrkusetunne, et jalad nõrgad ja selline tunne on nagu minestaks. Siiski paari minuti pärast läheb see üle. Need "hood" on tõsiselt ebamugavad ja ma tunnen ennast siis väga halvasti. Pidevalt mõtlen, et kannata ära, see läheb kohe üle, aga siiski tunduvad need minutid nii kohutavalt pikad.
Ilmselt on tegu kevadise kiire ajaga, mis sel aastal on mitmel rindel toimetamise pärast veel kiirem.
Ma ei jõua ära oodata, millal saab kool läbi, aga ega see aeg nii kaugel ei olegi.
Nädala pärast on tutipäev ja siis kohe ka esimene eksam ja pärast seda paari päeva pärast mata eksam ja siis ka inglise keel. Ilmselt möödub eksamiperiood ülikiirelt ja siis saabubki vabadus.
Kuulsin hiljuti, et paljud ei saa mu lõpupeole tulla. Selles mõttes, et aktusel nad on, aga õhtul tähistamas olla ei saa. Põhjuseks siis, et nende oma perest on lõpetaja, kellega samuti pidu tuleb pidada. Tegelikult ma pole nende peale üldsegi pahane või midagi, sest ma ju isegi pidin eelmisel aastal valima, kas minna õe või täditütre lõpetamisele ja siis oli juba teada, et ma ei saa isegi mõlema aktusel olla. Õde on ju siiski tähtsuse järjekorras eespool ja seega saan nende valikust väga hästi aru ja ma olen väga õnnelik, et nad vähemalt aktuselegi tulla saavad. Siiski teeb see mind natuke kurvaks, sest ma ei tea, millal ma siis nendega tähistan. Sest jaanipäeval ilmselt keegi tulla ei saa ja siis tuleb mul juba ELO. Sellesmõttes, et pidu pidamata ei jää. Otseselt lõpupäeval pean kindlasti, kasvõi siis ainult pere ja lähimate sõprade-tuttavatega. Aga nende teistega pean siis vist hilinemisega juulis... Ema soovitas, et pean lahkumispeo ja lõpupeo koos, aga ma ei tea... kas natuke hilja pole lõpupidu juuli keskel pidada ja lahkumispeoks on see vist natuke vara? Sest ideaaljuhul oleks ju lahkumispidu see koht, kus neid inimesi enne vahetusaastat viimast korda näen. V.a siis neid, kes lennujaama tulevad ja neid, kellega juhuslikult kokku satun, sest üleliigset aega, kus igav võiks hakata ju olla ei saa?!
Eks vaatab mis saab, sest see on natuke kaugem tulevik.
Kuulsin, et varsti pidavat ilm jälle jahedamaks minema. Juba järgmisest nädalast. Kuigi need pea 40 kraadised ilmad on üsnagi jõhkrad, siis loodan, et kraade jääks vähemalt nii umbes 25, sest ma olen siiski soojalembene inimene ja pruunimaks tahaks ju ka saada.
Tutipäeva riietust hakkasin ma mõtlema pea aasta tagasi. Mõtlesin siis, et ei jäta asja viimasele minutile vaid saan asjad varakult valmis, et viimasel hetkel ei peaks stressama. No jah.. midagi mul ju on, aga riietuse põhiasju mul siiski veel ei ole nagu mänguasi, marker, kleit/seelik/pluus. Ma ei arvagi, et kõik need asjad nüüd ostma pean. Ma lihtsalt pole oma kapis käinud pilguga, mis võiks tutipäevale sobida.
Tuleval nädalal oleks vajalik mu õmbleja juures käia ja siis saaksingi võimaluse Võru poed läbi kammida ja mänguasja ja kingi vaadata.
Btw... täna õppisin numbrimängu mängimise ära, sest nähes Laurat seda korduvalt mängimas, tekitas see kahtlemata huvi isegi ära proovida. Hetkel ei leia, et see niiväga huvitav oleks, aga ma tean, et põhjus on selles, et mul on palju muid asju, mis vajavad ära tegemist. Kui mul oleks igav, siis mööduks aeg numbrimängu mängides ilmselt huvitavalt ja kiiresti. Jällegi õppisin midagi, millest vahetusaastal võib olla palju kasu... vähemalt teisel kuul kui olen pärisperes ja päris koolis, sest keelelaager on kuulujärgi liiga huvitav, et seda aega kulutada numbrimängu mängimisele.
Alustasin kirjutamist arvamusega, et seekord tuleb väga lühike postitus. Selline paarilauseline, aga nagu te näete olen ma eksinud ja vastupidiselt oma arvamusele, olen teid nii mitmegi mu isikliku mõttega tutvustanud. Nagu näha täna mul jutt jookseb ja unigi läks sellise postituse järel ära.
Tahaksin lõpetada oma postituse mingi võõrkeelse väljendiga, aga mingid hispaania, saksa, inglise ja tegelikult ükskõik mis keele tsaud tunduvad praegu nii võõrad ja oma tähtsuse kaotanud, et piirdun ainult eesti keelega.
Seega: Tsau, olge tublid!:)
teisipäev, 18. mai 2010
Sulaaan....
Loojuva päikese käes on kraade 38!!!!!!!!!! Varjus on 30.
Ilmselt päeval siis küündis 40ni ära. Õnneks tuul ka jahutab natuke, aga kuuuum on. Deem ma tahan endale koju mingit tiiki või järve või midagi. Elu mõnus oleks.
Ilmselt päeval siis küündis 40ni ära. Õnneks tuul ka jahutab natuke, aga kuuuum on. Deem ma tahan endale koju mingit tiiki või järve või midagi. Elu mõnus oleks.
esmaspäev, 17. mai 2010
laupäev, 15. mai 2010
Olen veel elus
Pole nädal aega kirjutanud. Vahepeal mõtlesin, et teen seda, aga mul ei olnud midagi huvitavat rääkida. No mõni asi oli huvitav, aga jamh...
Nii.. olen siis 4 päeva koolist puudunud. Teisipäeval oli ekskursioon Tallinnasse. Käisime .... ja mul ei tulegi meelde, kus me kõige esimese asjana käisime... kuldkala, mis teha:D
Aa.. Euroopa Liidu majas käisime. Kuulasime juttu ja pärast oli viktoriin, mille mina, Elle, Karin, Katry ja Kadri võitsime. Ego tõusis kohe lakke ja Marek ütles pärast, et nüüd ta teab, kuidas kaotus maitseb:D:D
Ma ise arvan, et me võitsime sellepärast, et mul oli geograafia tunnist meeles, et Strasbourg asub Prantsusmaal. Paljud arvasid, et see on Belgias või Saksamaal. 1 punktiga võitsime:P
Auhind oli muidugi teisel kohal ja isegi kolmandal kohal parem kui meil, aga noh jah... Kolmas koht sai mingi vildika, teine koht sai märkmiku ja pastaka ja arvake ära mis esimene koht sai.... mobiilikotid... Jamh.. lugesite õigesti...
Siis läksime Stenbocki majja(see sõna tundub praegu nii kahtlane). Seal oli mingi hull turva peal. 5 kaupa saime sisse ja pidime läbi selle valgustaja minema. No need, mis lennujaamas on. Kotid pidi ka läbi selle masina laskma. Igal pool olid kaamerad. Igatahes läksime sinna ruumi kus seinal on see sinine kate ja kirjutatud Vabariigi Valitsus ja on vapp jne. No see kus peaminister oma kaaslastega istuvad. Vbl olete uudistest näinud. Sinna laua taha sai istuda ka, aga ma ei läinud.
Kuulasime selle naise juttu, kes oli maja esindaja ja see oli nii igav. Tõsiselt. Kõik pm magasid.
Õnneks sai see läbi ja me läksime Peaministri ruumidesse. Algul ütles see naine meile, et me ei saa sinna ovaalsaali või kuhu iganes minna, sest Malta saatkond on seal ja nad palusid näidata, kuidas eRiik toimib, aga nad läksid õnneks minema nii, et me saime seal ruumis ka ära käia. Hästi ilus oli tegelikult.
Siis oli lõunasöök rongijaamas mingis Travel.... restoranis. Mingi tüüp oli seal söömas, kellel oli kõige haigem naer üldse. Nii kui ta naeris olid kõik krampides, isegi teenindajad. Vähemalt oli lõbus, aga pärast kõht valutas.
Peale söömist läksime Ahhaa keskusesse, mis oli Vabadussamba ees. See oli suhteliselt mõttetu, sest peaaegu kõik asjad olid samad, mis teisteski Ahhaa keskustes. See oli nagu seotud, et muuseum ja mängud. Nt. oli seal see kummist päästepaat, mis Estonia laevalgi oli. See suur, kuhu 15 inimest sisse mahub ja pealt kattega. Ahhaa keskuse giid oskas öelda, et see tuli tühjalt randa...
Kõige huvitavam oli 4D kino, mis muidu maksis 50.- aga me saime poole odavamalt ehk siis 25.- Ma ei teagi, miks meile odavam oli, ilmselt see projekti asi.
Käisime ka Ülemistes, mis oli suhteliselt mõttetu, sest ma tegelikult otsisin lõpupäevaks kingi, aga no... Tallinnas on küll mingi imelik mood, sest mulle ei meeldinud mitte ükski king. Isegi Walkingus ja NS Kingas olid imelikud.
Kui tagantjärgi mõelda, siis oli see huvitav reis ja peale selle veel täiesti tasuta, kui nüüd 4D kino välja jätta, aga seegi oli vabatahtlik.
Teate kodus on tore olla. Ma tunnen, et tahaksin puhata. Mul ei ole viitsimist õppida, kuigi ma tean, et pean seda tegema. Midagi muud ka teha ei taha peale endale meeldivate asjade. Loen raamatut, vaatan netist filme, magan kui väsimus peale tuleb. Ülimalt tore minu arvates, aga kõik see saab ükskord otsa. Ma isegi ei oota praegu kooli minemist. Kohati on igav, sest nalja ei saa ja nii, aga siis võtan ette raamatu või uue filmi ja on jälle huvitav.
Aa... ja ma polegi teile veel öelnud, et ma muutsin oma vahetusaasta blogi avalikuks. Siin see on: http://liisisaksas.blogspot.com/
Heal juhul tulen kooli esmaspäeval, halvimal veel hiljem. Hetkel tundub, et juhtub halvim, aga eks näis.
Bye!
Nii.. olen siis 4 päeva koolist puudunud. Teisipäeval oli ekskursioon Tallinnasse. Käisime .... ja mul ei tulegi meelde, kus me kõige esimese asjana käisime... kuldkala, mis teha:D
Aa.. Euroopa Liidu majas käisime. Kuulasime juttu ja pärast oli viktoriin, mille mina, Elle, Karin, Katry ja Kadri võitsime. Ego tõusis kohe lakke ja Marek ütles pärast, et nüüd ta teab, kuidas kaotus maitseb:D:D
Ma ise arvan, et me võitsime sellepärast, et mul oli geograafia tunnist meeles, et Strasbourg asub Prantsusmaal. Paljud arvasid, et see on Belgias või Saksamaal. 1 punktiga võitsime:P
Auhind oli muidugi teisel kohal ja isegi kolmandal kohal parem kui meil, aga noh jah... Kolmas koht sai mingi vildika, teine koht sai märkmiku ja pastaka ja arvake ära mis esimene koht sai.... mobiilikotid... Jamh.. lugesite õigesti...
Siis läksime Stenbocki majja(see sõna tundub praegu nii kahtlane). Seal oli mingi hull turva peal. 5 kaupa saime sisse ja pidime läbi selle valgustaja minema. No need, mis lennujaamas on. Kotid pidi ka läbi selle masina laskma. Igal pool olid kaamerad. Igatahes läksime sinna ruumi kus seinal on see sinine kate ja kirjutatud Vabariigi Valitsus ja on vapp jne. No see kus peaminister oma kaaslastega istuvad. Vbl olete uudistest näinud. Sinna laua taha sai istuda ka, aga ma ei läinud.
Kuulasime selle naise juttu, kes oli maja esindaja ja see oli nii igav. Tõsiselt. Kõik pm magasid.
Õnneks sai see läbi ja me läksime Peaministri ruumidesse. Algul ütles see naine meile, et me ei saa sinna ovaalsaali või kuhu iganes minna, sest Malta saatkond on seal ja nad palusid näidata, kuidas eRiik toimib, aga nad läksid õnneks minema nii, et me saime seal ruumis ka ära käia. Hästi ilus oli tegelikult.
Siis oli lõunasöök rongijaamas mingis Travel.... restoranis. Mingi tüüp oli seal söömas, kellel oli kõige haigem naer üldse. Nii kui ta naeris olid kõik krampides, isegi teenindajad. Vähemalt oli lõbus, aga pärast kõht valutas.
Peale söömist läksime Ahhaa keskusesse, mis oli Vabadussamba ees. See oli suhteliselt mõttetu, sest peaaegu kõik asjad olid samad, mis teisteski Ahhaa keskustes. See oli nagu seotud, et muuseum ja mängud. Nt. oli seal see kummist päästepaat, mis Estonia laevalgi oli. See suur, kuhu 15 inimest sisse mahub ja pealt kattega. Ahhaa keskuse giid oskas öelda, et see tuli tühjalt randa...
Kõige huvitavam oli 4D kino, mis muidu maksis 50.- aga me saime poole odavamalt ehk siis 25.- Ma ei teagi, miks meile odavam oli, ilmselt see projekti asi.
Käisime ka Ülemistes, mis oli suhteliselt mõttetu, sest ma tegelikult otsisin lõpupäevaks kingi, aga no... Tallinnas on küll mingi imelik mood, sest mulle ei meeldinud mitte ükski king. Isegi Walkingus ja NS Kingas olid imelikud.
Kui tagantjärgi mõelda, siis oli see huvitav reis ja peale selle veel täiesti tasuta, kui nüüd 4D kino välja jätta, aga seegi oli vabatahtlik.
Teate kodus on tore olla. Ma tunnen, et tahaksin puhata. Mul ei ole viitsimist õppida, kuigi ma tean, et pean seda tegema. Midagi muud ka teha ei taha peale endale meeldivate asjade. Loen raamatut, vaatan netist filme, magan kui väsimus peale tuleb. Ülimalt tore minu arvates, aga kõik see saab ükskord otsa. Ma isegi ei oota praegu kooli minemist. Kohati on igav, sest nalja ei saa ja nii, aga siis võtan ette raamatu või uue filmi ja on jälle huvitav.
Aa... ja ma polegi teile veel öelnud, et ma muutsin oma vahetusaasta blogi avalikuks. Siin see on: http://liisisaksas.blogspot.com/
Heal juhul tulen kooli esmaspäeval, halvimal veel hiljem. Hetkel tundub, et juhtub halvim, aga eks näis.
Bye!
laupäev, 8. mai 2010
Kobras
Käisin täna Tartus. Täpsemalt käisin kleidikangast ostmas koos õmbleja, ühe teise tüdrukuga ja tema emaga. Algul olime väikses Abakhanis. Ma sain sealt oma kanga kätte ja siis tegin ettepaneku minna suurde Abakhani, kust saime teisele tüdrukule ka kangad. Siis jalutasime Tasku juurde Walkingisse. Leidsin sealt täpselt sobiva värviga kingad, aga hinnaks oli 700.- Ei tea.. kahtlane, et ostan. Kingad oleksid siis 2X kallimad kui riie ise. Peaaegu isegi 3X kallimad.
Muide see tüdruk ostis need samad kingad, mis mina suvel venna pulma jaoks ja pakkuge kui palju tal need maksid. 99.- Ma ostsin mingi 300-400.- ja need olid siis allahinnatud, sest suvelõpp oli. Aga no, ega ma ei saa oodata kuni nad hinda muudavad, kui mul ikka vaja on, siis pean ju ära ostma.
Siis tulin koju ja läksin tuhkrutega jalutama. Mingi tunnikese jalutasin, siis tuli õde ja läksime koju. Pärast läksime õega uuesti jalutama. Käisime Raekoja platsil no ja kõigi pilgud olid tuhkrutel. Kõik tulid küsima, kes nad on jne. Aga kõige imelikum on, et inimesed on nii rumalad. No tõsiselt... Sorry, et nii ütlen, aga no näiteks pakuti, et need on mingid ja nirgid ja saarmad(!!!) Ei no jah siis... Me hakkasime vahepeal juba ütlema, et ei need on koprad:D Aga point on selles, et tuhkruid peetakse koduloomadena. Sa ei saa pidada minke, nirke või saarmaid koduloomadena. Ja no kuule, neil olid traksid küljes. Aga noh.. me siis harisime neid natuke. Kui vahepeal keegi tark oli ja teadis, et tegemist on tuhkrutega, siis olime me eriti sõbralikud ja rõõmsad. Ja no kui keegi teadis, et Särts on albiino, siis tõusis ta meie silmis veelgi.
Aga jaa.. meile soovitati, et me võiksime nende paitamise eest küsida 5.- Ei noh.. söögiraha peab ju teenima:D:P Ja üks ema tütrega, kes olid välismaalased, tegid 2 pilti ka ja no selle eest oleks 50.- siis võtnud:D
Aga jamh.. pilke nendega teenis ja kõigi näod läksid ka kohe särama kui suhkruid nägid:D Midagi erilist ka nende päevadesse.
Hiljem käisime suhkrutega ka Taskus ja Walkingis. Ime, meid ei aetudki välja. Ma algul küll arvasin, et kellelgi on äkki probleem. Muideks Taskus ei ole silti, et koeraga ei või tulla ja noo Walkingis oli, aga suhkrud olid meil süles ja täiesti rahulikud. Selle turval olid täiesti segamini emotsioonid. Ta ei osanudki seisukohta võtta, et mida teha. Kindlasti oli see talle üllatuseks.
Jaa.. kui kedagi huvitab, missugused nad välja näevad, siis:
See on Karpa:
Ja see on Särts(ei leidnud temast paremat pilti):
Aa ja seda ütlen ka, et Särts on suurem kui Karpa.
Aga jh... ilmselt lähen nendega veel kunagi jalutama:D
Muide see tüdruk ostis need samad kingad, mis mina suvel venna pulma jaoks ja pakkuge kui palju tal need maksid. 99.- Ma ostsin mingi 300-400.- ja need olid siis allahinnatud, sest suvelõpp oli. Aga no, ega ma ei saa oodata kuni nad hinda muudavad, kui mul ikka vaja on, siis pean ju ära ostma.
Siis tulin koju ja läksin tuhkrutega jalutama. Mingi tunnikese jalutasin, siis tuli õde ja läksime koju. Pärast läksime õega uuesti jalutama. Käisime Raekoja platsil no ja kõigi pilgud olid tuhkrutel. Kõik tulid küsima, kes nad on jne. Aga kõige imelikum on, et inimesed on nii rumalad. No tõsiselt... Sorry, et nii ütlen, aga no näiteks pakuti, et need on mingid ja nirgid ja saarmad(!!!) Ei no jah siis... Me hakkasime vahepeal juba ütlema, et ei need on koprad:D Aga point on selles, et tuhkruid peetakse koduloomadena. Sa ei saa pidada minke, nirke või saarmaid koduloomadena. Ja no kuule, neil olid traksid küljes. Aga noh.. me siis harisime neid natuke. Kui vahepeal keegi tark oli ja teadis, et tegemist on tuhkrutega, siis olime me eriti sõbralikud ja rõõmsad. Ja no kui keegi teadis, et Särts on albiino, siis tõusis ta meie silmis veelgi.
Aga jaa.. meile soovitati, et me võiksime nende paitamise eest küsida 5.- Ei noh.. söögiraha peab ju teenima:D:P Ja üks ema tütrega, kes olid välismaalased, tegid 2 pilti ka ja no selle eest oleks 50.- siis võtnud:D
Aga jamh.. pilke nendega teenis ja kõigi näod läksid ka kohe särama kui suhkruid nägid:D Midagi erilist ka nende päevadesse.
Hiljem käisime suhkrutega ka Taskus ja Walkingis. Ime, meid ei aetudki välja. Ma algul küll arvasin, et kellelgi on äkki probleem. Muideks Taskus ei ole silti, et koeraga ei või tulla ja noo Walkingis oli, aga suhkrud olid meil süles ja täiesti rahulikud. Selle turval olid täiesti segamini emotsioonid. Ta ei osanudki seisukohta võtta, et mida teha. Kindlasti oli see talle üllatuseks.
Jaa.. kui kedagi huvitab, missugused nad välja näevad, siis:
See on Karpa:
Ja see on Särts(ei leidnud temast paremat pilti):
Aa ja seda ütlen ka, et Särts on suurem kui Karpa.
Aga jh... ilmselt lähen nendega veel kunagi jalutama:D
reede, 7. mai 2010
:@
Blogger paneb nii näkku praegu, et ilmselt on aeg sellega tegelemine lõpetada ja homme uuesti proovida. Ei jätku mul ka neid kannatuserakukesi nii kauaks.
neljapäev, 6. mai 2010
Surprise
Aga teate mis? Ma sain praegu kutse Miina Härmasse vestlusele minekuks. Ma ei teagi, kas ma lähen. Mul nagu on ju Treffner juba kindel minek, aga samas kogemuse pärast võiksin ikka proovida. Ma ei teagi... Ma arvasin, et mu test läks väga võssa, aga näed, ei olnudki siis väga halb:D Ilmselt on paljud ümber otsustanud, et Härmas juba varunimekirigi läbitud ja nad nüüd joonealuseid kutsuvad.
See oli ikka üllatus küll:D
See oli ikka üllatus küll:D
teisipäev, 4. mai 2010
Midagi mu kallitele
Sain selle esitluse omale mailile. See oli ppt esitlus. Teate kui palju ma vaeva nägin, et seda blogisse saada? Kõigepealt tegin screenshotid - 25 tk. Siis võtsin Gimpis lahti ja lõikasin õige osa ära ja siis salvestamiseks pidin veel eksportima jne jne.
Aga teate, see pole üldsegi tähtis. Tähtis on see, et teie, mu lugejad, olete mulle tähtsad ja teie jaoks oli see aeg tühine.
Mõtlesin, et blogi on kõige kiirem võimalus öelda, et te olete mulle kallid! Ärge siis unustage teisigi rõõmustamast ja levitage häid sõnumeid!:D
esmaspäev, 3. mai 2010
Mul olid vist tiivad
Täna kehalises jooksime kuuprit. Sain 5. Pidin jooksma 4 ja natuke alla poole ringi. 2 aastat tagasi jooksin ma 5 ja pool ringi:O Kuidas see võimalik on?! Õnneks hindas õpetaja eelmise aasta tulemuse järgi. Ma poleks elus 5 ja kolmveerandit ringi ära jõudnud.
Aga muud mul öelda vist ei olegi.
Aga muud mul öelda vist ei olegi.
laupäev, 1. mai 2010
My new school
Ma pole kaua kirjutanud. Põhjuseks on see, et mul ei olnud vahepeal netti no ja kolmapäeval sain selle, aga ka alles hilja õhtul nii et ma tegin geo esitlust selle asemel ja neljapäeval läksin Tartusse ja siis ma ka netti ei läinud.
Nii reedel oli Treffneris vastuvõtt. Ma seletan kõik pikalt ja laialt ära ja kui teid see ei huvita, siis te ei pea lugema:D
Ma läksin u 14.45 sinna ja kõigepealt oli registreerimine. Kirjutasime allkirjad ja nimekleepsud. Kuskil 50 min oli kooli tutvustust. Rääkisid direktor, huvijuht ja õppealajuhataja. Siis läks loodusuund ära. Pärast öeldi, et nad läksid keemiasse katseid tegema. Reaalsuund jagati kaheks ja üks läks füüsika katseid tegema ja teine grupp läks majatuurile. Ainult humanitaar jäi auditooriumisse. Humanitaaris käies on kohustuslik õppida prantsuse ja ladina keelt. Vähemalt nii sain mina aru. Ja lisaks saab veel valida C-keele. Ma valin saksa keele. Nii et ma hakkan õppima 5 keelt. Veel on ka rootsi keele õppimise võimalus.
Aga jah, igaüks valis omale keele, mida ta veel õppinud ei olnud. Seal olidki prantsuse, ladina, vene, saksa ja rootsi keele rühm. Ma läksin saksa keelde. Asja mõte oli see, et 10 min jooksul pidi ära õppima numbrid 1-10ni. Oli väga huvitav. Venelased laulsid ja meie sakslased õppisime numbreid koos liigutustega jne. Muide Treffneris on üks õpetaja, kes on sakslane, aga koolis õpetab ta inglise ja ladina keelt:O
Nii kui see sai läbi, siis kuulasime umbes 30 min tutvustust humanitaarharust. Humanitaaris on kohustuslik õppida meediat ja üldse Treffneris on kohustuslik õppida informaatikat ja filosoofiat. Tundub huvitav. Veel ütlen, et kui riikliku õppekava järgi peab läbima 72 ainetundi, siis Treffneri humanitaaris on see arv 94, reaalis 95 ja looduses 97 tundi.
Meid hoiatati juba ette, et soovitatav oleks sügiseks palju jooksmas käia, sest kehalistes on palju jooksmist.
Nii meie läksime siis majaringile. Juba tehti nalja ka, sest meist möödus reaal, kes ütles, et kohe näha, et humanitaar, ainult tüdrukud. Kui humanitaaris on umbes 10 poissi ja ülejäänud (umbes 50) on tüdrukud, siis reaalis on see vastupidi. Nii kõigepealt läksime kuskilt trepist üles ja meile öeldi, et sealt ei või õpilased käia, et kui sa seal vahele jääd, siis viiakse sind direktori juurde. Ma ei saanud aru, kas nad teevad nalja või see ongi päriselt nii. Nägime inglise keele klassi ja see oli huvitav, et liikumine oli läbi klasside. Ma muidugi täpselt ei tea, mis klassid need olid, aga ütleme nii, et nt kui tahad minna inglise keele klassi pead läbima enne seda veel 1-2 klassi. Või midagi taolist. Treffneristid ütlesid, et me edasi läheks kuni puhkealale jõuame, aga me läksime muudkui edasi ja läbi kunstiklassi jõudsime arvutiklassi ja sealtki veel koridori. Ja nad ise ka imestasid, sest nad ei teadnud, et sealt läbi saab. Läksime treppidest alla ja jõudsime õppealajuhataja kabinetti, sealt läbi läksime õpetajate tuppa ja sealt läbi direktori kabinetti, mille seinas oli vanasti kuivkäimla. Siis ma ei mäleta, kuhu me läksime. Tagasi aatriumi juurde vist ja nägime ka spordisaali ära. Ja aatrium on neil kooli süda. Vahetunni ajal kogunevad õpilased sinna suhtlema ja kui sa kedagi otsid, siis leiad sa ta kindlasti aatriumist. Siis läksime jälle mingit koridori pidi kuskile ja lõpuks jõudsime riietusruumi. Neil on üleval kapid, mis on üksikkapid, aga all korrusel on üks kapp kahe peale. Mulle isegi meeldis seal all rohkem, sest seal oli hubasem. Kogu see kool oli nii segane. Ma ei saa siiamaani aru, kus miski oli.
Ja korraks jõudsime ka keldrisse, kus treffneristid ütlesid, et nad on 2e aasta jooksul seal ainult 2 korda käinud ja et meid viiakse sinna rebaste ristimisel ka nii et mina olen siis pm juba poole aastaga 2 korda käinud:D
Terve kool on väga ilus. Hästi palju on säilitatud seda vana kooli välimust. Osad seinad olid u meetri paksused. Ja päris paljudes klassides on seinte sees aknad jne.
Koolis on 540 õpilast, mida on palju. Meil on terves koolis 450 õpilast, Treffneris on ainult gümnaasiumis 540.
Veel on terve kool väga puhas. Pidevalt pestakse seda. Ja hommikul tullakse nö tagauksest, mis pannakse kinni kell 8 nii et kui sa sisse magad, siis pead peauksest tulema, aga seal ootavad sind juba direktor ja õppealajuhataja.
Kõik tundus nii huvitav, et ma ei jõua ära oodata, millal sinna minna saan. Kuigi minu puhul on see alles 1,5 aasta pärast.
Ja sümboolikast rääkimise unustasin ma üldse ära. 10ndas klassis saad sa koolisõrmuse ja tekli. Tekkel on tumesinine.
Mul tuleb koguaeg meelde asju, mida meile räägiti. Näiteks läheb terve kool 1 päevaks sügispiknikule Taevaskotta. Saab süüa:D ja mängitakse igasuguseid mänge.
Kõik tundub nii uus ja huvitav ja mulle meeldib eriti see, et koolis on ainult gümnaasium. Kõik on täiskasvanuliku mõtlemisega. Ei ole sellist algklasside käitumist. Sellepärast on ka kool väga puhas.
Muidugi nad jätsid ilme, et neil pole üldse probleeme. Kindlasti on, aga need on väga väikesed ja lahendatakse kiiresti. Siiski on kogu koolisüsteem parem kui tavakoolides.
Mul on väga hea meel, et ma Treffnerisse sisse sain. See oli mul koguaeg esimeseks valikuks.
Kõik on nii tore ja uus ja huvitav ja lahe ja ilus jne. Mul pole enam sõnu.
Bye-bye
Nii reedel oli Treffneris vastuvõtt. Ma seletan kõik pikalt ja laialt ära ja kui teid see ei huvita, siis te ei pea lugema:D
Ma läksin u 14.45 sinna ja kõigepealt oli registreerimine. Kirjutasime allkirjad ja nimekleepsud. Kuskil 50 min oli kooli tutvustust. Rääkisid direktor, huvijuht ja õppealajuhataja. Siis läks loodusuund ära. Pärast öeldi, et nad läksid keemiasse katseid tegema. Reaalsuund jagati kaheks ja üks läks füüsika katseid tegema ja teine grupp läks majatuurile. Ainult humanitaar jäi auditooriumisse. Humanitaaris käies on kohustuslik õppida prantsuse ja ladina keelt. Vähemalt nii sain mina aru. Ja lisaks saab veel valida C-keele. Ma valin saksa keele. Nii et ma hakkan õppima 5 keelt. Veel on ka rootsi keele õppimise võimalus.
Aga jah, igaüks valis omale keele, mida ta veel õppinud ei olnud. Seal olidki prantsuse, ladina, vene, saksa ja rootsi keele rühm. Ma läksin saksa keelde. Asja mõte oli see, et 10 min jooksul pidi ära õppima numbrid 1-10ni. Oli väga huvitav. Venelased laulsid ja meie sakslased õppisime numbreid koos liigutustega jne. Muide Treffneris on üks õpetaja, kes on sakslane, aga koolis õpetab ta inglise ja ladina keelt:O
Nii kui see sai läbi, siis kuulasime umbes 30 min tutvustust humanitaarharust. Humanitaaris on kohustuslik õppida meediat ja üldse Treffneris on kohustuslik õppida informaatikat ja filosoofiat. Tundub huvitav. Veel ütlen, et kui riikliku õppekava järgi peab läbima 72 ainetundi, siis Treffneri humanitaaris on see arv 94, reaalis 95 ja looduses 97 tundi.
