pühapäev, 18. oktoober 2009

Valimispäev ja muud seiklused


Täna oli siis valimispäev. Kuna ma orkutist lugesin, et Laura tahab infot tänasest, siis ma kirjutan kõik täpselt ära.
Ärkasin hommikul mingi 15 min. enne 5 ja siis selgus, et kella 6-ne buss ei lähegi täna ja seega sain pool tundi niisama lebotada. Läksin 6.30 bussile. Siis kiirustasime emaga Tondi trammile ja Tallinna Ühisgümnaasiumisse jõudsime pool 10. Nagu mega vara. Olin esimene seal. Varsti tulid teised ka. Jan Saaremaalt, Betti, Mirjam ja Kadi Tartust, Johanna oli ka kuskilt, Teele oli kuskilt Kesk-Eestist, Rasmust kah ei mäleta ja üks tüdruk, kellega tutvumismängu mängisime oli Tallinna lähedalt. Nime enam ei mäleta. Meid pidi 10 olema, aga üks ei tulnud kohale. Muide sain teada, et valimispäev oleks saanud Tartus ka toimuda, et loogilisem olekski olnud, kuna suurem osa oli Lõuna-Eestist. Algul oli siis tutvumismäng ja ma olin koos selle Tallinna tüdrukuga. Pidime siis leidma 3 ühist joont. Me leidsime rohkem, et siis lemmikmahl oli apelsini oma, lemmikvärv roheline, lemmikaine inglise keel, meeldis lugemine, meeldib vaadata romantilisi komöödiaid ja kuulata igast stiilist muusikat. See Rasmus oli eriti kahtlane sell. Ta oli vist ikka päris närvis, sest nt. kui oli kaheks lugemine, siis ütles ta 3, lol. Küsis, et kas see firma on UFO, UFU või YFU. Tegime talle asjad selgeks, aga jh mulle tundus, et ta tahab lihtsalt välismaale minna, sest ta küsis suht kahtlasi küsimusi. Ta tahtis ka Saksamaale, keele pärast. Igatahes pärast tutvumist oli euro-rong, kus pidi valima, kellega tahad nädal aega ühes kupees olla ja kellega mitte. Me rühm valis, et kellega tahaks olid
noor HIV-positiivne kunstnik,
tuntud luuletaja Jaapanist
ja alternatiivsete eluviisidega Saksa räppar
Ja kellega me ei tahtnud koos olla olid
Ülekaaluline Vene ärimees,
Piibliga varustatud koguduse preester Ameerikast
ja Naši aktivist
Siis oli lõuna ... juba???... kell 11.20
Siis tegime grupitöid
Siis olid vist mingid Energizeri mängud: Banana ja Mantžinga (kirjapildis pole kindel)
Siis olid Case'id ja rollimängud. Case'ideks olid, et mingi Edmund suitsetas ja pere tahtis mittesuitsetajat ja kuidas probleemi lahendada, sest Edmund lasi neil talle suitsu osta. Siis oli veel, et Elen ja Marek olid 2 eestlast, kes sattusid samasse linna ja oma uute sõpradega ei suhelnud vaid ainult üksteisega. Rollimäng oli, et Andres oli ateist ja pere oli hullult usklik ja palusid tal pihil käia. Ma olin preester ja surusin talle peale, et sa ju ei pea jumala kohta rääkima, räägi muredest ja rõõmudest. Vabatahtlikud ütlesid, et see oli esimene kord kui Andres nõustus. Ma ütlesin, et ma käin väitlemas ja näiteringis. Yfukas Karin näitas thumbs up-i :D Mingi Case oli veel.. ei mäleta...
Siis hakkasid intervjuud ja keeletestid. Samal ajal me mängisime klassis. Jan on ülitšill vend. Näitleb ja värki, mega tark tundus. Mängisime tähemängu ja Jan rääkis meile mingid kaks juttu. Üks oli, et mees läheb restorani. Tellib kalkuni, võtab ühe ampsu, läheb välja ja laseb end maha. Ja me pidime välja selgitama, miks ta nii tegi. Ja teine oli, et paljas mees on keset kõrbe ja kõrval on poolik tikk. Siis tegin ma oma risti-põiki mängu ainult, et pastakaga.
Emps pärast ütles, et neile infotunnis oli räägitud, et nad lasevad suht ikka kõik läbi, et üks juhus oli kui rassisti ei lastud, aga minul seda probleemi pole. Intervjuul läks ka mul suht hästi, sest ma läksin nende Yfukatega kellega mul klapp tekkis. Karini ja Jaanaga. Karin koguaeg naeratas mulle. Nii armas oli. Kõige vähem suhtlesin Triinuga. Ja suht keskmiselt Steffiga. Steffi oli tglt ka täitsa äge. Aa ja veel mängisime jumalate mängu. Ma olin üks jumal. Jumalaid oli 3: Wua, Tafu, Laiem. Teised pidid seda hästi kiiresti ütlema, inglise keeles oleks see siis What a fool I am?
Ja ma olin viimane kellega intervjuud tehti. Suutsid mind isegi ära unustada. Ma tuletasin end siis meelde. Nad ikka vabandasid, aga polnud hullu. Ja oh ma ei teagi. Valimispäevast oligi vist kõik. Ma arvan, et mul läks hästi, oleks saanud paremini, aga loodan, et saan edasi.

Bussisõit koju oli ka meeleolukas. Mingid 2 joodikut visati poole tee peal maha. Asi oli siis nii, et bussijuht läks bussi pealt maha metsapeatusele. Jotad arvasid, et neid visatakse maha. Kainem läks välja, et tagumist ust lahti teha. Bussijuht ei lubanud. Jota ütleb, et mul on vaja sõber välja saada.
Bussijuht: Su sõber magab
Jota: magab w?
BJ: jh (sõidab minema)
samal ajal jõuab see teine, kes peal oli, ka lõpuks bussi etteotsa ja hakkab rääkima, et
J: mul on vaja maha saada
BJ: oota mida? räägi eesti keeles
J: mul jäi sõber maha, ma tahan ka maha
BJ: mida sa tahad, räägi selgemalt
J: sõbra juurde tahan
BJ: mine istu oma kohale
J: ma tahan maha minna
BJ: tead mis ma sulle ütlen, ja usu mind, sest mina olen vanem. Viin on tarkade inimeste jook. (viskab jota maha)
Pm. et nüüd oli neil sõpradel mingi km vahet teineteisest. Siis veel olid bussis mingid naised, kes rääkisid oma suhteprobleemidest ja nutsid terve tee. Mul oli nii, et kammoon, kes seda nii avalikult räägib?!

Ongi vist kõik. Suuremas osas.

kthxbai

Kommentaare ei ole: