OMG

Issand see on nii uskumatu. Ma ei usu seda praegugi.

Koju tulin, siis võtsin arvutis hästi palju lehekülgi lahti. Nii palju, et ei oleks näha postkastist, et kas kirju on tulnud või ei. Kohe postkasti ei läinud, vaatasin teised lehed läbi ja just lugesin Laura blogi, et ta sai eile YFUlt kirja, et nad annavad talle stippi ja kohe võtsin enda postkasti ka lahti. Ärevus oli nii sees kui seda manust avasin. Ei julgenud üldse vaadata:D

Aga ma sain!! Nii õnnelik olen!! Pole elu sees nii õnnelik olnud!

Ma sain võimaluse veel suurem stipp taodelda. Selle jaoks pean paari leheküljelise essee kirjutama, mis pole tegelikult üldse hull. Aga selle kirjutamisega on veel aega, sest nad saadavad alles jaanuari keskel tolle info. Aga kui ma toda stippi ei saa, siis on YFU poolt mulle stipp kindlustatud.

Tõsiselt ma olen nii happy praegu. Ma väliselt polegi vist nii õnnelik, aga sees on täielik pidu. Issand ma ajan nii segast juttu juba. Õnnest joobunud:D

Nagu tõsiselt hull. Eile õhtul veel mõtlesin, et ma ei tohi liialt loota. Kuna mul läks vestlus hästi, siis ma olin peaaegu kindel, et saan stipi. Siis pidin ennast ikka maa peale tooma, et kukkumine nii valus poleks.

Rääkisin oma täditütre sõpradega YFUst ja nad ütlesid, et sinna on nii raske sisse saada. Mu jaoks oli see uskumatu, sest ma ei teinud midagi erilist, et saada valituks nii valimispäeval kui stipi puhul. Ma olin mina ise. See on nii uskumatu, et on inimesi, kes siia ei saa. Minu jaoks oli see nii kerge. Uskumatu! Kuid siiski on palju neid, kes ei saa sisse ja ma tunnen neile kaasa, sest see on parim asi ever!

Wow, nii imeline tunne!

Ma loen oma kirjutatut üle ja üle. Kõlan nii egoistlikult, aga ma ei ole seda. Lihtsalt õnn muudab inimesed pööraseks.

Btw. Laura mina tean, mida sa tunned. Ma tunnen ise sama. Ja palju õnne sulle!