Meid hoiatati juba ette, et soovitatav oleks sügiseks palju jooksmas käia, sest kehalistes on palju jooksmist.
Nii meie läksime siis majaringile. Juba tehti nalja ka, sest meist möödus reaal, kes ütles, et kohe näha, et humanitaar, ainult tüdrukud. Kui humanitaaris on umbes 10 poissi ja ülejäänud (umbes 50) on tüdrukud, siis reaalis on see vastupidi. Nii kõigepealt läksime kuskilt trepist üles ja meile öeldi, et sealt ei või õpilased käia, et kui sa seal vahele jääd, siis viiakse sind direktori juurde. Ma ei saanud aru, kas nad teevad nalja või see ongi päriselt nii. Nägime inglise keele klassi ja see oli huvitav, et liikumine oli läbi klasside. Ma muidugi täpselt ei tea, mis klassid need olid, aga ütleme nii, et nt kui tahad minna inglise keele klassi pead läbima enne seda veel 1-2 klassi. Või midagi taolist. Treffneristid ütlesid, et me edasi läheks kuni puhkealale jõuame, aga me läksime muudkui edasi ja läbi kunstiklassi jõudsime arvutiklassi ja sealtki veel koridori. Ja nad ise ka imestasid, sest nad ei teadnud, et sealt läbi saab. Läksime treppidest alla ja jõudsime õppealajuhataja kabinetti, sealt läbi läksime õpetajate tuppa ja sealt läbi direktori kabinetti, mille seinas oli vanasti kuivkäimla. Siis ma ei mäleta, kuhu me läksime. Tagasi aatriumi juurde vist ja nägime ka spordisaali ära. Ja aatrium on neil kooli süda. Vahetunni ajal kogunevad õpilased sinna suhtlema ja kui sa kedagi otsid, siis leiad sa ta kindlasti aatriumist. Siis läksime jälle mingit koridori pidi kuskile ja lõpuks jõudsime riietusruumi. Neil on üleval kapid, mis on üksikkapid, aga all korrusel on üks kapp kahe peale. Mulle isegi meeldis seal all rohkem, sest seal oli hubasem. Kogu see kool oli nii segane. Ma ei saa siiamaani aru, kus miski oli.
Ja korraks jõudsime ka keldrisse, kus treffneristid ütlesid, et nad on 2e aasta jooksul seal ainult 2 korda käinud ja et meid viiakse sinna rebaste ristimisel ka nii et mina olen siis pm juba poole aastaga 2 korda käinud:D
Terve kool on väga ilus. Hästi palju on säilitatud seda vana kooli välimust. Osad seinad olid u meetri paksused. Ja päris paljudes klassides on seinte sees aknad jne.
Koolis on 540 õpilast, mida on palju. Meil on terves koolis 450 õpilast, Treffneris on ainult gümnaasiumis 540.
Veel on terve kool väga puhas. Pidevalt pestakse seda. Ja hommikul tullakse nö tagauksest, mis pannakse kinni kell 8 nii et kui sa sisse magad, siis pead peauksest tulema, aga seal ootavad sind juba direktor ja õppealajuhataja.
Kõik tundus nii huvitav, et ma ei jõua ära oodata, millal sinna minna saan. Kuigi minu puhul on see alles 1,5 aasta pärast.
Ja sümboolikast rääkimise unustasin ma üldse ära. 10ndas klassis saad sa koolisõrmuse ja tekli. Tekkel on tumesinine.
Mul tuleb koguaeg meelde asju, mida meile räägiti. Näiteks läheb terve kool 1 päevaks sügispiknikule Taevaskotta. Saab süüa:D ja mängitakse igasuguseid mänge.
Kõik tundub nii uus ja huvitav ja mulle meeldib eriti see, et koolis on ainult gümnaasium. Kõik on täiskasvanuliku mõtlemisega. Ei ole sellist algklasside käitumist. Sellepärast on ka kool väga puhas.
Muidugi nad jätsid ilme, et neil pole üldse probleeme. Kindlasti on, aga need on väga väikesed ja lahendatakse kiiresti. Siiski on kogu koolisüsteem parem kui tavakoolides.
Mul on väga hea meel, et ma Treffnerisse sisse sain. See oli mul koguaeg esimeseks valikuks.
Kõik on nii tore ja uus ja huvitav ja lahe ja ilus jne. Mul pole enam sõnu.
Bye-bye
Tellimine:
Postitused (Atom)