It's a sad,sad day... and a sick, sick world!

Tänase päevaga on meie ilmast lahkunud 2 tähtsat inimest






Farrah Fawcett & Michael Jackson






Farrah'it ma eriti ei tea. Ta oli näitleja. Aga Michaelist on küll väga-väga kahju! Ma ei suuda seda siiani uskuda! Ma loodan, et see uudis osutub valeks, aga ma tean, et nii ei juhtu. Sellega tuleb leppida ja peab edasi elama. MJ tahtis veel teha turnee, comebacki, aga näed, mis juhtus! Niigi lükati kontserte kuu aega edasi. Ja mis on imelik, on see, et arst oli MJ enne turneele lubamist üle vaadanud ja andnud oma nõusoleku, et ta suudab veel show'd teha.
M oli 50, ta oleks 26. augustil 51 saanud. 2 kuu pärast.
M oli meie muusikamaailmale eeskujuks. Kõik on šokis. Nii paljud kuulsad lauljad said temast inspiratsiooni, alustasid üldse laulmist tema pärast.

Hiljem lugedes hakkan ma ilmselt naerma, et sellist vinguvat juttu ajan. Pole ta ju kunagi olnud minu #1 kuulamise eelistus. No vbl oleks olnud ka, aga ma ei pööranud talle nii palju tähelepanu, kui oleksin võinud. Tema muusika meeldib mulle väga. Mul on alati tema kohalt selline soft-spot olnud. Olen alati tundnud ennast kaitsval positsioonil, kui keegi temast halvasti räägib. Mul on tunne nagu oleks ta mu pereliige, mu sugulane. Ta oli isik, kellest teadis terve maailm. Tal oli imeline iseloom. Ta suutis teiste südamesse tee luua. Maailm hakkab teda igatsema! Olgugi, et tal olid omad vead, aga kui mõelda, mida ta läbi pidi elama, siis imestad, kuidas ta niigi hästi tegi! Ta jättis endast maha märgi, mis jääb ka tulevastele põlvedele eeskujuks! Ma usun, et ta saavutas oma elus selle, mida ta tahtis. Kui ta oleks saanud oma hüvastijätu turnee ka ära teha, siis oleks ilmselt kõik mida ta tahtis, tehtud. Rest In Peace, King of Pop!

Mis mind tõsiselt närvi ajavad, on kommentaarid.. Erinevates portaalides. Ikka peab olema keegi, kes ütleb mõne halva sõna!? Kas siis tõesti ei saa kuidagi teisiti, et oma halva tuju peab raskel ajal teistele sapiselt ja halbade sõnadega välja valama? Inimesed võtke teatavaks, et lahkunutest halba ei räägita!!! Igaühel on omad head ja vead, aga kui inimene on manala teed läinud, siis ei ole sellest mingit kasu, kui tema halbadest külgedest räägid. Nii teed ainult enda ja teiste tuju halvemaks, sest seda ei saa enam iialgi muuta. Seda milline ta oli.
Väga kummaline on, et kas siis tõesti ei ole meis, eestlastes, nii palju sümpaatiat ja kaastunnet, et jätta asjad minevikku ja olla toeks lahkunute perele, sõpradele-tuttavatele ja samuti kuuluvad toetust vajavate hulka ka fännid... Just nimelt, lugesid õieti, FÄNNID, nemad saavad sama palju haiget kui lahkunu sõbrad. NEMAD ongi kuulsa isiku sõbrad. Ilma fännideta poleks nad kuulsad, ja nad on tänulikud selle üle, et fännid neid toetavad. Fännid on tõsiselt nagu üks suur pere! Kas pole siia sobiv tuua näiteks, et kui Peter Facinellil oli vaja abi oma kihlveo võitmisega, siis ta pöördus fännide poole, kes teda aitasid... aitasid tal võita! Nii et PALUN ärge olge nii sapised ja halvad, pöörake tähelepanu isikutele, kes abi vajavad! Oleme ühtsed ja aitame üksteist raskel ajal!


Niih... sain kõik oma hingelt ära rääkida, palju parem hakkas!
Muideks on see postitus mul vähemalt 6 tundi siin draft'ina oodanud, millal ma ta lõpetan:)
Asi oli selles, et ma käisin vahepeal oma tuttava sünnipäeval ja ma ei hakanud postitust ära saatmagi, pealegi oleks eelmine kiiruga valminud ja eelmise lõpp polnud just väga roosiline. Nüüd on tuju parem, pärast sõpradega veedetud tunde ja seega sain lõpetada oma postituse väga õpetlike nootidega:D

Nothing special!

Ah tänane päev oli rahulik... muidugi öösel ma jälle magada ei saanud.. nii halb kui und ei ole... Ja veel hullem kui iseenesest vara ka ärkad...:S Kuidas see võimalik on??
Aga jh, päeval midagi erilist ei teinud, olin veits õues, muidugi lugesin VIDEVIKKU....awww....,
käisin just saunas, nüüd vaatan netis kõik saidid ära, teen kohustusliku kontrolli, vaatan uudiseid, ega midagi erilist pole juhtunud.
Pea hakkas ennem valutama, suht ebamugav, siis võtsin tableti pain killerseid ja nüüd hakkab juba parem. Eks homme vaatab, mis saab, aga jh minu puhul tavaline, et plaane pole:D Tglt peaks õega kontakti otsima, millal Tartusse lähen, kutsus külla mind, aga nüüd ise reisib ringi, Tallinnas ja Pärnus ja kus ta pidi olema.
Aga jh puhata tahaks, nii jõhker, et vaheajal ka tööd peab tegema.

Väga normaalne netiaken viskas lambist kinni, hea on, et siin salvestab automaatselt, ei pidanud uuesti alustama!

Aga jh mis mulle veel meelde tuli oli see, et ma pole kirjutanud oma sõbrantsi sünnast, mis esmasp. oli!
No tglt me seal midagi erilist ei teinud, sest linnas toimus jaanipidu ja suurem osa vajus varem ära, aga need kes alles viitsisid jääda... nendega oli lõbus!
Tulin koju mingi poole kümne ajal... tean mida sellest mõelda, aga ma olin viimane külaline!! Pidu polnud mage, ta tahtis ise ka linna parki minna, sinna peole..

Ok aga praegu on vist lühikokkuvõte tehtud nii, et ma lähen

Kõigest korraga kirjutades tuleb üsna pikk postitus!

Pole juba kaua kirjutanud. Sry noh, ei ole viitsimist tglt, nii palju muid asju on vaja teha!

Aga alustame, siis algusest, sealt kus mul pooleli jäi! Viimati kirjutasin enne oma Hiiumaa reisi. Noo Hiiumaal oli väga tore! Pühapäeva õhtul, enne Hiiumaale minekut, läksin ma oma tuttavate juurde ööseks. Nad tulid samuti Hiiumaale ja kuna nad läksid terve perega, oli kergem sealt koos minna, kui hakata meie perel varem ärkama ja, siis mind viia. Igatahes olin õhtul seal, magama läksin mingi 11 ajal... No tegelikult läksin sel ajal voodisse, magama ma tol ööl ei jäänudki... Und lihtsalt ei olnud. Mäletan, et esimest korda vaatasin kella kell 02.48, järgmisel korral 03.15, siis edasi 03.55, siis kell 04.05 ja siis ma otsustasin, et mul polegi mõtet magama jääda, sest muidu ei saa nad mind hommikul ülesse. Ja mis mõte on magada? Ainult tund aega? Noh siis edasi vaatasin kella juba poole 5 ajal ja seejärel paar minutit enne kella 5-t. Siis helises juba mu sõbrannal äratus ja me kõik tulime ülesse. No muidugi hakkas meil väga kiire, sest kell 6.00 oli väljasõit ja me hakkasime riidesse panema mingi kell 5.15 no ja siis oli söömine ja hammaste pesu, ning sõitma hakkasime mingi 5.45 No me jõudsime bussile õigeks ajaks, aga me ei jõudnud pangas käia, no vahet pole, Hiiumaal oli ka pangaautomaate. Edasi oli mingi 4 tundi bussiga sõitmist ja seejärel jõudsime sadamasse. Aa ja mis veel oli.. ma istusin algul üksi,mu sõbranna ja tema ema selja taga, ja sõidu lõpuks tuli üks mu sõber mu kõrvale istuma. No algul oli lõbus, aga pärast hakkas ta ära tüütama ja mind närvi ajama, seega ma teda sinna enam ei tahtnud. Nii praami peal oli lõbus. Lained loksutasid ikka mõnusalt. Mina merehaige õnneks pole. Käisime siis seal ringi ja lõpuks istusime mingi mehe juurde lauda, sest me tahtsime akna alla, aga tühje laudu enam polnud. No me vaatasime seal veits ringi ja kuna mu sõbrannal läks kõht tühjaks, ostis ta ema kolm lastepraadi. Ühe andis ta minule ja oma tütrele kahe peale, ühe sai ta poeg ja ühe võttis ta endale ja oma mehele jagada. No sellest sai kõht veits täis. Jõudsime Heltermaa sadamasse. Sealt edasi läks sõit Suuremõisa mõisasse ja ka kirikusse. Peale seda sõitsime vist Tahkuna tuletorni juurde. See oli kinni seega sinna ülesse ei saanud. Siis oli vist lõuna Kärdlas ja meil sai kõht nagu ilgelt täis. Praad oli suur ja nad tellisid magustoitu ka veel, aga L. ei jõudnud seda ära süüa seega, pidin mina No-No olema... perenali. No ja kui ma magustoidu ära sõin, olin ma nii pilgeni täis, et poleks enam mitte midagi süüa jõudnud. Isegi kõndida oli raske. Siis käisime mingis kaubamajas ringi. L. ostis endale imeilusa vihmavarju. Ja kui tagasi bussis olime, siis läks sõit edasi. Enam ei mäletagi, kus täpselt käisime, igatahes käisime Kõpu tuletornis ja mingi tuletorni juures veel. Viimase juurest läksime jalgsi randa ja seal oli väga soe. Vesi oli nii mõnus. No ja mina suutsin muidugi üheksanda lainega enda tossud märjaks teha! Perfect!:D Edasi käisime poes, Selveris... Ja siis jõdsime ööbimiskohta, Paladele. Seal oli nii külm, et vahet poleks olnud, kas olime majas sees või väljas telgis. No seal hakkasime grillima. Hea oli, et sääski polnud üldse. Siis sõime ja proovisime magama jääda. No sellega oli raskusi, sest väljas oli valge ja teised lärmasid. Kuidagi suutsin ma seda siiski teha, aga öösel käidi mitu korda edasi tagasi ja ma ärkasin 3-4 korda üles. Ja kujutage ette, ma olin 38 tundi järjest üleval!? Mis imega? Ja ma polnud isegi väsinud. Tundub, et ma avastasin endal uue ande. Voodis lamades energia tootmise, sest muidu peaksid ju magama, et välja puhata!
Hommikul ärkasin mingi 8 ajal. Bussis istusin juba oma sõbranna L-ga, peale seda kui olin tolle poisi oma kohalt minema ajanud. Aitähh talle selle eest, et ära läks! Kell 9 oli söömine. Mingi neljaviljapuder oli. Mulle pole elu sees see puder maitsenud ja nüüd sõin ma selle ära ja oleks isegi juurde küsinud. No sel päeval käisime Vaemla villavabrikus, Sääre Tirbis ja mingites kohtades veel. Lõuna oli meil kell 3 Käinas. Sealt ostsin endale ka suveniirid. Mujalt ei leidnud midagi huvitavat. Igatahes sealt sain mingi joonlaua, mis oli tehtud erinevatest Hiiumaal kasvavate puude puidust. Seal oli tamme ja kadaka jne puude puitu näha. Veel ostsin mingi puidust lambamagneti, aa ja veel üks seik juhtus sellega. Müüja hakkas kalkukaga arvutama, aga siis ütles, et mis ma arvutan, see tuleb ju 100.- kokku. Ma hakkasin, siis ümber arvutama ja sain oma tulemuseks 90.- Ma siis ütlesin seda talle ja kui ta sai aru, et oli vea teinud oli tal kohe nii häbi ja seega kinkis mulle mingi pesunäpi. Me ikka ütlesime, et pole midagi, ikka juhtub.
No sealt edasi läksime tagasi sadamasse ja praamile. Muide praam oli Ofelia. Sellega tulime ja läksime mõlemal päeva. No seekord ei loksutanud nii palju ja me käisime väljas ka. Veits tuuline oli, aga polnud hullu. Poest ostsime kummikomme ja lagritsat. Mina ei tahtnud kumbagi. Ja mandrile jõudes sõitsime bussiga kodu poole. Pärnus käisid osad veel kaubamajaka Rimis, aga ma ei leidnud selleks vajadust, seega ma istusin bussis. Mul oli veel niigi kott toitu täis. Koju jõudsime mingi kella 23 paiku. Kodus olin veel arvutis ja vaatasin telekat, ning sõin oma ülejääke:D

No kolmapäeval olin niisama üksi kodus. Midagi erilist ei teinud. Neljapäeval läksin Võrru, viisin täditütrele lokitangid ära ja ostsin Maximast lõhet. Seejärel tulin koju. Kodus passisin jälle niisama. Aa ja enne Võrru minekut tegin endale ka lokid ära. Käisin saunas veel õhtul. Reedel koristasin oma tuba. Kell 12 hakkasime Tartusse sõitma. Enne seda õmbles ema mulle veel kleiti selga:D Kell pool kaks käisime veits linna peal ringi. Siis läksime mu õde ootama, aga tal läks veel aega, seega saime alles kella poole kolme paiku hakata liikuma. Kolmeks jõudsime kohale. Seal ootasime veits ja varsti oligi mu õel diplom käes ja saime teda õnnitleda ja lilli üle anda. Siis käisime Lõunakas ostsime süüa ja mingi poole 8-ks olime kodus. Hakkasime grillima. Ma vahetasin riideid ja siis aitasin teisi. Lõpuks jõudsid ka külalised ja pidu võis alata. Lõpuks olin ma kella 4-ni üleval. Pean tõdema, et mu õe sõbrad on täiesti toredad. Hommikul ärkasin kell 11. Sõin, varsti olid teised ka üleval. Kella 1 paiku hakkasid nad minema ja 20 min. pärast kutsus see pere, kellega olin koos Hiiumaal olnud, mu isa endile appi aknaid vahetama. Ma läksin kaasa ja olin seal nende lastega. Poole 5-e paiku tulime tagasi koju ja siis olin ma netis ja sain meeldiva üllatuse osaliseks.

PETER FACINELLI VÕITIS OMA KIHLVEO!!!

Seega 30.ndal juunil on tulemas üks tore üritus, mil Rob D. peab mööda Hollywood boulevardi bikiinides tantsima ja laulma Beyonce "Single Ladies"-it. Ja Peter annab oma tooli seljatoe ikkagi ära...ühele oma fännile... seega pean ma olema valmis, kui Peter tahab meile mingi mõistatuse anda:D aga jh..

Nii homme peab mu sõbranna sünnat ja ma lähen sinna ning siis tuleb jaanipäev ja siis on ka peod ja värgid, aga praeguseks lõpetan.

Aa ja mis mulle veel meelde tuli. Mu ema tõi oma kassi meile. Ja nüüd peab ta pööningul olema, sest mul on ka kass ja mõlemad on isased. No ja mu ema hakkab nüüd pööningul magama:D Aah, mu isa oleks ka võinud minna, siis saaks ma kaua öösel üleval olla ilma, et mingit vingumist poleks.

Peter Facinelli needs our help!!!

Viimasel ajal pole midagi erilist teinud... Valimistusin homseks reisiks Hiiumaale, ja see tähendab, et ma ei saa homme ja ülehomme siia midagi kirjutada! Eriti viitsimist ei ole, aga lühikokkuvõtte teen ikka:D

Jaa mis siis selle pealkirjaga? :D No sellega on nii, et Peter Facinelli, see näitleja, kes Twilightis Dr. Carlisle Cullenit mängib, tegi oma sõbraga kihlveo ja nüüd peab ta nädala ajaga endale 500,000 järgijat saama, sest kui ta kaotab, peab ta oma sõbrale Rob Defrancole oma Videviku filmitooli andma:( JA kui Peter võidab, peab Rob mööda Hollywood blv.-i tantsima, seljas kollased täpilised bikiinid ja ta peab laulma Beyonce "Single Lady"-t. Kui Peter võidab, siis filmib ta Robi ja paneb video Youtube-i kogu maailmale näha!

Ise olen teinud nii palju kui saan, et Peterit aidata.. Levitan igal pool seda uudist ja lasen kõigil Twitterisse kasutaja teha, et nemadki saaks aidata:D

Ma loodan, et Peter võidab ja praegu enam palju aega ei olegi, pean pakkima minema, sest homme on kell 6.00 väljasõit ja ma lähen täna õhtul sõprade poole ööbima, sest nemadki tulevad kaasa ja siis on koos parem minna! Tglt võib neid mu kasupereks juba nimetada:D Aga ok ma lähen!

Today is and was a MTV day

Vaatasin siis öösel, kella poole 1-st kella pool 4-ni, MTV Movie Awardsi... Jõhkralt lahe oli... Kõik need Twilighti näitlejad, nagu suppper...
Best Kiss part oli well, Kristen õrritas fänne nagu täiega... Robi nägu - priceless, kahju hakkas teisest isegi:D
Videviku näitlejad on ikka väga toredad, lõbusad, naljakad and so on... Nad on täiesti normaalsed st. neile pole kuulsus pähe löönud, nad pigem püüavad selle eest põgeneda:P
Mitte nagu Miley Cyrusele, kes käitub täieliku ülbikuna, tal on pea täiega pilvedes... Ta on nii õhku täis! See ei ole normaalne enam, keegi võiks talle aru pähe panna...
Igatahes oli Videvik täiesti neid auhindu väärt:D
6-s kategoorias osaledes ja võites 5-s... Paramore oleks võinud ka võita Decode'iga, aga samas olen ma võitja üle õnnelik(oskan kaotada:P)
Loodan, et New Moon võidab järgmise aasta Award show'l sama palju(loe: rohkemgi) auhindu, igatahes püstitas Videvik rekordi, kõige rohkem auhindu MTV Movie Awardsil võitnud film.
Samuti võitis Twilight ka kõige prestiižikama auhinna: Best Movie of 2009..yay
Okey see selleks..

Eile ma kirjutada ei jõudnud... aga ega midagi väga erilist ei juhtunud ka.. oli lõbus sõprade ja sugulastega suhelda...
Täna ei ole samuti midagi erilist, suht tavaline päev, no peale selle muidugi, et ma mingi kell 4 magama sain ja kell 10 tõusin:P

Igatahes bye-bye

PS! Ja veel, et ma sain selle Catherine Hardwicke'i raamatu kätte...yay...
Thank you, mum!

Vahel pead tegema asju, mille tegemist sa üldse ei naudi

Eile ma ei jõudnudki kirjutada, aga ega ma midagi erilist eile ei teinud ka.. Olin lihtsalt väljas ja aitasin vanemaid...

Aga täna on küll väga igav.. Ma pidin mingi pool 7 üles ärkama, aga ma sain mingi peale 12 magama alles... jubedalt unekas on:S
Täna on meil mingi kokkusaamine, sest esmaspäeval lähme klassiga Hiiumaale ja seega tutvustatakse seda reisi täna... Antakse rohkem infot, aga see algab kell 12 alles, ja mul on mingi poolteist tundi sinnani veel aega. Mitte midagi ei ole teha ka! Enne mängisin Unot, aga jh seda ka koguaeg mängida ei viitsi.. Õhtul lähme ujuma ja pärast seda Tartusse mu õe juurde, siis ma vbl jään tema juurde, aga ma ei tea ka, sest homme on mu isal sünnipäev ja see tähendaks, et ma pean homme õhtuks tagasi olema nii, et kas siis on mõtet jääda.. Aga no see oli mu isa idee, et kui ma seal olen, siis aitan õel tema lõputööd teha.. ma ei tea kah... Muidu õega leppisime kokku, et pärast 22-st lähen alles, sest sel nv-l teda ei ole ja järgmisel nädalal on mul tegemist nii, et ma ka ei tea...
Rääkides järgmisest nädalast, siis esmasp. ja teisip. olen Hiiumaal, siis hiljemalt neljap. lähen Põlvasse, vbl ka juba kolmap., oleneb kuidas ma viitsin.. Igatahes reedel on mu täditütrel lõpetamine ja siis aitan ma teda, teen soengut vist.. ta ei saanud juuksurisse aega, jättis liiga viimasele minutile.. Või ma ka ei tea, igatahes olen seal! Tõenäoliselt olen ma nv-l ka seal, sest tavaliselt jään ma sinna kauemaks kui üheks päevaks.. Aga see oleneb tema plaanidest, et kui tal lõpupidu on, siis ma ei tea, kas viitsin temaga kaasa minna.. vbl lähen, kui kutsub:P See, aga tähendab seda, et sel ajal mil seal olen, ei saa ma siia kirjutama tulla, aga ma ei tea kah, vbl saan ta käest arvutisse.
Aah.. nii igav on!:S Peab see kokkusaamine ka vaheajal olema?? Ja nii vara, oleks siis mingi kell 2 või nii, siis ma oleks saanud bussiga ka siia tulla, mingi ühe ajal, nüüd pean mingi 8 saadik siin istuma:S Aga noh kannatan ära, mis mul muud üle jääb.. Kunagi peaks linnas ka käima, lõunaks süüa ostma, aga sinnani on veel aega, ilmselt lähen pärast seda kokkusaamist, sest too kestab max. 15 min. Umbe mõte mul tulla, istun siin mingi 4,5 tundi, et lihtsalt 15 min. kokkusaamisel olla??? Täiesti kahtlane...
Aah täiega unekas on.. Kui nüüd mõtlema hakata, siis miks ma nii palju vaeva näen, et lihtsalt 15 min. siin kokkusaamisel olla?? Oleks see siis mingi eluliselt tähtis, aga ei ole... Nii mõtleme.. Ma ärkasin pool 7, olles eelnevalt maganud 6,5 tundi, siis on mul enne seda värki 4.5 tundi vaba aega, kus mitte midagi teha pole, siis peale koosolekut on mul mingi 3 tundi vaba aega, ja hei ma kulutan sellele ju oma väärtuslikku aega!!!

Olgu, nüüd suutsin ennast ülesse kerida ja rääkida kokku mingit mõttetut soga.. ma lähen ennem kui asja hullemaks teen! Kuigi tglt pole mu tuju halb, selles pole ma kunagi võimeline olnud, et halbadest asjadest mõeldes endal tuju halvaks ajan... Lucky Me!

Kulunud väljend(ma pean kusagilt uusi otsima!!:D), aga praegu sobib..
Elu on ikkagi lill ja muruniidukid võivad tead-küll-kuhu käia :D

Jalad ongi selleks, et liikuda... aga ma liikusin vist liiga palju:D

Võrus käisin ära ja passi ning id-kaarti sain kätte...
Pass on uusima tehnoloogiaga:P Seal on mingi biomeetriline mikrokiip sees, aga noh, minule ei ütle see midagi...
Jõudsin teistes poodides ka käia, ostsin sandaalid endale, sellised kuldsed, suvel on nendega hea käia, mis siis veel... mm.. ega ma vist midagi muud erilist ei teinud.. aa, lõngapoode otsisin taga.. jõhker... jalad tapavad, edasi-tagasi ühest linna otsast teise:S aga noh mõttetult, sest ma ei saanudki seda, mida tahtsin:( no vahet pole, lasen emal osta.. Ja siis nagu oligi kõik, palav hakkas sellest jooksmisest ja siis käisin toidupoes, ostsin juua.. ja seejärel läksin bussikasse, ostsin pileti ja ootasin mingi 15 min. ja sõitsin koju..

Aa ja need külalised, kes pidid tulema, neid ei ole veel tulnud ja ma ei tea, kas tuleb ka üldse:P, aga oi mulle need sandaalid meeldivad :D mõnus on käia nendega, aga noh ma lähen söön midagi, siis vaatan, mis edasi teen

Jäta jah kõik asjad viimasele minutile :S

Pean veits kiiruga kirjutama, sest varsti lähen Võrru.

Ma lähen toon oma passi ja id-kaarti migratsiooniametist ära ja peale seda pean mingit lõngapoodi otsima, kui aega on käin mõnest muust poest ka veel läbi, aga siis varsti jälle bussi peale ja koju. Ma pean veel toa ka ära koristama, igaks juhuks, sest õhtul tullakse meile vist külla ka, ja ma ei usu, et ma enne neid jõuaks.. nii et palju on teha ja vähe aega on, seega pikemalt enam ei kirjuta..

Dreams are things that I live for

Täna tuleb jälle üks Twilighti päev... No tglt ei möödu hetkegi-päevagi, mil ma sellele ei mõtleks, aga tänane päev lihtsalt algas sellega...

Ma olen Twilighter. Tunnistan seda ja seega võin Videvikust kirjutada üsna tihti... Ilma, et ma sellele erilist tähelepanu pööraks :D Aga jah get used to it! Olen obsessed with these books noh!

Well, ma ilmselt kulutaks kõik raha ainult selle peale.. Antaks ka mulle nii palju, et seda teha saaks. You know what, it`s totally worth it!

Praegu tahan saada Videviku saaga teist raamatut, olen seda lugenud, aga isiklikku koopiat veel pole, teised osad on olemas:D No ja siis tahan veel saada Videviku filmi 2 DVD-list koopiat, mis maksab nii umbes 400.-, veel on mu nimekirjas Catherine Hardwicke'i - Twilight: Director`s Notebook, Jaa... nüüd lisandus veel Twilight: The Complete Illustrated Movie Companion... No see kõik maksab kokku üle tuhande krooni... I know - I know ma olen raharöövel, but as I said, totally worth it!!

Aga praeguseks kõik, lähen veits õue ja eks pärast vaatame, kas ma viitsin enam kirjutada või mitte..

Mõtted tulevad, millal aga tahavad

Noo ja nii siis oligi, et ma lõpetasin oma eelmise postituse ära ja nüüd siis tuli veel üks mõte, miks ma kardan uues kohas alustada.

Ma kardan, et ma kaotan oma sõbrad, sest tegelikult nii ju tihti ka juhtub kui minnakse uude linna, või isegi kaugemale... Ma tean, et elu on selline, vanad sõbrad jäävad, aga uued tulevad peale ja mälestused on need, mis loevad. Aga ma ei taha neid kaotada. Tean, et tartus saan omale uued sõbrad ja tuttavad, aga ikkagi, nende praegustega on licalt nii fun, ma tean, et pean valiku tegema ja hetkel ka tean, milline see otsus on.. no tglt ei tohiks mul üldse probleeme selle otsusega olla, iga teine inimene ütleks, et kammoon, me elame ju moodsas maailmas ja nendega saad sa suhelda nii tihti kui tahad.. no see kergendabki mu valiku tegemist, aga jh see pole mõnus, see otsustamine...

Oh suck it up and just live with it, ega ma ära ei sure, ma tean küll, miks ma ei taha valikut teha, ma kardan muutusi ja põrumist.. elu on täis valikuid ja nende tegemist, aga noh, mis ei tapa teeb tugevamaks seega lõpetan ikka optimismi nootidega

PS! avastasin hiljuti, et ma olen ikka optimist... viimasel ajal on mind huvitama hakanud psühholoogia ja seega olen tegelenud eneseotsingutega XD

Head mõtted vajavad järgimist

Lugesin täna ühe blogi ja avastasin kui tore on lugeda aina üle ja üle neid postitusi, mis kunagi ammu-ammu on kirjutatud.

Hetkel on meeleolu selline normis. Pole halba tuju ega midagi, selline tüütu tunne on, rutiin killib hetkel...

Kooli lõpetasin kiituskirjaga ja praeguseks on sellest 3 päeva möödas. Sellist tunnet küll ei ole, et nüüd on 3 kuud vabadust. Tundub nagu oleks licalt mingi elu pikk püha...

Tore on see, et avastasin, et saan oma sõpradega paremini läbi.. Nad on mulle nagu mu pereliikmed...

Täna pidime klassist sõpradega Ähika äärde minema, aga ma ei tea, kõik vajusid ära.. me too, you know.. Ma ei tea, selline suht külm ilm oli.. Pooleldi vihmane... Ja siis ühe sõbranna käest kuulsin, et teised ka ei viicind eriti tulla nii, et ei tea, kes siis lõpuks üldse mineja oli, kui neid üldse oli... No meil on klassiga veits jamad noh.. paljud hüppavad lõpuks alt ära ja need, kes minejad on peavad kannatama.. Muidu on meil väga tore ja ühtne klass, aga pm liiga ühtne, sest kui keegi alt ära hüppab, ei taha teised ka tulla:S

No klassilõpu reisiga oli sama, aga õnneks leidsin omal plixidele asendajad ja ma ei pea pm ilma bestikateta olema, ikka parem ju kui sul on keegi kellega tihedamalt suhtled, mitte ei pea olema inimestega kellega oled nägupidi tuttav, aga muud neist eriti ei tea..

Aah.. see on see kui üle pika aja kirjutad, siis kuhjuvad kõik asjad kokku ja nendest korraga rääkida on tüütu:)

Niih, mis siis veel... lugesin täna ühe probleeme et, mis ta edasi kavatseb teha peale 9.ndat, no minul probleeme ei ole, selles suhtes, et alles hiljuti ei teadnud ma, mida oma elult tahan, aga nüüd on vähemalt gümnaasiumi lõpuni plaanid tehtud, vot pärast seda on jama, ma ei tea, mis eriala mulle meeldib, kõik on sellised suht normaalsed, aga mingit lemmikut ei ole:S selles suhtes on teistel mu sõpradel parem, sest nad umbes teavad oma eriala, mida kavatsevad valida...

no so what, mul aega ju veel veidi on... igatahes praegu kavatsen 9.nda Antslas lõpetada, siis edasi prooviks Tartusse Treffnerisse, aga kuna sinna on raske sisse saada, siis plaan B on jääda Antslasse edasi... Ei tahaks seda aga, ma ei tea, kõik räägivad, et Treffneris on mingi megalt raske, no tean, aga samuti olen kuulnud, et mõnel meie koolist sinna läinud õpilastel, on seal norm, no ei tea... Ma kardan põruda.
Ühte juttu kuulsin, et üks tüdruk, läks tartusse mingisse vene kallakuga kooli, seal ta põrus ja nüüd tuli tagasi antslasse ja ta peab uuesti 10.nda klassi siin läbi tegema, no ja üks tüdruk, kes minu arust hullult pingutab ja nii, et ta ei saanud pärast 9.ndat treffnerisse sisse, oli 10.nda antslas ja siis proovis uuesti treffnerisse ja sai sisse.. nüüd teeb ta 2 X 10.ndat, no tal kergem treffneris, sest ta on teemad läbi õppinud.
No ja kui saan treffnerisse sisse, pean korralikult ennast käsile võtma, no tglt pean seda juba praegu tegema... Seega otsustasin vabatahtlikult...so proud of myself...vene keelt õppida... trummipõrin... suvel. No kas mul midagi muud ei ole teha? no eks ikka on, aga tulevikust mõtlemine toob maa peale, et ega mul nii hästi ka ei lähe, nende kiitustega olengi liiga pilvedesse tõusnud, aeg juba maale tulla, vähemalt tegin seda varakult nii, et kukkumine polnud valus..

Nii pooleli jäi sealt, et kui saan treffusse sisse, no tglt pole vahet, mis koolis olen, et tahaks 11.ndas ka välismaal õppida, praegu olen mõelnud Saksamaad, aga sellel pikalt ei peatuks.
Ma kardan, et ma olen asjades liialt kindel, et nooh nii need nüüd ka lähevad, nii nagu ma mõelnud olen, tglt see asi ju nii ei ole... Kardan, et ma võtan asju liialt pähe ja liialt tõelisena, nagu need plaanid täituksid homme.. feil.. ma tean!!

Aga jh, hetkel on tunne, et olen terve oma elu elanud roosade prillidega ja kuskil vati sees redutanud.. Kaitstuna maailma halbade asjade eest, nüüd vaikselt roosa kaob ja asendub mustaga..

Aga kasutades häid väljendeid praeguseks ka lõpetan, et siis
elu on ikkagi lill ja muruniidukid võivad tead-küll-kuhu käia