Ostaks lehma

Täna ärkasin selle peale, et mu isa tahtis mind kohe õue appi. Seega ühel hetkel olin oma mõnusas, soojas voodis ja teisel hetkel külmas ja tuulises õues :( Polnud just kõige meeldivam. Päeval jällegi midagi erilist ei teinud. Lõuna ajal magasin ning ärkasin selle peale, et nägin unes, kuidas ma lifti lähen ja see alla kukub. Õudusunenägu missugune.
Hommikul palus ema, et ma teeks jälle mingit kohupiimakooki seega tegin seda. 3 tundi läks ja minule tulemus ei maitsenud, aga vanematele oli see vist küll lemmikkoogiks. Homme pean hommikul vahvleid tegema :S, sest meile tulevad külalised.

Aa ja miks selline pealkiri? Sellepärast, et kuna meil on nüüd viimasel ajal 3 kassi(2 kassi, üks koer) ja nad kõik joovad massiivselt palju piima, siis oleme hakanud poest ostma rohkelt piima. Eile siis isa ütles, et kergem oleks vist lehm osta, sest me ostsime 5 pakki piima! Praeguseks on sellest alles 3 pakki!?

Selgituseks ütlen, et koer hakkas piima jooma, siis kui me ühe kassi juurde võtsima ja noh kui 2 kassi piima joovad, siis kuidas tema saab ilma olla. Kadekops selline! Jõhkrad vasikad meil kodus.

Sponsorlus

Eile ma midagi erilist ei teinud. Aa orkutist lugesin, et Sanna oli meile sponsorkoolitusel vale e-maili andnud ja seega saatsin õigele e-mailile uuesti kirja. Täna sain vastuse. Seega täna päeval tegelesin just avaldusega. Õhtul tegin lasanjet ja homme saan ka üksi kodus olla, vähemalt natukenegi ja samuti ka pühapäeval. Täna sain kirja ka veel, et reedel on Tallinnas saksa keelsete riikide infotund, aga ma vist sinna ei lähe, sest Tartusse peaks ka see tulema. Aga siis ongi vist kõik.

Aa ja see ka veel, et ma olen veidi tõbine. Prooviks kooli ajaks ikka täiesti terveks saada.

Miks vaheajad alati nii ruttu läbi saavad?

kthxbai


EDIT: Ma leidsin ühe mega hea lehekülje, kust saab vaadata saateid. Seal on suht kõik mu lemmiksarjad üleval. Perfect!!! Yay!

Jama on see, et mul pole enam aega, et neid vaadata :(

EDIT EDIT: Ma teadsin, et seal peab mingi konks olema. Ja oligi. Seal saab korraga vaadata ainult 72 min. Selle eest saab aga kõik osad alla laadida, mis on veel parem.

Mitme päeva elamused

Mul on päris palju elamusi viimastel päevadel olnud. Aga eks ma proovin kõigest lühidalt rääkida.

Pühapäeval läksime Lauraga Tallinnasse sponsorkoolitusele. Sealt sain palju uut infot. Sai süüa jälle, mis oli tore. Tartus rääkisin Katiga ja ta andis mulle palju huvitavaid ideid seoses sponsoravaldusega. Mõned neist teostan kindlasti. Ööbisin Tartus ja esmaspäeval läksin Põlvasse tädi juurde. Seal käisin tüdrukutega ringi. Nad olid nii armsad. Koguaeg üks kallistamine käis, see oli nii tore. Ei tea, mis teised arvavad kui ma ka nüüd nii kallistaks? Ööbisin Põlvas, siis teisip. käisin juuksuris. Hetkel ei ütle, mis tegin. Ootan kooli alguseni. Põlvas käisin poodides ringi. Mõned ilusad asjad leidsin. Siis läksime emaga Särtsukaga Võrru. Võrus käisime ka poode pidi ja tulime koju.

Täna tuli meile Liina külla, mis oli nagu VÄGA-VÄGA TORE, sest ta jõuab nii harva Eestisse ja tal on siis ka vaja kõik tuttavad ja sugulased läbi külastada. Ta võttis oma mehe ka kaasa. Ta oli nii võõras, uus soeng. Kuidagi kahtlane oli pidevalt inglise keeles rääkida ja kui keegi midagi eesti keeles rääkis, siis jälle ümber shiftida ja eesti keeles rääkida. Liinal oli ta õde, isa ja vennatütar kaasas. Tal õde rääkis nii kiiresti nii eesti kui inglise keeles, et mitte midagi ei olnud aru saada ja siis oligi pidevalt, et oot mida sa just ütlesid. Ta oli üldse väga hüperaktiivne. Liina briti aktsenti oli nii äge kuulata. Nad jõid teed piimaga ja kõik. Kui keegi ei saanud aru, siis selgituseks ütlen, et Liina on eestlane ja ta abiellus inglasega paar aastat tagasi. Nad elavad Walesis. Russell on mehe nimi. Ja kuna Liinal ei olnud pilte kaasas, aga mõned olid tal orkutis ja facebookis ja rates üleval, siis me vaatasime neid ja ma otsustasin oma facebooki konto uuesti aktiveerida, et saaks temaga edasi rääkida, kui ta tagasi läheb.

Käisime veel Pühajärvel ujumas ja kui ma juukseid kuivatasin, siis oskasin ma endale nii armsa pixie face soengu teha. Lahe!

Aa ja kui ma kodus netti tulin ja kõik kohustuslikud kohad läbi käisin ja ka Laura blogi lugesin, et Patile tuli ta sõber Nam külla, ning facebookist pilte ka vaatasin, siis tuli mulle meelde, et mu täditütar Nele ütles, et tal Nõos käib klassis üks tailane. Ma küsisin, siis klassipilti näha ja ta näitas. Jutu point on see, et minu täditütre Nele klassis käib Pati sõber. Maailm on ikka nii väike.

Ega jah

Aa see, et eile kui ma Apollos olin, siis märkasin, et kõik tahavad Videviku pealt raha kasseerida. Nüüd kah, see Bella lemmikraamat "Wuthering Heights" Emily Bronte kirjutatud. See on kordustrükis uuesti tehtud ja värvid on täpselt samad nagu Videviku saagagi omad. Kujundust pidid nad natuke muutma, sest täpselt sama see olla ei saa, aga neid kaanekujundusi on ka nii vähe muudetud. Peale on kirjutatud, et Bella ja Edwardi lemmikraamat.


Rohkem variante pole praegu leidnud. Paremal on see, mis on Apollos müügil. Vasakul on siis kas Ameerika või mingi muu maa variant.

No kuulge, see on suht kahtlane. Kui te tahate raha teenida, siis mõelge midagi uut välja. Aga no jah, mis teha rauda tuleb seni taguda kuni see veel kuum on.

Aktus, Raamatud, Uni

Et tänasest siis. Kõik tunnid olid 25 min. Enne tunde läksid Gertul sukapüksid katki ja ma läksin temaga Taresse kaasa uusi ostma. Kui tagasi tulime, siis Halja ka midagi ei öelnud. Matas polnud mul asju ja kaasa teha ka ei viitsinud, sest nad õppisid eile uut teemat kui mind ei olnud ja ma võtsin Marka vihiku koju, et sealt ümber kirjutada. Kirjanduses kirjutasime tagasisidet selle eilse tunni kohta, kui vilistlane rääkimas käis. Muudes tundides midagi erilist ei juhtunud.

Peale tunde hakkas kooli sünnipäeva aktus. Mingi pool 11. Sel aastal kinkisid kõik klassid koolile raamatu. Me mõtlesime, et Kalle paneb me jutud mingite kaustade vahele, aga ta oli hoopis hästi-hästi ilusa raamatu või fotoalbumi või mille iganes ostnud. Peal oli igast lehti ja mingid oksad. Selline looduslik värk ikka. Ja muidu keegi ei tahtnud, et nende nimi pannaks jutule alla, aga õnneks Kalle ikka pani, sest tulevikus on hästi lahe lugeda, mida keegi kirjutanud oli. Sest ega me 20-30 aasta pärast enam ei oleks mäletanud, kes mida kirjutas.

Peale aktust oli kringli söömine ja saime ka tunnistused. Läksime Gertu, Kati, Kaisa ja Markaga linna. Kella 1 ajal läksid Kati ja Kaisa ära. Me läksime korra koolis sees ja siis läksime välja tagasi. Käisime ajasime Andre, Mihkli ja Andiga juttu, aga seal oli ka igav seega läksime linna. Istusime Haukas. Rääkisime Videvikust ja filmidest. Saime Markale ka pisiku sisse, lubas ka Videvikku lugeda. Me oleme juba nii palju sellest rääkinud, et Markat hakkas ka huvitama:D Praegu on ka hea tal seda lugeda, sest ta saab selle kohustusliku kirjanduse alla lugeda, sest järgmisena ongi meil mingit armastusromaani vaja lugeda. Aga Keidit see ikka ei huvita, sest ta ei viitsi paksu raamatut lugeda. Ise teab, millest ilma jääb. Nad saatsid mu bussile ära ja kui ma koju jõudsin, siis tuli mega uni peale ja ma magasin mingi paar tundi. Miks ei ole telekas mingeid häid filme? Arvutist ei saa ka kõiki filme vaadata, sest mul ei loe see kõiki DVD-sid ja CD-sid.

Tartus

Eile ma ei viitsinud enam arvutit käima panna. Seega räägin jälle kahest päevast korraga.



Neljapäev
Hommikul olin koolis. Meil käis selle "Tagasi kooli" raames rääkimas Teo Krüüner (oli vist selline nimi). Ta oli lendur. Rääkis üsnagi huvitavat juttu. Ei hakkanud igav. Siis olin füssas ka ära ja kell 11 läksin sööma. Siis bussiga Võrru ja ma oleks jõudnud veel 12.25 bussile, aga ma otsustasin minna kella 13.00-sega. Vale otsus. Mingi kamp lapsi tuli, kellel oli viimane koolipäev just olnud ja nad läksid kõik Tartusse. Algul bussi peale kah trügisid ja mul oli nii, et appikene, kas neil on mingi ekskursioon w? Bussis kah käisid ringi, ärisid oma asju. Neid oli mingi 10 last ja suurem osa mingi 12 aastased ja nad müüsid üksteisele mobiile ja nuge ja asju. Hull ärimine käis. Osta mult 3310 ära. 15 ega eest. Siis mingi, ma annan sulle 3 kommi sa anna mulle 1 näts. Ja a'la selline värk käis. A ja neil oli pidevalt nii, et kui keegi hakkas midagi kellelegi ärima, siis ei tahetud algul osta, kui müüja mingi 5 korda veel pakkus, siis oli juba, et oota kui palju sa tahad ja lõpuks sai ikka maha müüa. Üks müüs seal 3310-t, millel aku oli tühi ja ütleb, et see töötab tahad ma näitan, umbe proovis tööle panna. Nad käisid pidevalt bussis edasi tagasi ka, sõidu ajal. Ma ei tea, miks bussijuht midagi ei öelnud.
Siis tuli mingi mees Kanepis peale ja istus mu kõrvale ja hakkas rääkima, kuidas ta poeg Inglismaal kahe hiinlasega kööki jagab:D Rääkis üldse oma perest. Ma ei saa aru, kuidas ma koguaeg selliste inimestega kokku satun. Kas mul on otsa ette kirjutatud, et "Oskan kuulata. Tule ja räägi" või, et "Kurda muret" või kõige lihtsam, "Psühholoog":D irw

Tartus oli mul mingi tund aega aega. Käisin mööda erinevaid poode. Apollos käisin. Vaatasin jälle raamatuid, mida tahaksin. Pärast ütlesin emale ka oma jõulusoovid ära. Mis on minu jaoks tõsiselt kummaline on see, et seal saab raamatuid lugeda. Korjad mingi hunniku kokku ja lähed diivanile lugema. Pärast on raamatud katkised ja koledad ja teised peavad neid siis ostma. See on muidugi hea, et saab lugeda, aga ega see mingi raamatukogu pole, et terve raamatu seal läbi loed. Mis oli lahe oli see, et ma nägin poes umbes 12 a. poissi, kes luges Twilight'i Movie Companionit, inglise keeles. See Director's notebook oli ka eesti keeles välja tulnud (ma ostsin inglise keelse) ja mulle tundus see täiesti imelik. Tõlkes läks nii palju kaduma. Kui inglise keeles on hästi ilusad sõnad, siis eesti keelde tõlkides muutub mõte kohe ära. Nt. meadow - välu, inglise keelne on palju ilusam. Või ma ka ei tea.
Ma käisin Apollos mingi neli korda ja nood töötajad vaatasid mind mega kahtlaselt...

Emps ütles, et ma Treffnerisse umbes 15.20 minema hakkaks. Ma jõudsin pool 4 kohale. Elu vara. Aga ilus oli ja lahe oli ka. Direktor saatis mingi lehe ka ringi käima, kuhu pidi kirjutama nime, kooli ja klassi. Kõik olid mingid Tartu koolid ja ma panin siis, et Antsla G. :D Ema pärast ütles, et see direktor tõenäoliselt tunneb mu nime ära, sest kui emps oli Urvastes direktor, siis ta oli samal ajal Võrus ja kunagi oli üks Soonvald Treffneris ka õpetaja olnud. Tuli välja, et ta oli mu lähisugulane. Näete siis kui kuulus mu nimi on:D

Pärast läksime emaga Mac'i, kus oli ikka väga närviline. Algul mõtlesime, et lähme Tartu kohvikusse, et joome kakaod, aga siis emps ütles, et mac'is pole ammu käinud ja läksime sinna, hiljem mõtlesime, et eelistame ikka kohvikuid. Mac'is istudes mu ema taipas, et ma lähen terveks aastaks ära. Ning et Saksamaal on juba 3 koolitulistamist olnud. Ma ütlesin, et noh vähemalt kindlustus on.

Kui bussis olime, siis emps ütles, et papa Artur oli talle ennustanud, et üks tema lastest läheb välismaale. See oli mingi 20 aastat tagasi kui Kati ja Tõnis olid u 2-3 aastased. Ja mind polnud veel sündinud. Ma ikka veel imestan, et kust kohast ta võttis selle? Kust ta üldse need vastused võttis? See on nii kummaline. Sest kõik mida ma pereliikmete käest kuulnud olen nende ennustustest, siis on kõik täppi läinud. Mul on tõsiselt kahju, et mul veel ajusid ei olnud, kui ta mulle ennustas. Ainuke asi, mida ma mäletan on see, et mingi 7-me kaart ennustas midagi halba ja mul olin neid 2 tükki.

Mis siis veel. Aa, et küsisin empsi käest, et huvitav, miks Nele edasi ei saanud ja ta ütles, et ta ei tea, aga et tal emps/mu tädi ei oleks lasknud tal välismaale minna, et sellega oleks nii palju jamasid olnud. Ma ütlesin, et ma oleks mega pahane ta peale, kui ta mul minna ei laseks. Eriti veel nüüd, kui valimispäevast edasi olen saanud. Tõenäoliselt oleks temaga tülli läinud, sest ma tean, et ma suurena kahetseks kui ma ei kasutaks sellist võimalust nagu välismaal õppimine. Emps ütles, et miks tal kõik lapsed 15 aastaselt iseseisvaks saavad :D

Jama on see, et me unustasime Abakhanis käia. Eks peab, siis esmasp. minema.

Ma teen uue postituse tänase kohta, sest juba see sain nii pikk, et kergem on lugeda kahte erinevat. Siis on nad õiges järjekorras kah.

Looduse keerdkäigud

Ma ei saa aru, mis värk on? Vahepeal on mul tunne, et mul ei ole mitte midagi teha ja siis korraga on nagu vaja nii palju asju teha.

Igatahes, homme lähen Tartusse. HTG-s on lahtiste uste päev üheksandikele. Sinna lähen. Muidugi on too kell 16.00, aga kuna busse liigub ju nii harva, siis pean kell 11 koolist ära minema ja 11.30 bussiga Võrru. Kell 13.00 bussiga Tartusse ja siis on mul mingi üle tunni aja aega. Eks kolan, siis kaubamajas. Õhtul pean vaatama, kuidas koju saan, sest mu vanemad tahavad, et ma ikka reedel koolis oleks. Nojah kergem ka, ei pea mingeid tõendeid kirjutama. Aga jh, homme võtan siis vaba päeva. Mis siis, et pool päeva olen koolis. Kodus olekski igavam.

Ei saa aru, mis toimub? Aga öeldakse ju, et loodus tühja kohta ei armasta. Kui mul enne tegevust ei olnud, siis nüüd on seda kohe ülearugi.

Hea mõte

Mul on lühikese ajaga nii palju küsimusi seoses Yfu-ga tekkinud. Ma loodan, et ma Kallile tüütuks ei muutu.

Igatahes täna ajaloost sain viie. Keka tuleb ikka neli. Jama, aga enam pole midagi teha. Nüüd pean lihtsalt rohkem pingutama. Ülejäänud veerandid 5 saama.
Tundides jällegi midagi erilist polnud. Kooli lõpp on lähedal.

Pandas tantsida eriti ei viitsinud. Siiski tegime kauem trenni, mis tegelikult on hea. Pärast tuli mul meelde, et täna on lastevanemate koosolek ja seega polnud lootustki varem koju saada. Mis on tore on see, et me klass sai kiita. Great-great! Et meiega on kergem tunnis tööd teha jne. Ühtsem klass oleme. Olgu aitab kah.

Aa ja pühapäeval kui Tallinnasse läksime, ütlesin emale, et ma tahan endale bonzai puud. Ta ütles, et hakkame kasvatama siis. Et gümnaasiumi lõpuks saan valmis. Või noh, kas puu saab kunagi valmis olla. Et hakkan ise kujundama ja värki. Emps ka ütles, et ise tehtud on palju lahedam. Mulle ka meeldib see mõte. Ütlesin, et ta peab, siis mulle bonzai kasvatamise raamatuid ostma.

Kiired ajad

Täna sain siis YFU-st vastuse. Sain programmi sisse. Pühapäeval on sponsorkoolitus. Sinna lähen ka. Jälle peab Tallinnasse minema. Õnneks on sama kool. Oskan kohale minna. Peaks küsima, kuidas Laura sinna läheb. Täna sain stipendiumile kandideerimiseks vajaliku projekti ka kätte. Loodan, et võin selle arvutiga teha, et siis ei pea maksma 30.- kirja eest, kus on ainult 2 paberilehte sees. Või saan pühapäeval Yfukatele ära anda. Eks vaatab. Tänane päev oli suht tavaline. Midagi erilist rääkida ei ole. Pidime korrapidajad täna olema. Saime täiesti tutikad märgid. Lauraga rääkisime mu valimispäevast. Ja ma ei tea, olekski siis vast kõik. Muide imestan, miks mu täditütar YFU programmi sisse ei saanud. Nii kahtlane. Aga, eks ta ise teab.

Pean ajalugu õppima. Ei viitsi eriti, aga pean.

kthxbai

Aa ja selle Tallinna tüdruku nimi on Brita. Eile õhtul tuli meelde, aga ma olin juba arvuti kinni pannud.

Aa ja Rasmus, see kes midagi eriti YFU-st ei teadnud, tema ei saanud edasi. Ma ise kah arvasin nii, sest ta oli närvis ja nii. Saatis kirja mulle, küsis, et kes edasi said.

???

Muide, kui mul juba siin Eestis olles on mingid kilomeetrised blogipostitused, siis mis saab siis, kui ma olen vahetusaastal? Siis on nagu mega pikad postitused ju, sest siis on mul 100X rohkem asju, mida rääkida.

Valimispäev ja muud seiklused

Täna oli siis valimispäev. Kuna ma orkutist lugesin, et Laura tahab infot tänasest, siis ma kirjutan kõik täpselt ära.
Ärkasin hommikul mingi 15 min. enne 5 ja siis selgus, et kella 6-ne buss ei lähegi täna ja seega sain pool tundi niisama lebotada. Läksin 6.30 bussile. Siis kiirustasime emaga Tondi trammile ja Tallinna Ühisgümnaasiumisse jõudsime pool 10. Nagu mega vara. Olin esimene seal. Varsti tulid teised ka. Jan Saaremaalt, Betti, Mirjam ja Kadi Tartust, Johanna oli ka kuskilt, Teele oli kuskilt Kesk-Eestist, Rasmust kah ei mäleta ja üks tüdruk, kellega tutvumismängu mängisime oli Tallinna lähedalt. Nime enam ei mäleta. Meid pidi 10 olema, aga üks ei tulnud kohale. Muide sain teada, et valimispäev oleks saanud Tartus ka toimuda, et loogilisem olekski olnud, kuna suurem osa oli Lõuna-Eestist. Algul oli siis tutvumismäng ja ma olin koos selle Tallinna tüdrukuga. Pidime siis leidma 3 ühist joont. Me leidsime rohkem, et siis lemmikmahl oli apelsini oma, lemmikvärv roheline, lemmikaine inglise keel, meeldis lugemine, meeldib vaadata romantilisi komöödiaid ja kuulata igast stiilist muusikat. See Rasmus oli eriti kahtlane sell. Ta oli vist ikka päris närvis, sest nt. kui oli kaheks lugemine, siis ütles ta 3, lol. Küsis, et kas see firma on UFO, UFU või YFU. Tegime talle asjad selgeks, aga jh mulle tundus, et ta tahab lihtsalt välismaale minna, sest ta küsis suht kahtlasi küsimusi. Ta tahtis ka Saksamaale, keele pärast. Igatahes pärast tutvumist oli euro-rong, kus pidi valima, kellega tahad nädal aega ühes kupees olla ja kellega mitte. Me rühm valis, et kellega tahaks olid
noor HIV-positiivne kunstnik,
tuntud luuletaja Jaapanist
ja alternatiivsete eluviisidega Saksa räppar
Ja kellega me ei tahtnud koos olla olid
Ülekaaluline Vene ärimees,
Piibliga varustatud koguduse preester Ameerikast
ja Naši aktivist
Siis oli lõuna ... juba???... kell 11.20
Siis tegime grupitöid
Siis olid vist mingid Energizeri mängud: Banana ja Mantžinga (kirjapildis pole kindel)
Siis olid Case'id ja rollimängud. Case'ideks olid, et mingi Edmund suitsetas ja pere tahtis mittesuitsetajat ja kuidas probleemi lahendada, sest Edmund lasi neil talle suitsu osta. Siis oli veel, et Elen ja Marek olid 2 eestlast, kes sattusid samasse linna ja oma uute sõpradega ei suhelnud vaid ainult üksteisega. Rollimäng oli, et Andres oli ateist ja pere oli hullult usklik ja palusid tal pihil käia. Ma olin preester ja surusin talle peale, et sa ju ei pea jumala kohta rääkima, räägi muredest ja rõõmudest. Vabatahtlikud ütlesid, et see oli esimene kord kui Andres nõustus. Ma ütlesin, et ma käin väitlemas ja näiteringis. Yfukas Karin näitas thumbs up-i :D Mingi Case oli veel.. ei mäleta...
Siis hakkasid intervjuud ja keeletestid. Samal ajal me mängisime klassis. Jan on ülitšill vend. Näitleb ja värki, mega tark tundus. Mängisime tähemängu ja Jan rääkis meile mingid kaks juttu. Üks oli, et mees läheb restorani. Tellib kalkuni, võtab ühe ampsu, läheb välja ja laseb end maha. Ja me pidime välja selgitama, miks ta nii tegi. Ja teine oli, et paljas mees on keset kõrbe ja kõrval on poolik tikk. Siis tegin ma oma risti-põiki mängu ainult, et pastakaga.
Emps pärast ütles, et neile infotunnis oli räägitud, et nad lasevad suht ikka kõik läbi, et üks juhus oli kui rassisti ei lastud, aga minul seda probleemi pole. Intervjuul läks ka mul suht hästi, sest ma läksin nende Yfukatega kellega mul klapp tekkis. Karini ja Jaanaga. Karin koguaeg naeratas mulle. Nii armas oli. Kõige vähem suhtlesin Triinuga. Ja suht keskmiselt Steffiga. Steffi oli tglt ka täitsa äge. Aa ja veel mängisime jumalate mängu. Ma olin üks jumal. Jumalaid oli 3: Wua, Tafu, Laiem. Teised pidid seda hästi kiiresti ütlema, inglise keeles oleks see siis What a fool I am?
Ja ma olin viimane kellega intervjuud tehti. Suutsid mind isegi ära unustada. Ma tuletasin end siis meelde. Nad ikka vabandasid, aga polnud hullu. Ja oh ma ei teagi. Valimispäevast oligi vist kõik. Ma arvan, et mul läks hästi, oleks saanud paremini, aga loodan, et saan edasi.

Bussisõit koju oli ka meeleolukas. Mingid 2 joodikut visati poole tee peal maha. Asi oli siis nii, et bussijuht läks bussi pealt maha metsapeatusele. Jotad arvasid, et neid visatakse maha. Kainem läks välja, et tagumist ust lahti teha. Bussijuht ei lubanud. Jota ütleb, et mul on vaja sõber välja saada.
Bussijuht: Su sõber magab
Jota: magab w?
BJ: jh (sõidab minema)
samal ajal jõuab see teine, kes peal oli, ka lõpuks bussi etteotsa ja hakkab rääkima, et
J: mul on vaja maha saada
BJ: oota mida? räägi eesti keeles
J: mul jäi sõber maha, ma tahan ka maha
BJ: mida sa tahad, räägi selgemalt
J: sõbra juurde tahan
BJ: mine istu oma kohale
J: ma tahan maha minna
BJ: tead mis ma sulle ütlen, ja usu mind, sest mina olen vanem. Viin on tarkade inimeste jook. (viskab jota maha)
Pm. et nüüd oli neil sõpradel mingi km vahet teineteisest. Siis veel olid bussis mingid naised, kes rääkisid oma suhteprobleemidest ja nutsid terve tee. Mul oli nii, et kammoon, kes seda nii avalikult räägib?!

Ongi vist kõik. Suuremas osas.

kthxbai

Busy weekend

Olen praegu Tartus, aga kohe kõigest lähemalt.

Rääkides eilsest, siis hommik oli veidi kiire, aga ma jõudsin õnneks õigeks ajaks kõik pildid taustale valmis seada. Vahepeal seal aulas olles, hakkasid Gertu ja Kaisa mind järgi tegema ja ma hakkasin täiega naerma. Ma oleks peaaegu kõva häälega naerma pursanud. Õnneks seda ei juhtunud.
Vahepeal ütles Laane, et kas ma pidin Kallega täna kokku saama, et ta otsis mind taga. Ei tea, helistama ka pärast konverentsi ei hakanud.
Esinemise eest saime raamatu ja suure pähklišokolaadi ja siis nad räägivad, et koolil on rahamured, et isegi paberi pealt säästetakse. Sain mingi mürgiseente raamatu. Ise ma seeni ei söö, aga vahet pole. Muidu võiks nad õpilaskonverentsil ka šokolaadi anda, sest too kommikarp on mu arust palju halvem. Nood kommid ei maitse üldse.

Pärast konverentsi jäin veel kooli. Teised vastasid ajalugu ja ma olin ka seltsis. Tuli välja, et vastata saab alles peale 7 tundi seega otsustasin, et olen väitlemises ka. Mingi perekond Braunide värk oli. Hakkan nüüd ilmselt koguaeg seal käima, sest viisi on vaja.
Igatahes olin seal ära, siis ootasin kuni Keidil saab vastatud. Ta vastas ära ja läks minema. Ma jäin poistega veel sinna. Vahepeal läksin ka õpetajaga rääkima. Ta andis mulle olümpiaadi materjalid. Rääkisin veerandihindest ka. Nüüd teen konspekti teemadest.

Täna ärkasin mingi 11. Sõin ja siis tuli mu vend Siimuga külla. Siim on nii suureks kasvanud. Vahepeal käisid mu isa ja vend Võrus. Kui tagasi tulid sõime lõunat ja tuli välja, et mul isal auto täna korda ei saa. Ma ei julge ettegi kujutada, millist põrgulärmi me auto teeb, kui isa homme Antslasse läheb. Ikkagi ilma summutajata ju.

No igatahes kuna auto korda ei saanud, siis pidime poole tunniga asjad korda sättima ja bussiga Võrru sõitma. Ma tõsiselt loodan, et mul midagi maha ei jäänud. Võrust tuli 10 min. pärast buss, mis on hea, sest siis ei pidanud me kaua ootama. Tartus käisime Taskus, aga väga ei viitsinud, sest mul oli mu täistopitud kott + arvuti ja mu emal oli ka ta 2 kotti. Tulime siis siia korterisse. Mul on õde vahepeal päris palju edasi jõudnud teha. Uksi pole ees ja tema toa seinad on pahteldatud. Käisin vahepeal pesemas ja nüüd pean ajalugu edasi õppima.

Homme kell 6 bussijaamas ja Tallinna poole minek. Millegi pärast arvasin ma, et olen äkki ootusärevil või tunnen ennast kuidagi närvis äkki, aga hetkel on mul küll täiesti normaalne tunne.

kthxbai

Närvis-närvis

Ma pean homme minema esinema mingi loodusnädala raames ja Halja tahab, et ma mingeid pilte ka taustaks näitaks, aga see pole just väga kerge ülesanne, sest Värtemäe talu kohta on mingid 20 aastat vanad pildid üleval. Pooltel olid paljad lapsed....kahtlane...

Igatahes homme biloogia tunni ajal proovin minna seda slaidishow-d tegema. Ja siis pean selle tekstiga ka kokku sobitama. Ma ei tea kuidas hakkama saan. Ajaloo kontrolltöö sain nelja. Mis on jama, sest mul võib veerand 4 tulla, mis oleks jama. Räägin homme õpetajaga, kui seal väitlemises osalen, äkki saan ühe viie juurde, loodan, et see muudab midagi. Igatahes tänane füüsika kontrolltöö oli raske. Osasid asju polnud me üldse õppinud. Loodan selle 4 saada, sest 5 oleks ebaloogiline ja kui 4 saan, siis veerandi tulemused ei muutu. Tunnen, et olen ennast käest ära lasknud. Pahane olen enda peale. Tänasest eriti rääkida ei viitsi. Midagi erilist ei juhtunud. Mul peab homme kõik korda saama. Tunnen, et pinged kasvavad üle pea. Veerandi hinded lihtsalt peavad kõik viied tulema. Lihtsalt peavad. Ma oleks tõsiselt vihane kui ma ei saa 5-t. Muusikast pean ka pingutama. Õnneks pannakse mussas alles teisel veerandil hinded.
Raske on.
Muide ajaloo töö oli tegelikult nii kerge. Ma olen nii pahane enda peale, et ma osadest ülesannetest valesti aru sain. Ja õppisin veel nii hoolega kh.

Pinge on suur hetkel. Õnneks on varsti kõik läbi.

Eh..jah

Täna siis oli vähe tunde ja peale söömist läksime koju. Ma läksin bussiga ja täna oli see nn. "pervo" bussijuht. Algul ei olnud tal 25-sest tagasi anda ja ütles, et ma ootaks. Siis ma jäingi sinna, ette istuma. Imelik oleks ju ka, et kui juba istun, siis saan raha kätte ja lambist lähen tahapoole istuma. Ta hakkas siis igast küsimusi küsima. Pm. 25 min. jooksul sai nii palju teemasid läbi räägitud. Küll rääkisime koolist, siis valla bussiliinidest ja nende hindadest. Veel lõpetamisest, kuhu edasi plaanin õppima minna. Wifist ja minu kodust, et kas meil on ahiküte. Siis sellest Urvaste spordiplatsist. Vahepeal ajas mind Markaga sassi. Tuli välja, et Marka ema ja tema õde käisid ühes klassis koos. Siis küsis, et kas ma olen kohalik ja kas ma olen kohe algusest Antslas koolis käinud. Kui ma ütlesin, et varem käisin Põlvas, siis ütles, et tal elab pere Säästumarketi juures. Teadis, kus mu tädi maja Põlvas on. Siis rääkisime mu õppimisest ja mida peale kooli teen. Kas vahin seebikaid. Ma ütlesin, et käin tantsimas. Siis rääkisin, et mul on isiklik takso teenus, et isa ootab alati peale trenni. Küsis netiühenduse kohta ja selle maksumuse. Veel imestas ta, et ma tahaks iseseisvust. Ma ütlesin, et jah, eks ta ole, et praegu tahad iseseisvust, aga kui täiskasvanu oled, et siis tahaks uuesti noor olla. Kindlast oli mingi teema veel, millest rääkisime, aga mul ei tule meelde.

Igatahes kui koju jõudsin, siis lugesin "Wikmani poisse". Jõhker unekas tuli peale, siis otsustasin magada natuke.
Ja mine noh, siis juhtus mu elu kõige margim asi üldse. Ma ärkasin mingi 15 min. enne 6-t, ehk tavaliselt see kellaaeg kui ma peaks kooli minema, kui isa mind viia ei saa. Vaatan, et ma olen üksi kodus. Ma mõtlesin, et miks nad mulle ei rääkinud, et nad varem ära läksid. Läksin mega paanikasse, et miks mind üles ei aetud, et mul on nüüd õppimata ja teab, mis veel. Jõhkralt hüsteerias olin. Helistasin emale, ta ei võtnud vastu, pani kõne kinni. Ootasin 15 min. Helistasin uuesti, oli välja lülitatud. Siis helistasin isale, küsisin, et kus ta on. Ütles, et on aulas. Ma küsisin, et kust sa sinna said. Küsisin, et kas ma pean bussiga kooli minema. Ta ei saanud aru, küsis, et kas homme w? Ma ütlesin, et ei täna. Isa ei saanud aru, et miks ma täna kooli veel peaks minema. Ta ütles, et ta tuleb varsti koju. Mul oli nii, et mis asja? Ja siis ma vaatasin uuesti kella ja aknast välja. Mega valge oli ja lõpuks sain aru, et veel on õhtu. Lõpetasin kõne ära. Pärast ema helistas, et mis juhtus. Ma ütlesin, et ei midagi. Kui nad kodus olid, ütlesin, et ma arvasin, et täna on juba neljapäev. Ema ütles, et tal on ka elus nii juhtunud. Tal ema ja õde naersid ta üle sellepärast. Mul oli vahepeal ikka mega mark, sest ma helistasin isale. Oleks mul ema kohe vastu võtnud, poleks midagi olnud. Mul on isal komme nalja teha alati selliste asjade pärast. Aga noh ma loodan, et ta unustab selle ruttu. Praegu mul on bittersweet tunne, aga varsti ma ilmselt naeran selle üle.

Mis siis veel. Ajaloo õpa ei parandanud meie KT-sid ära, ütles, et ei viitsinud, kuidas siis vastata saab? Aa ja mind ajab tõsiselt närvi see, et ta ei lase õpilastel nende mõtteid lõpetada. Ühiskonna tunnis kah, kui me poliitikast rääkisime. Ma tahtsin midagi rääkida ja ma polnud veel nii kaugele jõudnud, et ta aru saaks, et millest täpselt räägin ja ta sai valesti aru ning hakkas seletama ja püüdis mulle selgeks teha, et hoopis mina olen asjadest valesti aru saanud. Aga ma ei mõelnud üldse seda teematki! Ja see kah, et miinuseid märgib ta suure hoolega, aga need plussid tulevad väga raskelt kätte. Ma täna ajaloo tunnis vastasin vähemalt kolm korda ja igakord õigesti. Ta ei märkinud ühtegi plussi. Kas ta on siis kade nende hinnete pärast või? Et ei taha panna 5-si. Et see süsteem on neile, kes halvasti õpivad, et nad ei peaks 2-te tunnistusele saama. Aga miks siis teisi ebaõiglaselt kohelda.

Emaga rääkisin veel inglise keele KT-st. Ütles, et on valesti parandatud jh. Tegi endale ka koopia. Eks pean homme, siis õpetajaga rääkima, mis siis, et 5 sain. Sest kui ta teistel ka nii parandas, siis äkki nemad said tänu sellele halvema hinde.

Aga ongi vist kõik. Homme on Panda. Saab trenni. Muide pean reedel esinema kuskil looduse värgil. Ma ei tea kui gümnaasium ka kuulama tuleb, sest ega keegi vist tunnis ju istuda ei viitsi. Mark oleks rääkida Pipi ja Vairise ees nende kodust. Aga otsustasin, et mul suva isegi kui tulevad. Kasvatan paksu nahka ja olen asjast üle.

Back pain

Hetkel on selg suht valus. Kummardada ei saa, püsti tulles on selg valus. Asja ajab ära kükitamine. Mul on niigi nõrk selg ja nüüd pidime kekas hüppega tireleid tegema ja turiseisu ja turiseisust mingeid pööramisi. Halloooo... ma ju ei saa neid põrutavaid hüppega tireleid teha. Selg nii valus. Loodan, et keegi viitsib mulle massaži teha. Venna kõige parem selles, aga teda just väga tihti läheduses pole. Eks siis lepin kellegi teisega. Igatahes loodan, et see läheb paremaks.

Still chilling!

Hommikul läksin siis bussiga kooli. Emps helistas kell 6, ütles, et ma jope paneks, sest külm oli. Panin ka, aga poole tee peal hakkas mega kuum, sest ma ei tahtnud aeglaselt jalutada, seega läksin kiiremini. Pärast kui bussi ootasin, siis hakkas külm. Koolis õppisin ajalooks. Kunstist oli jälle suht mõttetu teema. Mingit kujundite kompositsiooni tegime. Inkasse jäime Käroliga hiljaks, sest me käisime Pihelga juures küsimas, kas meil töpa homme toimub. Päeva peale selgus, et teeme eesti keele ette ära. Nii et homme meil ainult 5 tundi. Aa vähem on, sest viies tund on klassijuhataja ja rääkisime Kallega ja teeme söögivahetunni ajal ära. Nii et homme ainult 4 tundi. Kui kõik hästi läheb, siis saan ma poole ühese bussiga koju. Yay...

Ma olen nüüd täiesti veendunud, et inka õpa ei oska hääldada. Kui varem olin kahevahel, sest ükski õpetaja ei saa ju nii valesti hääldada, siis nüüd olen kindel, et ta ei oskagi hääldada. Nt täna sõna precious hääldas ta prešišõš. Ja kui teksti lugesime, siis märkasin veel mõnda vale hääldust. Kui ta mingit teksti ette luges, siis mulle üldse ei meeldinud ta lugemine. Kuidagi nii aeglaselt luges. Ma kardan, et kui ta palju räägib, siis jääb tema vale hääldus mulle ka külge. No eks peab, siis palju filme vaatama, et õiget hääldust tagasi saada, kui päris hulluks läheb. Emale olen ikka vahest rääkinud ja näiteid toonud, kui valesti ta hääldab. Emps on ainult silmi pööritanud ja ohanud.

Söögivahetunni ajal õppisin veel ajalugu. 5-s tund oli siis kontrolltöö. Ma loodan, et homme saab need kätte. Just seda ülesannet ma ei korranud, millest üks üks asi töös oli. Loodan ikka viit saada, kuigi ei tea, sest ajaloo tööd on mul alati võssa läinud, aga nüüd ma õppisin ka kauem. Jama on see, et need teemad on nii pikad ja raske on õppida seda, sest ei tea, mis töösse tuleb. A-klassist ei saanud keegi 5. Aga sama oli ühiskonna tööga ju ka ja pärast sain ma max. punktidega 5 ühiskonna KT. Loodan, et see töö läheb siis väga hästi. Õpa arvas, et kaardi ül. eest saab 10 p. Me ütlesime, et ei 5 saab. Ja tuli välja, et ta oli A-klassi tööd valesti parandanud, nii et ta parandas need uuesti üle ja mitu 2-te tuli juurde, kes enne 3-d olid saanud.

Geo õpa ütles, et ta oli laksu all. Siis Mirjami käest küsis ta, et miks ta igal hommikul haigla juurde läheb. Mirjam ei tahtnud öelda. Puhmas ütles, et tal haiglane uudishimu vajab rahuldamist. Geo tunnis oli mul jälle naljakas, sest õpa ütles liiv ja savi. Tuli see laul meelde. Mingid asjad olid veel naljakad. Kõik mõtlesid jälle, et ma olen ära pööranud.

Aa ja ühiskonna tunnis oli naljakas see, et tihased lendasid akna taha ja vaatasid aknast sisse. Üks neist lendas ka vastu akent. Lendasid seal akna taga nii suht ühe koha peal ja vaatasid. Mõni seisis täpselt klaasi taga. Üks lendas Heiti juures ka, vaatas teda. Täiega akvaariumi tunne tuli peale.

Venest tõlkisime teksti. Ma ei tea, kui ta meid sinna tõlkimise võistlusele saadab. Ma saan vist viimase koha. Ainuke kellel oleks mõtet minna on Annika, sest ta oskab ilma sõnaraamatuta ka suht kõik ära tõlkida. Aa ja venes on nii, et kui abi on vaja, siis me alati suht viimased. Ma hõikan, Kööts ütleb, et ma kohe tulen, siis hõikab vahepeal Elise või Laura või Annika või Maarja ja Kööts käib nad kõik läbi enne kui me juurde tuleb. Aga vahepeal on teisiti ka seega ei maksa vinguda.

Täna pidime mata lisaõppes olema, ma üldse ei viitsinud, sest estas olles oleks me ära saanud. Aga matas olid mingid täiega kerged ülesanded ja me olime Käroliga ühes rühmas. Ta ei osanud ja ma tegin kõik ära. Mulle oli täiega kerge. Kärol pidi sinna jääma, sest õpa ei uskunud, et Kärol oskab. Tänu minu ette tegemisele ta oskas nii, et vedas tal. Peale lisakat helistasin vennale, et kas ta järgi saab mulle tulla peale trenni. Sai küll. Seega käisin Pandas. Varem sai läbi. Ootasin venda, mul ei olnud meeles, mis värvi ta auto on, sest erineva valguse käes paistab see erinevat värvi. Vahepeal must, vahepeal tumesinine ja vahepeal tumeroheline. Tglt on tumesinine.
Tõi mu koju ära. Rääkisime Saksamaast. Ta rääkis kuidas Katre Saksamaal oli. Katre oli Noored Euroopas firmaga. Tolles makstakse perele raha ja kui oled seal peres, siis töötad ka. Katre töötas kohvikus. Aa ja see raha mis perele antakse, see on tglt selle vahetusnoore oma nii, et lisaks söögile ja ööbimisele saad veel 300 euri ka. Suht lahe. Aga mõni pere võib selline ka sattuda, et võtab vahelt ja sa ei saagi raha eriti. Aga Katre oma oli lahe. Nad käisid mu venna ja Katre pulmas ka eelmisel aastal. Toredad inimesed olid. Neil oli hästi huvitav Eesti pulma näha. Neil seal Saksamaal ei ole sellist inimest nagu Pulmavana, kes mänge organiseeriks. Kõik külalised mõtlevad kodus ise mingid laulud ja tantsud välja ja esitavad neid pulmas. Arvan, et Eesti pulm on ägedam. Saab nalja ka ikka. Sest ma ei usu, et terve õhtu viitsiks ainult laule kuulata teemal oi kui tore on pruutpaar, soovime neile edu ja õnne jne.

Mis siis veel. Emps tuleb täna koju. Tegin sauna just tule. Nende tulekuks vist valmis ei jõua. Aa ja lootsin, et jõuan raamatut lugeda, aga kindlalt jõudsin. Ma ei tea kuhu see aeg kaob. Mida ma siin kodus siis teinud olen!?

Emps rääkis Katiga ka. Ta veel ei teadnud, kas tal pühapäev on vaba. Homme saab teada. Aga muidu oli ta nõus tulema.

kthxbai

Schedule

Igatahes nüüd on siis nii, et minu vanemate pühapäevaste trennide tõttu ei saa nad kaasa tulla. Seega saatsin YFU-sse vastuse, et kui mu õde, kes on täiskasvanud, saaks tulla, siis oleks kõik perfecto. Aga kui mu õde ei saa, kas siis YFU poolt või ise oma plaanide tõttu, siis lähen empsiga. Ma ei teagi ise kumba eelistan, vahet ilmselt pole.

Üli tšill

No nii happy olen praegu. YFU valimispäeva kutse tuli täna ja pühapäeval on Tallinna minek. Kell 10 peab juba kohal olema, issand kui vara ma siis ärkama pean, mingi 6 w? Aga worth it, as I keep saying myself. Emps tuleb kaasa. Ma ei tea, mingi 14 on tal mingi miiting või stuff, huvitav, mis ta 10-st 14-ni teeb. Ilmselt on linna peal. Kahju, et empsil trenn on pühapäeval ja ta sinna ei jõua, aga valimispäev on tähtsam. Kell 3 saab siis läbi umbes see päev. Usun, et saab lahe olema. Vahetusjalanõud peab kaasa võtma?! No vahet pole. Aga jh kui meil seal koolis see asi on, siis on loogiline ka.

Mis siis tänasest. Olin nagu laksu all. Lambist naersin. Teised ei saanud aru, mida ma naeran. Mul oli lahe. Homne võiks ka selline tulla.
Aa üks nali tänasest tuli meelde. Kaisa sõi mata tunnis pähkelid ja üks kukkus mu laua alla, ma tahtsin parasjagu kuskile minna ja näen seda ja ütlen üle klassi, et õu pähkel on laua all. Te ei saanud vast aru. Klassis ka keegi ei saanud. Ma jälle naersin üksi. Vahepeal mõnest naljakast asjast saadi aru, siis naerdi kah. Aga jah täna oli üli tšill päev.
Mul on uus sõnapaar üli tšill. Nii lahe on see. Üli tšill, üli tšill, üli tšill.... nüüd te raudselt arvate, et ma olen imelik. Aga mul on lihtsalt nii hea tuju. Homsele ei mõtle. Homne on jama päev. Õppimist on palju. Tuleb vist tegema hakata, sai nüüd puhata ka natuke.

Aa ja mai sistaaa tuleb ka Noorkuud vaatama kinno, üli tšill. Homme ostab pileti. Nii lahe. Fun, fun, fun. Can't wait!

Enne olin köögis. Kuulasin raadiot. Nii kui hea muusika tulin nii ma tantsisin seal mööda kööki. Aah kui hea tuju mul ikka on.

Ma ei tea, kui homme boring day tuleb, siis oleks nõme.

Jaa veerand saab järgmisel nädalal läbi!? Juba?! Nii tšill.

Vaheajal Põlvasse ja Nõkku ja Tartusse ja ma ei tea kuhu veel. Tšill!

kthxbai

Damn, luck abandoned me!

Tegin bioloogia referaadi lõpuni. Saatsin ära ka, aga ma ei tea, kas õigele aadressile. Vahet pole, homme saadan uuesti kui valele läks. Täna kudusin salli ja lugesin "Wikmani poisse" Pm. tänane päev läks õppides. Ei usu ise ka. Pärast kui üksi kodus olin sõin jäätist ja vaatasin filmi. Avastasin, et jäätis on mega hea. Karamelli oma mu hetke lemmik. Sain ka teada, et mul isa läheb teisipäeval mingi varahommikul, mingi poole viie - viie ajal Tallinnasse ja ma pean bussiga kooli minema. Mõtlesin, et võtaks vaba päeva, aga mul on ajaloost KT. Elu nõme on bussiga minna, mingi ärkan kell 6, et kella 6.55-sele bussile jõuda, et mingi pika ringiga 7.40 Antslasse jõuda ja 7.45 kooli jõuda. Ebanormaalne! Aga noh, ema ütleb ikka, et harjutusi sabale. Noh inside joke, kes mõistab, see mõistab. Mis ma veel, siis tegin täna. Aa hommiku poole purustasin neid õuna värke, mitte õunu, aga neid kollaseid ja rohelisi, sellised väiksed on, näevad välja nagu õunad, aga kasvavad põõsa küljes. Mul ei tule nimi meelde. Igatahes purustasin neid ja emps tegi moosi nondest. Lugesin veel blogisid, chillisin niisama netis. Ja ega muud midagi vast.
Aa ja avastasin, et nõme on koguaeg gmaili kontoga igale poole kasutajaid teha, sest see automaatselt arvab, et ma olen ameeriklane. Orkutis kah, ei saa ma keelt muuta. Olengi inglise keelsega, mis on hea, aga blogis tahaks ma ikka eesti aega. Ma ei tea, vbl olen ma lihtsalt loll, aga olen igalt poolt proovinud, miski ei aita. Seega, kes teab võib kommentaaridesse kirjutada.

Ma just avastasin, et ma saatsin Haljale vale töö. Ma loodan, et too aadress on tal vana, mida ta enam ei kasuta. Igatahes oli nii, et mul on debianil mitu töölauda, neli töölauda, mitte nagu windowsil, et jah võimalik on korraga erinevatel desktopidel erinevad asjad lahti võtta, et asjad segaseks ei läheks. No ja neid on võimalik hiire rullikuga vahetada ja kui mul ennist kogemata nii juhtus, et ma ei saanud arugi, et töölaud vahetus, siis ma arvasin, et mu referaat läks kinni, sest parasjagu just seda parandasin. No ok võtsin, siis uuesti töö lahti ja seal muidugi parandusi polnud. Tegin siis uuesti parandusi ja muidugi ei olnud mul kõik parandused meeles, igatahes saatsin Haljale vale töö. Ma saadan homme uuesti õige töö.

Aga ma ei tea, peaks magama jääma

Night everyone!

I love doing the things I want to do

Tegin täna bioloogia referaati. Päris valmis veel ei saanud. Nüüd loen veel paar peatükki "Wikmani poisse". Kuigi selle asemel loeksin parema meelega midagi muud, aga jh mis teha. Täna midagi erilist ei teinud. Mõtlesin tulevikule - seega oli tavaline päev.
Vaatasin seda "Ameerika printsess"-i ja ajasin selle filmi ühe teisega sassi, mis tegelikult on suht sama sisuga. Aga film oli ikkagi hea. Ma ei saa midagi parata, mulle lihtsalt meeldivad romantilised filmid. Olgu mitte ainult, aga jh filmil peab olema õnnelik lõpp või nii. Ma tegelikult ei oska seletada, millised filmid mulle meeldivad, sest ma just vaatasin ka mingeid "Õelaid kavatsusi" ja seal sai peategelane surma, aga mulle ikka meeldis. Nii et ei oska seletada, millised on mu lemmikfilmid ja millised mitte. Ja homme, või õigemini täna, saan ma paar tundi üksi olla ja häid filme vaadata. Aitäh vanemad, et teil nüüd igapühapäevane trenn on!

kthxbai

EDIT: tegelikult on mul kell juba 1 öösel ja pühapäev, aga kuna blogi on ameerika kellaga(ma arvan nii) ja seal on alles laupäeva lõuna, siis läks mu postitus laupäeva alla, mis on hea.

Something about this day is...

Mata õpa ütles täna, et me vägistame üksteist:P

Mul sai ema täna teada, et mul on blogi. Ta ei saa minust aru 0_0
Õigemini ei mõista ta üldse neid, kes blogistavad. Ütles, et ta küll ei tahaks kõigile oma elust rääkida. Aga samas talle ka meeldis.. ei tea...

Bioloogias oli igav. Matas kordasime kontrolltööks. Kirjanduse alguses läks mingi 15 min. selle peale, et Liivia kutsus meid ÕE-sse. Lõpuks mina, Gertu ja Kaisa läksime. Siis lugesime ja kirjutasime niisama. Raamatu vastamise teeme järgmisel reedel. Mul on 3 peatükki mingi 26-st loetud, sest see raamat on nii igav.
Põhimõtteliselt on see igav, sest selles on liiga palju kirjeldusi.

Nt. Selle asemel, et öelda Jüri läks Mariga poodi, kirjeldab ta mingi poole leheküljega seda, mis on Jüril seljas. A'la selliselt, et sinised püksid, mille alaserv on kulunud, mille vasaku sääre tagumisest taskust umbes 12.57 cm allpool on roheline laik, mis tõenäoliselt on tekkinud sellest, et Jüri ronis eelmise nädala esmaspäeval kell 5.47 Maali maja taguse kase otsa. No kellel on seda teada vaja. Algul seletab, millised riided tal seljas on ja siis jõuab jutt selleni, mida tegi Jüri eelmisel nädalal. Ja täpselt sama pikalt seletab ta ka millise soengu Mari endale tegi ja millist teed pidi nad poodi läksid. No issand kui igav.

Ma pean ka bioloogia referaadi ära tegema ja salli kuduma ja kontrolltöödeks õppima ja mida kõike veel.

Pärast tunde mõtlesime Keidi ja Katiga linna minna, aga Keidi ei teadnud, kas talle tullakse järgi või mitte, seega jäi täna see ära. Vahepeal tuli Liisu sinna ja siis saatsime Markaga ta kesklinna. Ta ema võttis ta sealt peale.

Vahepeal tuli tuju Twilight-i raamatuid lugeda seega hakkan neid nüüd lugema. Ilmselt loen Breaking Dawni. Ja ma ei jõua oodata Noorkuuni. Kõigest kuu aega veel *squeels*

Aa ja ma otsisin netist need laulud üles, mida superstaari saates lauldi. Originaalid olid palju igavamad. Mulle meeldis nii, kuidas nemad laulsid.


See raamat on niiiii hea. Kahju, et selliseid enam New Moon'i ja Eclipse'iga ei tehta. Ma ilmselt pean nüüd ametliku movie companioni ostma. Kuigi nood pole nii huvitavad kui see, on ikkagi äge lugeda, mis kaadri taga toimub.

Every day is worth living

Ma ei viitsi päevast täpselt rääkida. Tänane postitus tuleb ilmselt lühike. Täna päeval toimus igasuguseid asju. Mõned tegid mind kurvaks, mõned rõõmsaks, mõned ootusärevaks ja mõni sündmus oli lihtsalt naljakas. Oli ka üllatavaid seiku ja vahepeal oli lihtsalt igav.

Matemaatikas saab alati nalja. Keemia tunni ajal helistas mu ema, ma läksin temaga klassist välja rääkima. Ütles, et on Tallinnas kuskil poes ja nägi mingit ilusat dressikat. Ja mingit jopet ka, aga ta ei ostnud neid, sest ta arvas, et need olid liiga suured. Panda läks jälle kiiresti.

Praegu vaatan superstaari. Huvitav, kas täna mingit head filmi ei ole w? Ma tahaks täna kaua üleval olla.
Ja ega mul midagi muud rääkida ei olegi. So bye


EDIT: vaatasin mingit filmi, Põrgulik ämm oli vist, ei tea. Lõbus. Aa ja reklaami nägin ka, et laupäeval on Ameerika printsess. Too on nii hea film.

So happy

Nii happy olen praegu. Ma sain ühiskonna töö 5 maximum punktidega!!! Uskumatu! Ma olen siiani šhokis. Ma lootsin, et ma saan viie, aga et tõenäoliselt saan 4, aga jh juhtus ime. Nii hea tunne on praegu. Sellistel hetkedel tunnen, et õppimisest on ikka kasu ka.

Aga olgu nüüd päevast rääkides. Tööõpetuses ma pidin mitu korda üles harutama, sest viitsimist kududa üldse ei olnud ja siis tulid vead ka sisse. Teise tunni lõpus kordasin vene keelt. Jutu perest sain pähe. Vene keele tunnis tegime siis seda ankeedi kontrolltööd, mis tegelikult oli väga kerge. Teisele lehe poolele kirjutasime jutu perest. Aga ma vaatasin, et mul on lühike ja siis mõtlesin juurde. Ma arvan, et viie saan kätte. Ajaloost tegime jälle töövihikut. Andsime ära ka kontuurkaardid. Tolle eest saan 5, aga ma pean nüüd selle teisipäevase kontrolltöö ka 5 saama, sest ma tahan veerandit 5-t.

Söögivahetunni ajal käisime linnas Kallele kingitust ostmas, mis siis, et tal eile sünnipäev oli. Mõtlesime siis algul, et kingiks palli ja mingi vile, vbl roosa vile, sest ta on kehalise õpetaja(kes ei tea). Aga siis mõtlesime, et mida ta sellega peale hakkab? Nagunii hakkab see kuskil kapis seisma või kingib ära. Siis oli töpa õpa soovitanud meil talle see otsmikulamp osta. Et kui talvel staadionil suusatab. Jah see tundus ka kahtlane, sest ma ei usu, et ta suusataks pimedas. No läksime Annika poodi ja vaatasime villaseid sokke, sest neid läheb raudselt vaja, aga seal olid kõik nii rõvedad, mingi veneaegse lõngaga kootud. Ja mustrid olid ka nii koledad. Vaatasime mingeid kruuse ja kujusid ja värke. Edasi läksime Paklerisse. Seal mõtlesime, et kingiks mingi palli, aga see on tal ka nagunii olemas. Veel vaatasime raamatuid, aga ta pole raamatu lugeja tüüp. Ja lõpuks ostsime vihmavarju, sest siis ei pea ta staadionil vihma käes seisma, kui vihma peaks sadama hakkama...irw.. Selline must ja soliidne oli, nahast käepidemega. Ostsime 3 meetrit punast linti ka, sest see tuli odavam kui mingi tutt osta ja ilusam oli ka. Õues sidusin ma siis vihmavarjule selle paela ümber. Tegin ilusa sõlme ka. Nii Päikesevarjutuse tunne tuli. Must vihmavari ja punane pael... Nii ilus oli. Sööma me enam ei jõudnud, tglt oleks, aga me ei viitsinud. Võtsime ainult saiakese. Kui Kalle klassi uksest sisse astus, siis hakkasime terve klassiga laulma sünnipäevalaulu. Kalle tõi neid ferrero roche-sid. Ma ei tea, kas kirjapilt on õige. Igatahes kingitus sai hästi tehtud, sest Kalle ütles, et seda läheb vaja.

Klassijuhataja tunni lõpus oli kõigil nii elav meeleolu. Ma kiusasin Andret. Viskasin talle markeriga pähe. Esimene vise läks mööda. Järgmised kaks läksid täpselt vastu kaalikat. Andre võttis markeri ära, ma viskasin siis Gertu markeriga, aga see lendas mööda ja Heiti võttis enda kätte. Siis võttis Keidi Andre koti ära, sest ta tahtis markereid tagasi saada. Kui kell vahetundi läks, siis läksime Keidi ja Markaga teisele korrale tüdrukute vetsu. Andre tuli sinna järgi. Jah lugesid õigesti, ta tuli vetsu sisse ja võttis oma koti tagasi. Klassis hakkasime üksteist markeritega sodima. Andre sodis mul käed täis. Läksime vetsu pesema. Sinna ta enam Mihkliga tulla ei julgenud, sest koridor oli paksult rahvast täis. Andre hakkas veekindla markeriga meid kiusama. Õnneks läks kell tundi, aga Andre ajas mind ikka taga. Mitte mingi joostes, aga lihtsalt tuli mu poole ja ma taganesin. Õnneks tuli õpa ja ajas ta minema. Tunnis keegi midagi teha ei viitsinud. Õpetaja vihastas ja andis iseseisva töö. Oligi lõbusam. Mul sai vähemalt teema selgeks. Kui töö oli tehtud, siis oli nii igav. Andi läks klassinurka magama. Mihkel lebotas ka niisama, teeskles magamist. Andi sai Gertu jope endale tekiks peale. Kui kell läks vahetundi, oli suht igav. Igatahes vahetunni lõpuks oli Andile lisandunud Raul ja Andre. Ma ei tea, kas keegi andis või võtsid nad ise, aga igatahes said nad endale meie dressikad ja joped peale. Ära me ka võtma ei hakanud. Kui kirjandus algas, siis tulid nad ära. Andi sõnul hakkas tal seal palav. Kirjanduses juba õpa mäletas, et me tööd teha ei viitsi ja andis jälle iseseisva töö. Too sai mul ka tehtud. Lugesime katkendit "Suveöö armastus"-est. Veits kahtlane oli.

Peale tunde ootasime Kaisa ja Gertuga bussi. Kui ma koju jõudsin oli mul ema kodus. Kell 6 läks ta bussiga Antslasse tantsima. Ma tegin sauna täna. Vaatasin just Põgenemist ja enne seda Konte. Homme on Panda. Mu ema läheb homme Tallinnasse ja me peame vara ärkama, mingi 5.15. Ma ei tea, kuidas ma sellega hakkama saan. Homme õhtul ostab ema Cinamonist 5 piletit Noorkuule. Ma ikka ei saa aru, kuidas need piletid nii odavad on!?

Rutiin

Täna oli ühiskonnast kontrolltöö. Tundus, et läks hästi, aga ei tea, sest A-klassist ei saanud keegi 5. Kunstis pidi joonistama mingit 20. saj. sündmust või leiutist. Ma joonistasin Estonia uppumise. Inglise keeles kontroltöösid kätte ei saanud. Tegime mingeid kuulamisülesandeid. Elu mõttetu tund oli. Kuulasime kuidas tähti hääldatakse. Poisid tahtsid seda ABC laulu laulda. Mina ei laulnud. Umbe mõte ka laulda. Kõik nagunii teavad, kuidas neid tähti hääldada. Ja mulle ei meeldi see kuidas ta sõnu hääldab. Näiteks sõna appropriate hääldas ta äbrobrieit. See ei ole normaalne ja average hääldas ta ävereidš. Kuidas on võimalik nii valesti hääldada? Ise on õpetaja. Ajaloost tuleb järgmisel nädalal kontrolltöö. Nii jube, nüüd on iga päev üks-kaks KT-d. Täna oleks pidanud geost ka töö olema, aga jäi ära, sest õpal oli meeles, et meil üks töö juba oli. Venest tuleb homme ankeet. See ankeedi osa on suht lihtne, aga me peame mingi pere jutu ka kirjutama. Algul ma tegin mingid laused ära ja lasin, siis isal kontrollida. No need olid ikka umbe võssa. Proovisime mingi 45 min. neid õigesse käändesse saada, aga seal oli mingi ebareeglipärane sõna ja siis ei saanud. Ma otsustasin uue jutu teha. Algul kirjutasin eesti keeles ja pärast tõlkisime. 3 lauset ütlesin ise täiesti õigesti...yay... 3 lauset mingi 6-7 vist. No mis teha, ma ei oska vene keelt. A ja mul on nii väike pere, et mu jutt tuli nii lühike. Ega ma ei hakka ju nende välimust kirjeldama. Kui õpetajale ei kõlba, siis ma ütlen, et mis ma teha saan, kui mul kõik on ära surnud. No olgu, mitte päris kõik. Aga jh, ma ei hakka ju nii kaugetest sugulastest ka kirjutama, kes tegelikult on lähedased sugulased, aga me pole nendega kaua suhelnud. Segane lause sai, ma tean. Eesti keele lisaõppest saime ära.

Homme on töpa, aga ma ei viitsinud kodus kududa, eks homme vaatab, aga samas pean venet ka töpas kordama, nii et eks näis, mis saab.

Kuna ma olen selline nagu see kass siin pildil, siis lähen ära magama.

Kõigest natuke

Tänane hommik oli ikka täiega unine. Ma ei viitsinud üldse ülesse tulla ja kui tulin, siis tahtsin kohe tagasi magama. Kui ma oleks kuhugi istuma jäänud, siis ma oleks ilmselt maganud kah. Kooli jõudsin mingi pool kaheksa. Varem kui tavaliselt, arvestades fakti, et ma olin ekstra laisk täna hommikul. Eesti keelest me põhiliselt naersime. Teema oli juba nii selge, et ma ei viitsinud üldse õpetajat kuulata. Tal oli muidugi häda sellega. Keidiga jätkasime teemat reedest ja ma sain teda sellega veits kiusata. Muidugi see teema jätkus ka bioloogias. Halja küsis veel pärast tundi, et Liisi kas sa oled igas tunnis selline? Et muidugi on hea, kui on hea tuju, aga nüüd peaks olema juba kooliga harjunud. Ma siis vastasin, et ma just olengi kooliga harjunud, et sellepärast selline olengi. Et veerand lõppeb ka varsti ja mul teema selge ja värki.

Vene keeles tegime mingeid suguvõsa harjutusi. Ja kolmapäeval tuleb ikkagi ankeet. See on nii raske. Ja ma tunnen, et ma olen õppimisse uppumas. Nii palju on teha ja mul pole lihtsalt aega. Bioloogia referaat tuleb teha, siis tuleb lugeda läbi "Wikmani poisid", millest mul on ainult mingi 3-4 peatükki läbi. Veel tuleb lugeda ajaloo olümpiaadi raamatuid. Igapäev on mingid kontrolltööd. Aah raske.

Füüsikast tuli isegi õppimise laine peale. Algul küll ei viitsinud neid ülesandeid teha, aga ma ei viitsi pärast neid Marka pealt ka maha teha. Söök oli kahtlane. Sõin ainult kartuleid ketšupiga ja pirni ja jõin mahla, mis oli ainuke väga hea asi tänase lõuna ajal.

Inkast oli kontrolltöö, mis oli minu jaoks väga lihtne. Kõik ülesanded olime läbi teinud seega midagi hullu polnud. Muidugi homseks on see eest rohkem õppida. Kaks õpiku lehekülge läbi töötada.

Matast saime lühikontrolltööd kätte. Ma sain viie. Lahendasime mingeid ülesandeid.

Kekas olime sees. Tegime igast tähelepanu harjutusi. Mulle tegelikult vist meeldib rohkem sees olla, kui välja arvata need 30 kõhu- ja seljalihast ning kätekõverdused ja kükist püsti hüpped, mis lõpus nagu hullult ära väsitasid. Mul olid 2 tundi hiljem ka põlved nõrgad.

Bussiga tulin koju. Hull tuul oli. Ma peaks kohe kuskile ostlema minema, sest mul hakkab juba külm. Saapaid oleks ka vaja. Eks vaatab, millal saan minna.

Mulle tuli meelde, et pidin Cinamoni Noorkuule piletid ostma. Lähen koos täditütardega. Elu odav pilet on ka, mingi 40 kr.

Muide ma olen soojalembene inimene. Armastan soojust. Meeldib kamina ees istuda ja lõkkesse vahtida. Sügis pole eriti hea aastaaeg, sest vihma sajab ja külm tuul on. Vihkan põhjatuult. Talv on lahe. See tähendab, et lumi on lahe, aga soe võiks olla. Aga jh, eks see ole nii, et pole halba ilma, on vale riietus.
Enne ka kui koju tulin, siis ei viitsinud kohe tuld ahju teha ja seega külmetasin toas. Lõpuks läksin ikka õue ja tõin puid. Prrrr... kui külm oli. Muidugi praegu on hästi mõnus ja soe. Kaminast kiirgab soojust. Nii mõnus!

Kui ma Laurast õigesti aru sain, siis peaks YFU kutse sel nädalal tulema. Ja see on ka lahe! Aga ega ma hästi ei kuulnud. Ei tea, kurt olin vist:P Muidugi sel nädalal saab poolteist nädalat täis nii, et kuupäevade suhtes sobib ka.

Harry Potteri moment tuli peale, kui pilti otsisin. Ei mäleta täpselt, mitmes film see oli, aga seal oli ka üks kamina koht.
Aa ja õhtul kavatsen vaadata "Saatan kannab Pradat". Ja praegu tahaks täiega õunamahla, sest enne ma vedasin mingi üle 30 purgi alla keldrisse. Ja isu tuli täiega peale. Selline hapukas mahl...mmmaitsev...

Bb

Poole tunniga saksa keel selge!

Midagi väga erilist täna ei teinud. Vanemad läksid tantsima, siis olin üksi kodus. Vaatasin Camp Rocki. Seal on need hullult lahedad laulud ja siis laulsin terve ülejäänud aja, mil üksi olin. "This is real. This is me. I'm exactly where I'm supposed to be now gonna let the light shine on me" kummitab siiani.

Igatahes hiljem leidsin ühe hullult laheda lehekülje, kus saab õppida erinevaid keeli. Mingi 29 keelt oli vist. Seal oli jaapani ja vene ja saksa ja ma ei tea, mis keeled veel. Hullult hea lehekülg on, sest seal on pildid ja videod ja hääldused ja nagu, mingi poole tunniga olen ma ära õppinud juba mõned lihtsad saksa keelsed laused. No ok, hääldus võib olla võssa ja ilmselt ongi, aga vähemalt ma saan neist aru, kui kuulen. Et siis igast mann ja frau ja junge ja mädchen. Mis oli naljakas, oli see, et kõhna on dünn - nagu eesti keelne tünn, mis just eriti kõhna moodi ei kõla:P Ja tüse on dick, sellest peaks vist igaüks aru saama, et siis inglise keelne tähendus asjal. Aga jh selged on põhimõtteliselt laused mina olen rikas ja kõhn või vaene ja lühike ja pikk on ka selge aga see lõppeb sellise tähega, mida mul klaviatuuril ei ole. Ich bin jung. Ich bin reich und alt. Du bist eine frau. Du bist ein mann. Ma olen nii vaimustuses sellest leheküljest praegu.
Aa ja see leht on http://www.livemocha.com

Muide see on täiesti tasuta. Ainult kui lisakursuseid tahad, siis peab maksma, aga neid lisakursusi ei pea valima. Et nende tasuta kursustega saab ka põhja alla.

How freak I am?!

Eile õhtul korjasime õunu. Ja ega ma midagi muud erilist vist ei teinudki peale mu eilset postitust.

Täna ma ärkasin mingi pool üheksa. Imestasin ise ka. Pesin pead ja siis sain teada, et me lähme Vartšunide poole ka õunu korjama, sest neil oli jõhkralt üle. No pidin, siis kooki ka tegema. Seekord tegin õuna oma. Kui see sai valmis, siis läksimegi. Olime seal mingi paar tundi. Ma olin Leenuga arvutis. Mängisime Sims 3-e. Ja teised korjasid seni palju-palju õunu. Kui koju tulime, siis hakkasimegi kohe mahla tegemisega peale. Ma purustasin õunu. Vahepeal tuli mulle mega creepy mõte, et kui mu käsi sinna vahele jääks, siis ei jääks sellest ju midagi alles. Ma ei tea, ma suudan ennast alati ära hirmutada, mõeldes igast imelikke mõtteid. Bioloogia tunnis on ka rõve olla, sest nüüd on kõik inimkeha mõisted ja asjad mul 24/7 peas, sest nüüd peab neid õppima ju ka. Igatahes mõtlen pidevalt, et kui see ja see asi katki läheks, et mis siis juhtub. Ühesõnaga kujutan endale asju ette. Ja suht rõvedalt. Ei saa sinna midagi parata.

Nojah tegime mingi paar tundi seda mahla. Õigemini mina purustasin paar tundi õunu. Vanemad tegid mahla mingi paar tundi kauem kui mina. Magasin Gossip Girl-i osa maha. Ilmselt pean netist vaatama, sest see osa tundus väga huvitav. Lõppu nägin ainult.

Mulle tuli meelde, et Raul kakub oma koorikuid kääridega ja lõigub ennast kääridega ja ma ei tea, mida veel. Igatahes veristab ennast. Ja ükskord ma nägin ka seda, kui ta seda nahka kakkus. Tõsiselt rõve hakkas. Mitte mingi vere pärast või midagi, seda ma ei karda, aga lihtsalt näha kuidas see nahk venib ja ...ugh... rõve. Ma olen vist liiga palju õudukaid vaadanud. Mitte, et ma neidki kardaks, et nüüd ei julge öösel magada, vaid lihtsalt nagu ma ütlesin, ma hakkan õudsaid asju ette kujutama. Aa ja see tuli ka meelde, et kui ükskord Raul ajaloo tunni ajal end lõikus, siis ta tahtis arsti juurde minna, aga arsti polnud ja verd jooksis tal ka korralikult. Igatahes ajalooõpetaja ütles siis, et meile õpetati esmaabi koolitusel, et verejooksu peatab kõige paremini hügieeniside, et tahad ma annan sulle. Naljakas oli. Aga jh, lõpuks Raul ikka pääses sellest ja sai õpetaja käest taskurätiku... irw... :D

Ma olen viimasel ajal märganud, et mul nagu alateadvus teaks, mis edasi juhtub. No, et ma hakkan millelegi mõtlema ja üks mõte viib teiseni ja lõpuks see asi juhtubki, millest mõtlesin. No näiteks, läks mul mõte kunagi orkuti peale ja ühe tüdruku peale, et kuidas ta mu sõbralisti sattus. No ja mõtlen need asjad kõik läbi ja korraga näen, et ta jalutab koos vanematega Antsla tänaval. Kuigi teda on väga harva Antslas näha. Peamiselt on ta Tartus.
Ja üks juhus oli selline, et kui ma kirjutasin nendest maffia nimedest, siis mul ei tulnud Enari ja Rauli nimi meelde. Ja sõidan, siis kodu poole ja panen parajasti turvavööd peale ja korraga tuleb selline mõte, et huvitav, mis Tarzan teeks. Tuli siis meelde see film, kus Tarzan sattus džunglist New Yorki ja kuidas ta ei teadnud, mis üks või teine asi on. Ja meelde tuli ka filmi lõpp, kus Tarzani üles kasvatanud isaahv maha lasti, sest ta oli põgenenud ja vägivaldne. Tarzan kurvastas ja korraga hakkas oma isa kaitsma, kuigi viimane oli juba surnud. Ja ma siis mõtlesin, et see kuidas sa oled üles kasvatatud jätab sulle suure märgi. Sa ju võid tsivilistatsiooni tagasi tulla, aga vanad kombed on rasked surema. See, et loomad ta üles kasvatasid, et see saigi määravaks. Ja mulle tuli siis meelde, et Mowgli ja Tarzan on mõlemad loomade kasvatatud ja just need nimed Raulil ja Enaril olidki. Tõsiselt keeruline mõtlemine ju.
Aa ja kolmas juhus on ka, mis kohe meelde tuleb. Kodus ja Võõrsil-ist. Kui Rachel Tonyt ja oma töökaaslast(nimi ei tule meelde) kohtingule sokutas ja see töökaaslane, siis Racheli käest autot küsis, siis mul oli nii, et raudselt sõidab see naine kraavi, või midagi muud hullu juhtub. Ja juhtuski. Naine sai peksa.
Ja muide ka neljas näide tuli meelde. Neid on raudselt igav lugeda, aga ma kirjutan need, sest mul endal on neid hiljem tore lugeda. Kui oli Selgeltnägijate tuleproov, siis ma nägin osa nr. 2 ja osa nr. 3 jäi vahepealt nägemata. Igatahes nägin ma, siis osa nr.4 ja ma mõtlesin, et huvitav, miks ma just nüüd seda saadet vaatama sattusin. Miks mitte eelmisel nädalal, kui mul too kolmas osa vahele jäi, või miks mitte järgmisel nädalal, kui on viies osa. Ma siis arvasin, et raudselt läheb Liisi nüüd saatest välja, sest miks ma muidu nii sattusin vaatama, kui ma muidu seda vaadata ei viitsi. Ja mis välja tuli? Liisi langeski välja.
Mul on ka mingid pshycic võimed. Ei tegelt ma arvan, et mu alateadvus teeb trikke vahepeal.

Nojh see siis selleks. Täna igatahes nägin ma uuesti filmi "13 Going On 30". Telekas muidugi ütles, et see on teleesilinastus, aga kindlalt, seda oli varemgi näidanud, sest ma pole seda filmi kinos vaatamas käinud. No ja seal oli see näitleja Mark Ruffalo, kes on nagu mega hea näitleja minu arvates. Ma nägin teda paar aastat tagasi filmis "Just Like Heaven", mis kohe ka üheks mu lemmikfilmiks sai. Igatahes unustasin ma tookord vaadata, mis filmi nimi on, sest ma ju alguses ei teadnud, kas see film mulle meeldib ja pärast kui meeldis, siis otsisin ma paaniliselt seda filmi, aga ma ei leidnud. Otsustasin siis, et noh küll nad telekas seda varsti jälle näitavad, sest nad tavaliselt kordavad iga paari aasta tagant neid filme. No ja ei tulnud seda filmi. Vahepeal suvel leidsin ma mingi ajakirja, kus oli sellest filmist kirjutatud, aga ega ma ju kuskile üles ei kirjutanud seda pealkirja, lootsin, et jääb meelde. Ei jäänud! Jälle kirusin ennast no ja nüüd, lõpuks, kui seda filmi nägin, tuli mulle meelde, et see näitleja oli seal mu lemmikfilmis. Seekord vaatasin telekavast järgi näitleja nime ja otsisin filmi välja. Ja nüüd olen rahul. Lõpuks ometi leidsin selle üles.

Teistel on vist jube igav seda postitust lugeda. Midagi huvitavat ma ju siin ei kirjutanud, aga noh, eks millalgi tuleb midagi huvitavat ka.

Muide kirjutasin just postitusele pealkirja ja mõtlesin, et ühest friik asjast saaksin veel rääkida. Ma ei saa aru, mis mul viga on. Ma ragisen. Sõna otses mõttes ja ma ei tee seda tahtlikult. See on nagu sõrmede ragistamine, aga mul käivad raksud läbi kaelast, selgroost, mõlemast küünarnukist, mõlemast puusast ja mõlemast põlvest. No see ei ole normaalne. Ja ma ei saa sinna midagi ka parata, need raksud käivad iseenesest. Teistel võib olla ilmselt väga rõve seda kuulda, aga ma olen suht harjunud juba. Kuigi tahaks lahti saada sellest. Vastik hakkab. But that's who I am!

Muide Ameerikas poleeritakse poes õunu. Sellepärast need nii ilusad ongi.

khtxbai

Fun starts after school!

Et siis alustan neljapäevast

Geost oli igav, mussast oli kontrolltöö, ma arvan, et mul läks hästi kuigi ei tea. Loodan siiski, et saan 5. Keemiast tegime mingeid harjutusülesandeid. Ühesõnaga oli igav.

Aa ja neljap. olid meil üldse tunnid ainult 40 min. sest meie kool liitus mingi üleriigilise Hea Õpetaja nädalaga või midagi sellist oli. Kuulsin sellest raadiost, et üle Eesti liitus 200 kooli ja kõigil pidi korraga kunstitund olema kell 10, aga meil oli 10.20 nii, et asi ei läinud päris korda. Järgmisel aastal tahtsid nad Guinnessi rekorditesse ka saada, kui maailma suurim tund.

Seega oli meil pärast keemiat see joonistamise tund, pidime joonistama, siis parimat õpetajat oma koolis. Ma joonistasin Kalle, sest ma ei oska peast kedagi joonistada nii, et ta tõetruu ka oleks. Tuli Kalle moodi küll. Vahepeal tuli Naaber ka ütlema, et joonista see nii ja see nii, aga ma ütlesin, et ma joonistan nii nagu ma näen. Ma saan aru, et sa oled uhke, et oled igast kunsti olümpiaadil osalenud ja värki ja oskad joonistada, aga no ma ei kutsunud sind appi. Ja sorry tõesti, aga tal ei tulnud üldse Kalle moodi, mingi mees oli, aga mitte Kalle. Aga see on ka ainult minu arvamus. Kui kellelgi on ütlemist, ei pea mu blogi lugema.

Pärast seda joonistamist oli füssa. Seal oli ka suht igav. Siis oli söömine, mingi 11.45 ja vahetund lõppes 12.40, ehk siis meil oli peaaegu tund aega vahetundi, kauem kui tavaliselt. Matas oli hästi lõbus. Vahetasime Keidiga kohad ära. Kiusasime üksteist tunni ajal, nalja sai! Ja inglise keelest saime varem ära, aga me ei saanud klassi minna, sest seal oli nõrgem rühm sees. Aga ma ei hakka asju A-klassi ka tooma, sest mul on nagunii Panda ja pean Keidit ja Katit ju ka ootama, nii et vahet pole.

Pandas oli hästi tore. Hästi kiiresti läks seekord. Tantsud olid selged ja lõbus oli ka. Väiksed vist oma rühma kokku ei saa, seega hakkab meil teisipäeviti ka olema, mis on tore. Märkasin, et varsti on juba vaheaeg. 3 nädala pärast. Aeg läheb ikka nii kiiresti. Alles oli kooli algus. Esimestel päevadel oli küll tunne, et see aasta läheb aeglaselt, sest meil on, mida oodata. Oodates aeg ju venib. Aga nüüd on juba pm. esimene veerand varsti läbi.

Igatahes täna oli meil õpetajate päev. Esimene oli bioloogia, kus oli minig poiss äriklassist, ma ei mäleta ta nime enam. Igatahes oli meil kontrolltöö, aga me rääkisime seal valikeksamitest ja füüsikast ja hinnetest ja tutvustest ja igasugustest asjadest nii, et igav ei olnud. Teine oli mata, seal oli suht igav. Õpetajateks olid Sten ja Tair vist, ma isegi ei mäleta seda teist, issand milline mäluauk mul on. Seal ei osanud nad valemit. Sosistasid seal õpetaja laua taga, et kuidas seda tehakse ja sa oskad v. Sten läks vist õpetaja käest küsima. Tegime koduse töö ka tunnis ära. Ja kirjandusest tegime mingit töölehte ja joonistasime ilmapuud. Suht igav oli. Ainuke, mis huvitav oli oli bioloogia. Igatahes pärast kirjandust oli keemia, igav oli. Ja siis tuli mata, kus oli ka suht igav. Tegime lühikontrolltööd.

Huvitavaks läks alles pärast tunde, kui me Keidile seltsiks olime kui ta vastamist ootas. Olime seal, siis seitsmekesi, Keidi, Kati, Marka, Heiti, Andre ja Andiga. Nalja sai. Mille peale olen ma viimasel ajal mõelnud on see, et kui ma saan Tartusse sisse, siis nii kahju on, et me klass lahku läheb. Meil on kõik nii toredad inimesed klassis. Hästi ühtne klass on. Ja isegi kui ma siia jään, siis klassid lähevad nagunii segamini ja paljud lähevad teistesse koolidesse edasi õppima. Nii et seda toredat klassi meil enam ei jää. Aga ma loodan, et mu uus klass on vähemalt sama tore, kui mitte toredamgi.

Ma loen praegu mingit lehekülge, kus inimesed kirjutavad oma kõige piinlikumatest hetkedest ja need on nii naljakad. Jõhker, mida nendega ka juhtub! :D