Noo ja nii siis oligi, et ma lõpetasin oma eelmise postituse ära ja nüüd siis tuli veel üks mõte, miks ma kardan uues kohas alustada.
Ma kardan, et ma kaotan oma sõbrad, sest tegelikult nii ju tihti ka juhtub kui minnakse uude linna, või isegi kaugemale... Ma tean, et elu on selline, vanad sõbrad jäävad, aga uued tulevad peale ja mälestused on need, mis loevad. Aga ma ei taha neid kaotada. Tean, et tartus saan omale uued sõbrad ja tuttavad, aga ikkagi, nende praegustega on licalt nii fun, ma tean, et pean valiku tegema ja hetkel ka tean, milline see otsus on.. no tglt ei tohiks mul üldse probleeme selle otsusega olla, iga teine inimene ütleks, et kammoon, me elame ju moodsas maailmas ja nendega saad sa suhelda nii tihti kui tahad.. no see kergendabki mu valiku tegemist, aga jh see pole mõnus, see otsustamine...
Oh suck it up and just live with it, ega ma ära ei sure, ma tean küll, miks ma ei taha valikut teha, ma kardan muutusi ja põrumist.. elu on täis valikuid ja nende tegemist, aga noh, mis ei tapa teeb tugevamaks seega lõpetan ikka optimismi nootidega
PS! avastasin hiljuti, et ma olen ikka optimist... viimasel ajal on mind huvitama hakanud psühholoogia ja seega olen tegelenud eneseotsingutega XD
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar