Täna siis oli vähe tunde ja peale söömist läksime koju. Ma läksin bussiga ja täna oli see nn. "pervo" bussijuht. Algul ei olnud tal 25-sest tagasi anda ja ütles, et ma ootaks. Siis ma jäingi sinna, ette istuma. Imelik oleks ju ka, et kui juba istun, siis saan raha kätte ja lambist lähen tahapoole istuma. Ta hakkas siis igast küsimusi küsima. Pm. 25 min. jooksul sai nii palju teemasid läbi räägitud. Küll rääkisime koolist, siis valla bussiliinidest ja nende hindadest. Veel lõpetamisest, kuhu edasi plaanin õppima minna. Wifist ja minu kodust, et kas meil on ahiküte. Siis sellest Urvaste spordiplatsist. Vahepeal ajas mind Markaga sassi. Tuli välja, et Marka ema ja tema õde käisid ühes klassis koos. Siis küsis, et kas ma olen kohalik ja kas ma olen kohe algusest Antslas koolis käinud. Kui ma ütlesin, et varem käisin Põlvas, siis ütles, et tal elab pere Säästumarketi juures. Teadis, kus mu tädi maja Põlvas on. Siis rääkisime mu õppimisest ja mida peale kooli teen. Kas vahin seebikaid. Ma ütlesin, et käin tantsimas. Siis rääkisin, et mul on isiklik takso teenus, et isa ootab alati peale trenni. Küsis netiühenduse kohta ja selle maksumuse. Veel imestas ta, et ma tahaks iseseisvust. Ma ütlesin, et jah, eks ta ole, et praegu tahad iseseisvust, aga kui täiskasvanu oled, et siis tahaks uuesti noor olla. Kindlast oli mingi teema veel, millest rääkisime, aga mul ei tule meelde.
Igatahes kui koju jõudsin, siis lugesin "Wikmani poisse". Jõhker unekas tuli peale, siis otsustasin magada natuke.
Ja mine noh, siis juhtus mu elu kõige margim asi üldse. Ma ärkasin mingi 15 min. enne 6-t, ehk tavaliselt see kellaaeg kui ma peaks kooli minema, kui isa mind viia ei saa. Vaatan, et ma olen üksi kodus. Ma mõtlesin, et miks nad mulle ei rääkinud, et nad varem ära läksid. Läksin mega paanikasse, et miks mind üles ei aetud, et mul on nüüd õppimata ja teab, mis veel. Jõhkralt hüsteerias olin. Helistasin emale, ta ei võtnud vastu, pani kõne kinni. Ootasin 15 min. Helistasin uuesti, oli välja lülitatud. Siis helistasin isale, küsisin, et kus ta on. Ütles, et on aulas. Ma küsisin, et kust sa sinna said. Küsisin, et kas ma pean bussiga kooli minema. Ta ei saanud aru, küsis, et kas homme w? Ma ütlesin, et ei täna. Isa ei saanud aru, et miks ma täna kooli veel peaks minema. Ta ütles, et ta tuleb varsti koju. Mul oli nii, et mis asja? Ja siis ma vaatasin uuesti kella ja aknast välja. Mega valge oli ja lõpuks sain aru, et veel on õhtu. Lõpetasin kõne ära. Pärast ema helistas, et mis juhtus. Ma ütlesin, et ei midagi. Kui nad kodus olid, ütlesin, et ma arvasin, et täna on juba neljapäev. Ema ütles, et tal on ka elus nii juhtunud. Tal ema ja õde naersid ta üle sellepärast. Mul oli vahepeal ikka mega mark, sest ma helistasin isale. Oleks mul ema kohe vastu võtnud, poleks midagi olnud. Mul on isal komme nalja teha alati selliste asjade pärast. Aga noh ma loodan, et ta unustab selle ruttu. Praegu mul on bittersweet tunne, aga varsti ma ilmselt naeran selle üle.
Mis siis veel. Ajaloo õpa ei parandanud meie KT-sid ära, ütles, et ei viitsinud, kuidas siis vastata saab? Aa ja mind ajab tõsiselt närvi see, et ta ei lase õpilastel nende mõtteid lõpetada. Ühiskonna tunnis kah, kui me poliitikast rääkisime. Ma tahtsin midagi rääkida ja ma polnud veel nii kaugele jõudnud, et ta aru saaks, et millest täpselt räägin ja ta sai valesti aru ning hakkas seletama ja püüdis mulle selgeks teha, et hoopis mina olen asjadest valesti aru saanud. Aga ma ei mõelnud üldse seda teematki! Ja see kah, et miinuseid märgib ta suure hoolega, aga need plussid tulevad väga raskelt kätte. Ma täna ajaloo tunnis vastasin vähemalt kolm korda ja igakord õigesti. Ta ei märkinud ühtegi plussi. Kas ta on siis kade nende hinnete pärast või? Et ei taha panna 5-si. Et see süsteem on neile, kes halvasti õpivad, et nad ei peaks 2-te tunnistusele saama. Aga miks siis teisi ebaõiglaselt kohelda.
Emaga rääkisin veel inglise keele KT-st. Ütles, et on valesti parandatud jh. Tegi endale ka koopia. Eks pean homme, siis õpetajaga rääkima, mis siis, et 5 sain. Sest kui ta teistel ka nii parandas, siis äkki nemad said tänu sellele halvema hinde.
Aga ongi vist kõik. Homme on Panda. Saab trenni. Muide pean reedel esinema kuskil looduse värgil. Ma ei tea kui gümnaasium ka kuulama tuleb, sest ega keegi vist tunnis ju istuda ei viitsi. Mark oleks rääkida Pipi ja Vairise ees nende kodust. Aga otsustasin, et mul suva isegi kui tulevad. Kasvatan paksu nahka ja olen asjast üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar