Ma ei või haigeks jääda. Ma lihtsalt ei saa seda endale lubada. Ma ei või, ei saa ega taha haigeks jääda. Pärast ei jõua ma neid töösid enam järgi vastata ja õigeaegselt esitada.
Nädala sees on selline tamp peal, et mine hulluks ja kui nv-l saab veidi rahulikumalt võtta ja rutiinist välja tulla, siis kaasneb sellega selline pingelangus, et haigus lööb kohe välja:S
Hetkle joon theraflu'd, õpin ja loodan, et haigeks ei jää... Õnneks olen nii piiripeal, et kui ennast hoian, siis peaksin ikka terveks jääma.
laupäev, 30. jaanuar 2010
reede, 29. jaanuar 2010
Kirjatöö
Täiesti harjumatu on, et ma reede õhtuti õpin. Olen mõelnud küll, et õpiks, et siis nv-l kergem, aga kindlalt ma seda teen. Aeg läheb kuidagi käest ära.
Täna siis otsustasin, et õpin, sest ma pean nv-ga eristipi essee valmis kirjutama ja õppimiseks lihtsalt aega ei jää.
Ma isegi ei võtnud raamatukogust täna raamatut. Suur kiusatus oli küll, aga kui ma oleksin midagi laenutanud, siis oleks ma selle lugemisele liiga palju aega kulutanud ja seda ei saa ma lubada.
Pildid sain ka täna kätte. 29 pilti ilmutasin. Ma kahandasin selle 16-ne peale. Pean sealt ilmselt veel midagi välja viskama.
Täna siis otsustasin, et õpin, sest ma pean nv-ga eristipi essee valmis kirjutama ja õppimiseks lihtsalt aega ei jää.
Ma isegi ei võtnud raamatukogust täna raamatut. Suur kiusatus oli küll, aga kui ma oleksin midagi laenutanud, siis oleks ma selle lugemisele liiga palju aega kulutanud ja seda ei saa ma lubada.
Pildid sain ka täna kätte. 29 pilti ilmutasin. Ma kahandasin selle 16-ne peale. Pean sealt ilmselt veel midagi välja viskama.
Tulevik välismaal
Täna käis Marii Männiste meile Itaaliast rääkimas. Ma veel mäletan, kui ma koolilehest alati lugesin, mida ta seal teeb ja missugune ta kool on:D Ta käis seal UWC organisatsiooniga ja pm. tasuta. Ainult lennupiletid pidi maksma, aga seda polnud üldse palju. See tekitas minus väga huvi ja mul tekkis kohati isegi tunne, et ma ootan ja unistan sellest isegi rohkem kui oma vahetusaastast Saksamaal.
Kohe tahaks sinna minna:D Ükskõik siis, mis riiki. See on juba hoopis teistsugune programm. Sest sellega lähed ühte kindlasse kooli, kus ongi ainult UWC õpilased. Sa käid seal 2 aastat koolis ja lõpetad kooligi seal ära. Saad vastu diplomi, millega saad välismaa ülikoolidesse kandideerida. See on väga lahe programm. Ja koolis on õpilasi paljudest riikidest. Saad oma silmaringi laiendada.
Vaatasin uwc.ee lehelt, mis programmiga tegu on ja leidsin, et programmi maksumus on mitusada tuhat. MituSADA tuhat. Mitte 30, 40 või 50 tuhat vaid ikka sadades tuhandetes. Üks programm seal, millele stipendiumit ei olnud oli midagi 390 000 krooni ringis. Kes suudaks seda omast taskust kinni maksta kui sul on raha kogumiseks ainult mingi paar kuud, sest tulemused teevad nad teatavaks vist märtsis-aprillis ja kui augustis on minek, siis pole aega üldse palju. Aga õnneks on siiski seal peamiselt 90% stipendiumid ja kui õpilane peabki 10% maksma, siis pole see 40 000.- enam nii palju.
Emale rääkisin ka, et tahaksin seda ka proovida, siis ta küsis algul, et "Sa pidid ju Saksamaale minema!?" Aga pärast selgitamist oli nõus. Mine kui tahad:P Väga super.
Uskumatu, kuidas 5 min. võib muuta täielikult sinu tulevikuplaane. Varem mõtlesin, et lähen Saksamaale, pärast seda käin Treffneris ja peale gümnaasiumit läheksin kusagile vabatahtlikuks tööle. Näiteks selle programmiga, millega mu vennanaine käis. Ta oli aasta Saksamaal ja pidi täpselt 0.- maksma. Taskuraha välja arvatud muidugi. Aga ta sai kuus 300 eurot taskuraha, siis maksti talle söögiraha ja transpordi eest jne. Ei pidanud ta lennupileteid ostma ega midagi. Käis lihtsalt vabatahtlikuna tööl. Muidu oli programmis, et ta elab peres, aga ta ei klappinud selle perega ja siis sai ta veel omaette elamise ka. See on lihtsalt uskumatu. Kust selline raha tuleb? Kes selle kõik kinni maksab? Nii utoopiline.
Nüüd on mu tulevik nii ebaselge. Ma loodan, et teie, mu kallid lugejad, olete paremas olukorras.
Kohe tahaks sinna minna:D Ükskõik siis, mis riiki. See on juba hoopis teistsugune programm. Sest sellega lähed ühte kindlasse kooli, kus ongi ainult UWC õpilased. Sa käid seal 2 aastat koolis ja lõpetad kooligi seal ära. Saad vastu diplomi, millega saad välismaa ülikoolidesse kandideerida. See on väga lahe programm. Ja koolis on õpilasi paljudest riikidest. Saad oma silmaringi laiendada.
Vaatasin uwc.ee lehelt, mis programmiga tegu on ja leidsin, et programmi maksumus on mitusada tuhat. MituSADA tuhat. Mitte 30, 40 või 50 tuhat vaid ikka sadades tuhandetes. Üks programm seal, millele stipendiumit ei olnud oli midagi 390 000 krooni ringis. Kes suudaks seda omast taskust kinni maksta kui sul on raha kogumiseks ainult mingi paar kuud, sest tulemused teevad nad teatavaks vist märtsis-aprillis ja kui augustis on minek, siis pole aega üldse palju. Aga õnneks on siiski seal peamiselt 90% stipendiumid ja kui õpilane peabki 10% maksma, siis pole see 40 000.- enam nii palju.
Emale rääkisin ka, et tahaksin seda ka proovida, siis ta küsis algul, et "Sa pidid ju Saksamaale minema!?" Aga pärast selgitamist oli nõus. Mine kui tahad:P Väga super.
Uskumatu, kuidas 5 min. võib muuta täielikult sinu tulevikuplaane. Varem mõtlesin, et lähen Saksamaale, pärast seda käin Treffneris ja peale gümnaasiumit läheksin kusagile vabatahtlikuks tööle. Näiteks selle programmiga, millega mu vennanaine käis. Ta oli aasta Saksamaal ja pidi täpselt 0.- maksma. Taskuraha välja arvatud muidugi. Aga ta sai kuus 300 eurot taskuraha, siis maksti talle söögiraha ja transpordi eest jne. Ei pidanud ta lennupileteid ostma ega midagi. Käis lihtsalt vabatahtlikuna tööl. Muidu oli programmis, et ta elab peres, aga ta ei klappinud selle perega ja siis sai ta veel omaette elamise ka. See on lihtsalt uskumatu. Kust selline raha tuleb? Kes selle kõik kinni maksab? Nii utoopiline.
Nüüd on mu tulevik nii ebaselge. Ma loodan, et teie, mu kallid lugejad, olete paremas olukorras.
neljapäev, 28. jaanuar 2010
Erinevate keelte võlud
Täna õppisin siis 2 saksa keelset sõna ära: schwarz - must ja wald - mets. Nendest on mul ju väga palju kasu onju!? Need 2 kõige tähtsamat üldse:D Ilma nendeta ei saaks üldse hakkama.
Ja midagi naljakat ka.
Arnold Schwarzenegger - Arnold Mustneeger
Kes mõtles sellise perekonnanime välja? Kas neegrid saavadki üldse valged olla?
NB! Neeger ei ole Eestis sõimusõna!
Ja midagi naljakat ka.
Arnold Schwarzenegger - Arnold Mustneeger
Kes mõtles sellise perekonnanime välja? Kas neegrid saavadki üldse valged olla?
NB! Neeger ei ole Eestis sõimusõna!
kolmapäev, 27. jaanuar 2010
Deep...
Lisasin oma blogile playlist'i. Näete siia
------------->-------------->-------------->------------>-------------->-------------->:D
Saate natuke aimu, missugust muusikat ma kuulan. Ma olen alati öelnud, et ma kuulan muusikat täiesti erinevatest žanritest seega pole siin kõiki lugusid mida kuulan ja sugugi mitte igasugustest žanritest.
Praegu on siin 17 lugu. Kunagi lisan juurde.
Hetke lemmik on Daughtry. Nende lugusid on siin 3 vist... jh 3. Kõike kirkam pärl minu jaoks on nende lugu No Surprise.
Bändidest järgnevad Westlife, kelle lugu What About Now on ka playlistis ja kolmanda koha saab Breaking Benjamin. Sel bändil on natuke "raskemad" lood. Neilt on ainult üks lugu.
Ja mulle tegelikult Miley Cyrus üldse ei meeldi. Ja ma olin sügavalt üllatunud, kui kuulsin, et tema nii hea loo on teinud. Mul oli kahju, et keegi teistest lauljatest sellise looga hakkama ei saanud, sest nagu ütlesin, käib Miley mulle närvidele. Aga jutt on siis "The Climb'ist". See on minu jaoks väga innustav laul.
Kui ma lugusid kuulan, siis mõtlen sõnadele ja tihti on need sõnad just põhjuseks, miks mulle lugu meeldima hakkab. Hea viis peab ka olema.
Aga praegu ütlen,
Enjoy my music!
------------->-------------->-------------->------------>-------------->-------------->:D
Saate natuke aimu, missugust muusikat ma kuulan. Ma olen alati öelnud, et ma kuulan muusikat täiesti erinevatest žanritest seega pole siin kõiki lugusid mida kuulan ja sugugi mitte igasugustest žanritest.
Praegu on siin 17 lugu. Kunagi lisan juurde.
Hetke lemmik on Daughtry. Nende lugusid on siin 3 vist... jh 3. Kõike kirkam pärl minu jaoks on nende lugu No Surprise.
Bändidest järgnevad Westlife, kelle lugu What About Now on ka playlistis ja kolmanda koha saab Breaking Benjamin. Sel bändil on natuke "raskemad" lood. Neilt on ainult üks lugu.
Ja mulle tegelikult Miley Cyrus üldse ei meeldi. Ja ma olin sügavalt üllatunud, kui kuulsin, et tema nii hea loo on teinud. Mul oli kahju, et keegi teistest lauljatest sellise looga hakkama ei saanud, sest nagu ütlesin, käib Miley mulle närvidele. Aga jutt on siis "The Climb'ist". See on minu jaoks väga innustav laul.
Kui ma lugusid kuulan, siis mõtlen sõnadele ja tihti on need sõnad just põhjuseks, miks mulle lugu meeldima hakkab. Hea viis peab ka olema.
Aga praegu ütlen,
Enjoy my music!
Külm...prrrr...
Lõpuks ometi külmapüha:D -28 mul siin. Antslas on veel rohkem. Oh nii hea, et see üks päev vabaks sai. Palju mugavam. Pealegi on mul nii palju asju vaja teha, et ma ei saaks nendega hakkama, kui neid ainult nädalavahetustel teen.
Elu on mõnus!
Elu on mõnus!
teisipäev, 26. jaanuar 2010
Paulo Coelho "Veronika otsustab surra"
Lõpetasin täna Paulo Coelho raamatu "Veronika otsustab surra" lugemise. Ma ei tea miks, aga mulle meeldis see raamat rohkem kui sama autori "Alkeemik". Võibolla on põhjus selles, et ma loen parema meelega armastusromaane. Või läks hinge peategelane ja tema elutahe. Kuidas ta ennast aja jooksul tundma õppis ja avastas. Või üldse see sündmustik ise. Kuidas meie maailm on nii keeruliseks kujunenud, et kergem on selle eest peitu pugeda ja elada kohas, kus ei keelata ja ei kästa midagi teha.
Aga isegi siis kui tunned, et maailmas pole mitte midagi, mille pärast peaksid elama võib täiesti ootamatult see elamistväärt asi su ellu tulla.
Ja pole mõtet oma aega siin ilmas raisata, sest sa ei tea kunagi, millal saabub sinu lõpp. Sa võid arvata, et mul ju aega veel on, aga see ei ole kindel. Arvatakse, et noorte inimestega ei juhtu midagi, aga ometi on ju neid, kellega juhtub. Nii palju on toimunud ka kasvõi liiklusõnnetusi, kus ohver ei saanud midagi teha, et oma elu päästa.
Igatahes on "Veronika otsustab surra" lugemist väärt raamat.
Aga isegi siis kui tunned, et maailmas pole mitte midagi, mille pärast peaksid elama võib täiesti ootamatult see elamistväärt asi su ellu tulla.
Ja pole mõtet oma aega siin ilmas raisata, sest sa ei tea kunagi, millal saabub sinu lõpp. Sa võid arvata, et mul ju aega veel on, aga see ei ole kindel. Arvatakse, et noorte inimestega ei juhtu midagi, aga ometi on ju neid, kellega juhtub. Nii palju on toimunud ka kasvõi liiklusõnnetusi, kus ohver ei saanud midagi teha, et oma elu päästa.
Igatahes on "Veronika otsustab surra" lugemist väärt raamat.
esmaspäev, 25. jaanuar 2010
Mkm... ei ole mõnus...ei ole
Ma just ärkasin. Tuli välja, et ma jäin Kodus & Võõrsilit vaadates magama. Ma isegi ei mäleta, kas ma lõpuni nägin. Nüüd magasin ma 2,5 tundi järjest:S
Ja vot nii väsinuks meid seal koolis piinataksegi.
Aga ma hakkan õppima ka. Kuigi ma tegin nädalavahetusel selle ära, mida teadsin on tänase päevaga ikkagi nii palju juurde tulnud.
Ja vot nii väsinuks meid seal koolis piinataksegi.
Aga ma hakkan õppima ka. Kuigi ma tegin nädalavahetusel selle ära, mida teadsin on tänase päevaga ikkagi nii palju juurde tulnud.
pühapäev, 24. jaanuar 2010
Pildid
Issand milliseid pilte ma leidsin. Täiesti uskumatu. Mingid hullud reidikad olid. Igast laagri pilte jne. Mul on tõsiselt hea meel, et ma noid ülesse kuhugile ei pannud kuigi ma tol hetkel seda teha tahtsin.
Juba nii uskumatu tundub, et mul olid kunagi meetrised juuksed. Tõsiselt pikad tundusid pildilt. Mõnes mõttes igatsen neid juukseid, aga samas jälle ei igatse ka, sest nendega on nii palju tööd, et need ilusad oleks. Lisaks pidin pm. igal kuul juuksuris käima ja juukseotsi lõikama. Igatsen neid juukseid ainult sellepärast, et tahan soenguid teha. Muidu on suva.
Aga see selleks. Mul olid ikka nii hullud pildid arvutis, et mine hulluks. Mingid Mirjamiga reidikad ja ma andsin Mirjamile fotoka ja ta tegi endast ka mingeid reidikaid, nii et nüüd on nood ka mul olemas.Ellest olid ka mingid kui me koos laagris olime ja ma temaga tuttavaks sain. Elenor oli ka seal laagris.
Ma olin ikka nii pädalik neil piltidel. Hullud reidikad. Mingi iga marja ja põõsa ja lillega oli pilt. Ma olen nii õnnelik, et keegi peale minu ja mu vanemate neid näinud pole. Ma tahtsin need ära kustutada, aga ema ei lubanud. Hea ongi, saan tulevikus naerda.
Juba nii uskumatu tundub, et mul olid kunagi meetrised juuksed. Tõsiselt pikad tundusid pildilt. Mõnes mõttes igatsen neid juukseid, aga samas jälle ei igatse ka, sest nendega on nii palju tööd, et need ilusad oleks. Lisaks pidin pm. igal kuul juuksuris käima ja juukseotsi lõikama. Igatsen neid juukseid ainult sellepärast, et tahan soenguid teha. Muidu on suva.
Aga see selleks. Mul olid ikka nii hullud pildid arvutis, et mine hulluks. Mingid Mirjamiga reidikad ja ma andsin Mirjamile fotoka ja ta tegi endast ka mingeid reidikaid, nii et nüüd on nood ka mul olemas.Ellest olid ka mingid kui me koos laagris olime ja ma temaga tuttavaks sain. Elenor oli ka seal laagris.
Ma olin ikka nii pädalik neil piltidel. Hullud reidikad. Mingi iga marja ja põõsa ja lillega oli pilt. Ma olen nii õnnelik, et keegi peale minu ja mu vanemate neid näinud pole. Ma tahtsin need ära kustutada, aga ema ei lubanud. Hea ongi, saan tulevikus naerda.
Ma olen väsinud
Saksa keelt pole enam päevi õppinud. Kahju...
Saksa eristipi jaoks pean 2 lk inglise keelset esseed kirjutama. Aga ega ma ei kurda, mis siis, et 10ndaks peab see Tallinnas olema. Tigupostiga ka veel.
Tunnen raamatutest puudust, sest pole neid nii tihti lugeda saanud kui tahaksin. Ma pole iial oma õest aru saanud kui ta ütleb, et tal pole aega raamatuid lugeda... nüüd ma saan.
Mulle ei meeldi geograafia kui aine. Lihtsalt ei meeldi ja kõik.
Rahvusvahelist faili pole neljapäevast saadik täitnud. Ja mul on ainult 2 nädalat aega, et see valmis saada. Ma arvasin, et saan selle tulevaks nädalaks tehtud, aga õppimist on nii palju. Tähtaeg on 10. veebruar.
Õde ei saa minust aru, miks ma sel aastal enam olümpiaadidel ei käi. Ma olen praegu ainult ühel käinud ja tunnen, et enam ei jaksa.
Ma lähen nüüd pilte otsima. Ilmselt tulutult, aga noh...
laupäev, 23. jaanuar 2010
Ja päev ongi juba läbi
Ma käisin eesti keele olümpiaadil. Uurisin kooli kolmandat korrust. Tõmbasin netist muusikat. Sõitsin matuserongi taga 40 min. koju. Sõin maasikamoosi ja kohupiimakooki. Lugesin "Alkeemikut". Rääkisin õega. Tegin ahju tule. Tõin puid. Kallistasin kassi. Aitasin emal rätikut aurutada. Pidasin emaga plaani, mida ta mulle Saksamaale kingitusteks kaasa teeb. Nääklesin isaga(täiesti positiivne tegevus). Jõin glögi. Tahtsin pilte arvutisse panna, aga ei saanud. Lugesin blogisid.
Üsna vähe tegevusi terve päeva jooksul. Ma tahaks, et päevas oleks 40 h.
Üsna vähe tegevusi terve päeva jooksul. Ma tahaks, et päevas oleks 40 h.
Mõttetu postitus, kõigest kooli kolmanda korruse kohta
Ma käisin täna koolis vana maja 3ndal korrusel. Hästi ilus on. Õpetajate tuba on mingi mega suur. Ja seal on sellised puidust sambad. Mõnes ruumis on näiteks keset seda ruumi. Muudab toa väiksemaks. Näiteks Õpilasesinduse ruumis on neid sambaid juba 2 ja suhteliselt kitsas on. Õige nimetus neil peaks olema tugipostid vist.
See talveaed on suur, aga kui sinna need taimed sisse pannakse, siis on kitsas. Sinna tuleb vist ainult 3-4 lauda.
Arstikabinet koosneb 2-st ruumist. Ooteruum on ka ees. Ma ei näe sellel mõtet, sest terve kolmanda korruse koridori peal on istepingid ja samuti ka seal ooteruumi juures. Aga noh vahet pole. Muidu arstikabinet ise on ka väga suur.
Ma ei teagi, mida veel sellest rääkida.
Ma kappe jälle näha ei saanud, sest uks oli kinni. Muidu kui Talvot oleks näinud, siis oleks sisse saanud, aga ma ei tea kus ta oli. Sellest ma vist rääkisin, et biola klassi ja arsti kabineti garderoobid on erinevad, mitte üks ruum. Sellepärast on ka 2 ust.
Ja ma sain teada, et kolmapäevaks peaks terve too kolmas korrus valmis olema. Eks näis kas see nii ka on
See talveaed on suur, aga kui sinna need taimed sisse pannakse, siis on kitsas. Sinna tuleb vist ainult 3-4 lauda.
Arstikabinet koosneb 2-st ruumist. Ooteruum on ka ees. Ma ei näe sellel mõtet, sest terve kolmanda korruse koridori peal on istepingid ja samuti ka seal ooteruumi juures. Aga noh vahet pole. Muidu arstikabinet ise on ka väga suur.
Ma ei teagi, mida veel sellest rääkida.
Ma kappe jälle näha ei saanud, sest uks oli kinni. Muidu kui Talvot oleks näinud, siis oleks sisse saanud, aga ma ei tea kus ta oli. Sellest ma vist rääkisin, et biola klassi ja arsti kabineti garderoobid on erinevad, mitte üks ruum. Sellepärast on ka 2 ust.
Ja ma sain teada, et kolmapäevaks peaks terve too kolmas korrus valmis olema. Eks näis kas see nii ka on
reede, 22. jaanuar 2010
Lõpuks võtsin ette laulude tõmbamise. Suhteliselt tüütu. Aga mõnus on neid kuulata. Mul on viimasel ajal muusikamaitse nii palju muutunud, et ma ei taha noid laule kuulatagi, mis mul praegu arvutis on. Ei viitsi noid üle ka kuulata, et äkki mingi ikka meeldib.
Mulle meeldib Chris Daughtry variant Poker Face'ist. Aga ega seegi midagi erilist pole. Igatahes meeldib see rohkem kui Lady Gaga variant.
Garderoobi saame esmaspäeval ilmselt kätte, sest täna üks pesi seal põrandat ja ta ei olnud kooli koristaja ja need "läbipääs keelatud" sildid võeti ka täna maha. Isegi sealt arvutiklassi juurest. Kas see siis tähendab, et kolmas korrus on valmis? Ei tahaks nagu uskuda.
Muide nad ei võtnud sealt arsti ja bio klassi vahelt seina maha. Nii et nüüd on 2 garderoobi ruumi. See endise arstikabineti oma on küll megalt väike.
Pilte ei saa ma ikka digikast kätte, sest ma ei leia seda ühendamise juhet üles. Muidugi isa arvutis saaksin ma ilma ka, aga ma ei viitsi sinna minna.
Täna öösel magasid kõik 3 looma mu kaisus. No proovi siis und saada. Mingid paksud voodis, laiavad täiega. Pool voodit oli nende päralt...
Mulle meeldib Chris Daughtry variant Poker Face'ist. Aga ega seegi midagi erilist pole. Igatahes meeldib see rohkem kui Lady Gaga variant.
Garderoobi saame esmaspäeval ilmselt kätte, sest täna üks pesi seal põrandat ja ta ei olnud kooli koristaja ja need "läbipääs keelatud" sildid võeti ka täna maha. Isegi sealt arvutiklassi juurest. Kas see siis tähendab, et kolmas korrus on valmis? Ei tahaks nagu uskuda.
Muide nad ei võtnud sealt arsti ja bio klassi vahelt seina maha. Nii et nüüd on 2 garderoobi ruumi. See endise arstikabineti oma on küll megalt väike.
Pilte ei saa ma ikka digikast kätte, sest ma ei leia seda ühendamise juhet üles. Muidugi isa arvutis saaksin ma ilma ka, aga ma ei viitsi sinna minna.
Täna öösel magasid kõik 3 looma mu kaisus. No proovi siis und saada. Mingid paksud voodis, laiavad täiega. Pool voodit oli nende päralt...
neljapäev, 21. jaanuar 2010
Sinimustvalge
Mind ajavad nii närvi õpetajad, kes ütlevad, et "sul ju nagunii muud teha pole kui õppida". Olgu see oleneb ka, kuidas ta seda ütleb, aga täna öeldi seda meile 2X. Üks huumoriga, teine tõsiselt. Vot see viimane ajas mind närvi. "Noh, külmapüha ju tuleb. Ega te midagi muud teha ei saagi kui väljas 30 kraadi külma on". Tõsiselt nagu. Sa ei teagi ju, mida me kodus teeme. Mõni ja arvab, et istume hommikust õhtuni arvutis või teleka ees, aga see on ju ainult mõni üksik, kes nii teeb. Sellised mina-olen-õpetaja-ja-sina-vaid-tühine-mats-kes-mind-austama-peab suhtumised ajavad no nii närvi. Ütlevad jah, et austage meid ka, aga täpselt sama saab neile õpetajatel ka öelda.
Noh olgu, aitab ka sellest.
Vaatasin just Ringvaadet. Iiris Vesik laulis oma Eesti Laul 2010 laulu ja pean ütlema, et see oli üsnagi huvitav. Tema hääl sobis selle looga palju paremini kui "Ice Cold Story-ga"
Meil on ilus lipp. See meeldib mulle. Ma ei saa seda öelda teiste riikide lippude kohta, aga samas see ongi see, mis minust eestlase teeb. Pidades seda tähtsaks/pühaks/oluliseks jne. Ja oma riigi lipuga tean ju selle taustalugu. Teiste omadel ma seda ei tea. Ja pealegi on ju meie lippu praegu looduseski näha. Nii mitmelgi hommikul olen näinud kaugelt sinise taeva, musta metsa ja valge lumega. Ma loodan, et ma Saksamaal kuskile maakohta ei satu. Tekib veel suurem koduigatsus...
Noh olgu, aitab ka sellest.
Vaatasin just Ringvaadet. Iiris Vesik laulis oma Eesti Laul 2010 laulu ja pean ütlema, et see oli üsnagi huvitav. Tema hääl sobis selle looga palju paremini kui "Ice Cold Story-ga"
Meil on ilus lipp. See meeldib mulle. Ma ei saa seda öelda teiste riikide lippude kohta, aga samas see ongi see, mis minust eestlase teeb. Pidades seda tähtsaks/pühaks/oluliseks jne. Ja oma riigi lipuga tean ju selle taustalugu. Teiste omadel ma seda ei tea. Ja pealegi on ju meie lippu praegu looduseski näha. Nii mitmelgi hommikul olen näinud kaugelt sinise taeva, musta metsa ja valge lumega. Ma loodan, et ma Saksamaal kuskile maakohta ei satu. Tekib veel suurem koduigatsus...
kolmapäev, 20. jaanuar 2010
Rahvusvaheline...
Täna oli siis Sõmerpalus mingi loeng. See pidi olema netikeele ja Mehhiko kohta. Ma arvasin, et suurem osa on Mehhikost, aga ma eksisin. 2 tundi oli netikeelt ja pool tundi Mehhikot. Too Sõmerpalu kool, oli suhteliselt ilus. Samasugune nagu meie vana maja. Neil oli seal Tiigerpüüton ka. Mõelge, koolis on tiigerpüüton. Neil oli mingi troopikatuba seal. Mingid papagoi laadsed linnud olid ka seal. Ma raudselt ütlesin valesti. Raudselt olid mingid kanaarilinnud, aga ma ei vaadanud neid nii täpselt. Ainult häälitsusi kuulsin.
Netiloeng oli ka huvitav. Ma isegi arvasin sellest vähem. Ja seega see ületas mu ootused. Aga nood toolid olid nii ebamugavad. Juba pärast ühte tundi mõtlesin ma, et suren ära sinna. Päris valus hakkas ja selg tõmbas krampi. Ma siis liigutasin ennast seal ja raudselt nüüd keegi mõtles, et ma olen mingi imelik või et mul on igav ja ma ei viitsi kuulata. Kui paus tuli, siis oli nii mõnus püsti seista. Aga pärast pidi jälle istuma:S
Muide, seal oli mingi mehhiklane, David. Ja ta oli väga häbelik. Igatahes ta ise midagi Mehhikost rääkima ei hakanud. Lasi meil küsimusi küsida. See Anni, kes netist rääkis, oleks võinud ise midagi rääkida, sest ta oli ise ka 8 kuud seal elanud.
Anni andis meile ka lehekülje, mille kaudu saab otsida, mis infot sinu kohta netis on. See on pipl.com Mis on imelik on see, et mina ei leidnud enda kohta sealt eriti midagi. Hästi palju oli Antsla Gümnaasiumi asju ja mõned ajalehe artiklid ka, aga see ei leidnud üldse mu facebooki, twitteri, orkuti või muude lehtede kontosid. Ega ka pilte. Kuidas see võimalik on. Ei leidnud see mu blogigi, kuigi see pole ju parooli all. Proovisin seal kõike, sisestasin nime järgi, siis emaili ja numbri ning ka kontonimedega, aga mitte mingisugust isiklikku infot ma ei leidnud. Aga see on ju tore ka:D
Aga ma hakkasin nüüd mõtlema, et äkki on asi mu arvutis, sest kui ma näiteks koolis orkutis käisin, siis näitas see mulle seda uut kujundust, et saad värvi vahetada jne. Aga kodus oli mul ikka see vana. Äkki see siis ei näita praegu ka kõike infot? Eks ma otsin siis koolis või isa arvutis uuesti.
Tegin oma telefoni märkmetest tühjaks. Alati kui ma mingit head laulu kuulen, siis kirjutan sellest märksõnad üles ja pärast otsin youtube'ist. Igatahes mõtlesin ma juba kuid, et kunagi kui õe juures Tartus olin, siis nägin mingilt muusikakanalilt seda lugu ja enam meeles ei olnud, mis see oli. Nüüd kui märkmeid uurisin, siis leidsin selle loo üles. Point on selles, et võiksin neid märkmeid tihedamini uurida:P
Netiloeng oli ka huvitav. Ma isegi arvasin sellest vähem. Ja seega see ületas mu ootused. Aga nood toolid olid nii ebamugavad. Juba pärast ühte tundi mõtlesin ma, et suren ära sinna. Päris valus hakkas ja selg tõmbas krampi. Ma siis liigutasin ennast seal ja raudselt nüüd keegi mõtles, et ma olen mingi imelik või et mul on igav ja ma ei viitsi kuulata. Kui paus tuli, siis oli nii mõnus püsti seista. Aga pärast pidi jälle istuma:S
Muide, seal oli mingi mehhiklane, David. Ja ta oli väga häbelik. Igatahes ta ise midagi Mehhikost rääkima ei hakanud. Lasi meil küsimusi küsida. See Anni, kes netist rääkis, oleks võinud ise midagi rääkida, sest ta oli ise ka 8 kuud seal elanud.
Anni andis meile ka lehekülje, mille kaudu saab otsida, mis infot sinu kohta netis on. See on pipl.com Mis on imelik on see, et mina ei leidnud enda kohta sealt eriti midagi. Hästi palju oli Antsla Gümnaasiumi asju ja mõned ajalehe artiklid ka, aga see ei leidnud üldse mu facebooki, twitteri, orkuti või muude lehtede kontosid. Ega ka pilte. Kuidas see võimalik on. Ei leidnud see mu blogigi, kuigi see pole ju parooli all. Proovisin seal kõike, sisestasin nime järgi, siis emaili ja numbri ning ka kontonimedega, aga mitte mingisugust isiklikku infot ma ei leidnud. Aga see on ju tore ka:D
Aga ma hakkasin nüüd mõtlema, et äkki on asi mu arvutis, sest kui ma näiteks koolis orkutis käisin, siis näitas see mulle seda uut kujundust, et saad värvi vahetada jne. Aga kodus oli mul ikka see vana. Äkki see siis ei näita praegu ka kõike infot? Eks ma otsin siis koolis või isa arvutis uuesti.
Tegin oma telefoni märkmetest tühjaks. Alati kui ma mingit head laulu kuulen, siis kirjutan sellest märksõnad üles ja pärast otsin youtube'ist. Igatahes mõtlesin ma juba kuid, et kunagi kui õe juures Tartus olin, siis nägin mingilt muusikakanalilt seda lugu ja enam meeles ei olnud, mis see oli. Nüüd kui märkmeid uurisin, siis leidsin selle loo üles. Point on selles, et võiksin neid märkmeid tihedamini uurida:P
teisipäev, 19. jaanuar 2010
Moslem valmis kohe...
Eile ma kirjutada ei jõudnud. Oli niigi palju tegemist.
Tänane põhiteema on muidugi see, et käisin ühel loengul, mis rääkis moslemiusust ja araabiamaadest. Mul on väga hea meel, et Vene'l (meie ajaloo õpal) oli meiega siis tund kui see loeng oli, sest muidu oleks me sellest tõenäoliselt ilma jäänud ja sellest oleks kahju olnud. Põhiliselt räägiti seal jah araabiamaadest ja keelest ja numbritest. Kas te teatsite, et araabiamaad ulatuvad Aafrika läänerannikust kuni siis Indoneesiani, Indoneesia kaasa arvatud? Mina igatahes ei teadnud. Me saime neid riideid selga ka proovida, mis ta kaasa oli võtnud. Ma läksin esimesena sinna ette. Need on need ''ürbid'', mis naistel ülakeha/terve keha ära varjavad. Tal olid sinised, mis olid vist Saudi-Araabiast? Ei tea. Igatahes just sellist värvi ja lõikega riiet kantakse ainult ühes riigis.
Mul oli pea liiga suur. Igatahes ei mahtunud see mulle pähe, aga sellegi poolest sain ma selle õigesti selga. Suhteliselt kahtlane oli. Nägid ainult otse ette. Alla vaatasin, siis nägin ainult seda riiet. Pm. näed sa maapinda alles 2 m kauguselt. Aga huvitav oli.
Pärast täitsime mingit viktoriini, sest see loeng oli mingi Eesti ja Afganistaani sõpruskoolide kohta. Meie sõpruskool oli mingi Aq Tapa Girls Primary School. Seal oli mingi 700 tüdrukut ja 7 meesõpetajat ja 5 naisõpetajat. Nii vähe! Kui võrdluseks tuua meie kooli, kus on mingi 450 õpilast ja u. 50 õpetajat. Seal on klassid ikka tõsiselt suured siis. Ühes klassis peab mingi 58 õpilast olema, kui kõik õpetajad nende peale ära jagada.
Me õppisime seal veel Araabia keelt ka. Ja Araabia numbreid. Kirjutatakse muideks paremalt vasakule. Mul tuli mu nimi väga hästi välja :D Vähemalt kiita sain. Pidi ilus käekiri olema. Ja seda oli väga tore kuulda, sest ma kirjutan esimest korda elus selliste tähtedega ja saan veel ilusa tulemuse ka. Need araabia tähed on ju mingid mega kronksud. Numbrid kirjutasin ka üles. Aga vot hääldusega ma hakkama ei saanud. Olgu mingid kergemad tähed nagu vau ja ja, aga mingite Hh ja Th-dega ma hakkama ei saa:D Need säänsed kurgust tulevad tähed ka. Kui viitsin, siis lisan kunagi pildid siia. Oma nimest ja sellest kuidas mul nood asjad seljas olid. Õpa tegi pilti :P Endal oli ka naljakas.
Kristi (see, kes rääkis) oli minu arvates väga ilus. Mulle meeldivad pruunid silmad ja tõmmu nahaga on need mitu korda ilusamad. Tal olid ilusad silmad:D Igatahes temast kohe õhkas seda eluga rahulolu jne. Mõnel inimesel on selline positiivne mõtlemine, mida on kohe silmaga näha. Minu jaoks oli tema selline inimene.
Tänane põhiteema on muidugi see, et käisin ühel loengul, mis rääkis moslemiusust ja araabiamaadest. Mul on väga hea meel, et Vene'l (meie ajaloo õpal) oli meiega siis tund kui see loeng oli, sest muidu oleks me sellest tõenäoliselt ilma jäänud ja sellest oleks kahju olnud. Põhiliselt räägiti seal jah araabiamaadest ja keelest ja numbritest. Kas te teatsite, et araabiamaad ulatuvad Aafrika läänerannikust kuni siis Indoneesiani, Indoneesia kaasa arvatud? Mina igatahes ei teadnud. Me saime neid riideid selga ka proovida, mis ta kaasa oli võtnud. Ma läksin esimesena sinna ette. Need on need ''ürbid'', mis naistel ülakeha/terve keha ära varjavad. Tal olid sinised, mis olid vist Saudi-Araabiast? Ei tea. Igatahes just sellist värvi ja lõikega riiet kantakse ainult ühes riigis.
Mul oli pea liiga suur. Igatahes ei mahtunud see mulle pähe, aga sellegi poolest sain ma selle õigesti selga. Suhteliselt kahtlane oli. Nägid ainult otse ette. Alla vaatasin, siis nägin ainult seda riiet. Pm. näed sa maapinda alles 2 m kauguselt. Aga huvitav oli.
Pärast täitsime mingit viktoriini, sest see loeng oli mingi Eesti ja Afganistaani sõpruskoolide kohta. Meie sõpruskool oli mingi Aq Tapa Girls Primary School. Seal oli mingi 700 tüdrukut ja 7 meesõpetajat ja 5 naisõpetajat. Nii vähe! Kui võrdluseks tuua meie kooli, kus on mingi 450 õpilast ja u. 50 õpetajat. Seal on klassid ikka tõsiselt suured siis. Ühes klassis peab mingi 58 õpilast olema, kui kõik õpetajad nende peale ära jagada.
Me õppisime seal veel Araabia keelt ka. Ja Araabia numbreid. Kirjutatakse muideks paremalt vasakule. Mul tuli mu nimi väga hästi välja :D Vähemalt kiita sain. Pidi ilus käekiri olema. Ja seda oli väga tore kuulda, sest ma kirjutan esimest korda elus selliste tähtedega ja saan veel ilusa tulemuse ka. Need araabia tähed on ju mingid mega kronksud. Numbrid kirjutasin ka üles. Aga vot hääldusega ma hakkama ei saanud. Olgu mingid kergemad tähed nagu vau ja ja, aga mingite Hh ja Th-dega ma hakkama ei saa:D Need säänsed kurgust tulevad tähed ka. Kui viitsin, siis lisan kunagi pildid siia. Oma nimest ja sellest kuidas mul nood asjad seljas olid. Õpa tegi pilti :P Endal oli ka naljakas.
Kristi (see, kes rääkis) oli minu arvates väga ilus. Mulle meeldivad pruunid silmad ja tõmmu nahaga on need mitu korda ilusamad. Tal olid ilusad silmad:D Igatahes temast kohe õhkas seda eluga rahulolu jne. Mõnel inimesel on selline positiivne mõtlemine, mida on kohe silmaga näha. Minu jaoks oli tema selline inimene.
pühapäev, 17. jaanuar 2010
Wait a minute...
Pole minu pilt, ei viitsinud enda omasid veel arvutisse tõsta.
Pole nüüd kaua kirjutanud. Reedel tulin koju, siis läksin välja pilte tegema. Mingi pool tundi sai olla enne kui pimedaks läks.
Laupäeval käisin ka väljas pilte tegemas ja niisama jalutamas. Õhtul läksime Põlvasse emale ja õele vastu. Õhtu veetsin õega. Rääkisime. Oli tore, üle pika aja. Jõin ta sojapiima, mis on nagu jumalast hea. Kahju, et see mingi 4-5 korda rohkem maksab kui tavaline piim. Ma ei kujuta ette, kuidas ma nüüd tavalist piima juua saan. Tegin lasanjet ka veel. Tuli jälle väga hea.
Täna läksime Antslasse Veski pubisse mu venna, vennanaise ja nende poja sünnipäevi pidama. Sõime seal ära ja saatsime mu õe jälle bussi peale. Pärast ei viitsinud ma enam pilte tegema minna, sest härmatis oli läinud, kuigi päike paistis ja ilus oli.
Just lõpetasin saksa keele õppimise. Reedel ostsin endale selle "15 minutit Saksa keelt". Nüüd pean iga päev selle peale aega jätma. Kui seda iga päev õpin, siis saan 12 nädalaga raamatu läbi ja loodetavasti algteadmised selgeks.
Just avastasin, et sisseastumiskatseteni on ainult 9 nädalat. Mis tähendab seda, et kool ju varsti läbi... Kus see aeg nüüd kihutab?
neljapäev, 14. jaanuar 2010
Angoora jänes
An
Jääkass
Õhtul kui koju tulin, siis oli Täpi jääs. Ausalt ka. Ta mingid põse karvad olid kohevil nii et tundus nagu ta nägu oleks kokku litsutud nagu mõnedel kassidel-koertel on. Tal oli muidu terve keha hästi kohev ja ta tundus nii suur. Kui pai tegin, siis karvad olid jumalast jääs. Ma ei tea, mis selle jutu point on, aga ta tundus nii naljakas sel hetkel.
kolmapäev, 13. jaanuar 2010
****
Suurimad õnnesoovid Siimule teise eluaasta puhul!
See kõlas nagu mingi õnnesoov raadiost:D
Kui esmaspäeval ütlesin, et kodused tööd said ilma pahameeleta tehtud, siis nüüd võib küll öelda, et on juba kõrini.
Eile ma kirjutada ei viitsinud, sest õppisin ajaloo tööks mingi kell 12-ni.
Tänane päev oli igav. Pärast käisime jälle Otepääl ujumas. Me mõtlesime seal hakata uisutamas käima, sest seal saab laenutada ka. Muidu ju võiks Antslas olla, aga meil on kõik uisud vist väiksed. Ma tahtsin täna jälle lasanjet teha, aga ma loll unustasin poest lasanjeplaate osta. Poes lugesin küll kõik kokku, mida sinna vahele panna, aga kõige tähtsama asja unustasin ikka ära. See rikkus mul tuju ära, sest täna sõime me kõik nö oma "tellitud toitu". Selles mõttes, et midagi erilist. Nt. Isa söi kana-riisisalatit. Emps oleks vist ka lasanjet tahtnud. Nüüd ma lepin lihtsalt makaronidega. Umbe asi ka mille pärast norutada onju. Aga see ilmselt oli nö trigger' iks, sest kõik pinged ja mured lõid nüüd välja.
Aa hea uudis ka. Kahjuks sain ma selle teada enne seda halva tuju lainet nii et mul praegu ei ole nii sillas emotsioonid nagu seda kuuldes. Igatahes, me läheme Tallinnasse Avatari 3D-na vaatama. Ema klassiga. Tal ju seal Pukas mingi 7 õpilast klassis, 10 klass. Aga jh, kunagi jaanuaris või veebruaris käime. Ja rongiga läheme. Ma sõidan vist esimest korda elus rongiga. Või kui ma pädalik olin, vbl siis olin sõitnud, aga igatahes see on sõit, mida ma mäletan ka.
Aa ja mul tuli meelde, et täna oli pildistamine ka. Autahvli ja albumite jaoks. Ma algul arvasin, et meil ei tule pool klassi noid albumi pilte tegema. Aga ma olin positiivselt üllatunud, et kõik olid kohal. Meil on tõsiselt tore klass. Ma tellin oma albumi ilmselt mõlema klassi piltidega. Siis tulevikus hea vaadata. Ja koos kaantega. Muidu on võimalik ka niisama lehtede peal tellida, siis on odavam, aga siis on jama nende kaitsemisega ja siis võivad kaduda jne.
Ma lähen nüüd tuju parandama. Elu on liiga lühike, et seda tujutsemisega veelgi raisata.
See kõlas nagu mingi õnnesoov raadiost:D
Kui esmaspäeval ütlesin, et kodused tööd said ilma pahameeleta tehtud, siis nüüd võib küll öelda, et on juba kõrini.
Eile ma kirjutada ei viitsinud, sest õppisin ajaloo tööks mingi kell 12-ni.
Tänane päev oli igav. Pärast käisime jälle Otepääl ujumas. Me mõtlesime seal hakata uisutamas käima, sest seal saab laenutada ka. Muidu ju võiks Antslas olla, aga meil on kõik uisud vist väiksed. Ma tahtsin täna jälle lasanjet teha, aga ma loll unustasin poest lasanjeplaate osta. Poes lugesin küll kõik kokku, mida sinna vahele panna, aga kõige tähtsama asja unustasin ikka ära. See rikkus mul tuju ära, sest täna sõime me kõik nö oma "tellitud toitu". Selles mõttes, et midagi erilist. Nt. Isa söi kana-riisisalatit. Emps oleks vist ka lasanjet tahtnud. Nüüd ma lepin lihtsalt makaronidega. Umbe asi ka mille pärast norutada onju. Aga see ilmselt oli nö trigger' iks, sest kõik pinged ja mured lõid nüüd välja.
Aa hea uudis ka. Kahjuks sain ma selle teada enne seda halva tuju lainet nii et mul praegu ei ole nii sillas emotsioonid nagu seda kuuldes. Igatahes, me läheme Tallinnasse Avatari 3D-na vaatama. Ema klassiga. Tal ju seal Pukas mingi 7 õpilast klassis, 10 klass. Aga jh, kunagi jaanuaris või veebruaris käime. Ja rongiga läheme. Ma sõidan vist esimest korda elus rongiga. Või kui ma pädalik olin, vbl siis olin sõitnud, aga igatahes see on sõit, mida ma mäletan ka.
Aa ja mul tuli meelde, et täna oli pildistamine ka. Autahvli ja albumite jaoks. Ma algul arvasin, et meil ei tule pool klassi noid albumi pilte tegema. Aga ma olin positiivselt üllatunud, et kõik olid kohal. Meil on tõsiselt tore klass. Ma tellin oma albumi ilmselt mõlema klassi piltidega. Siis tulevikus hea vaadata. Ja koos kaantega. Muidu on võimalik ka niisama lehtede peal tellida, siis on odavam, aga siis on jama nende kaitsemisega ja siis võivad kaduda jne.
Ma lähen nüüd tuju parandama. Elu on liiga lühike, et seda tujutsemisega veelgi raisata.
esmaspäev, 11. jaanuar 2010
Didn't complain....
...jaah see kehtib praegu. Hommikul oli nurinaid palju. Küll varane ärkamine jne.
Täna oli siis üle pika aja jälle kool. Pean ütlema, et põdesin hommikul veidi rohkem, sest ei viitsinud üldse õppima hakata ja koduseid töid teha, aga nüüd võin öelda, et ülesanded said ilma kirumiseta tehtud.
Tunniplaan muutus ka natuke. Muide mis on imelik on see, et meil on eesti keelt nädalas 3 tundi ja matemaatikat 6. Ma ise ei teagi kumba eelistan. Mõlemad vastumeelsed, aga eesti keeles on vähemalt normaalne õpetaja.
Kekas suusatasime. Mingi 3 metsaringi. 3nda ringi ma pm. ainult kõndisin ehk tegin kepikõndi suuskadel, sest üldse ei jõudnud enam. Ja kui see pidi ainult harjumiseks olema, siis ma ei tea kui järgmisel tunnil on mingi 6 ringi. Ma suren ära sinna.
Peale tunde saatsin YFU lepingu ära. Kodus tegin lasanjet. Arvasin, et hakklihast on puudus, sest ma tegin oma peaga mitte retsepti järgi, aga pärast maitse oli väga super.
Õppisin ja imede ime see ei olnudki vastumeelne nagu ennist ütlesin. Ilmselt nädala-kahe pärast räägin teist juttu.
Kappe ei saanud me ikkagi. Mega fail! Ja kool pidi üldse novembriks valmis olema.
Aga ma nüüd voodisse. Loodaks, et uni tuleb ruttu ja režiim taastub ka selle nädala jooksul.
Bb.
Täna oli siis üle pika aja jälle kool. Pean ütlema, et põdesin hommikul veidi rohkem, sest ei viitsinud üldse õppima hakata ja koduseid töid teha, aga nüüd võin öelda, et ülesanded said ilma kirumiseta tehtud.
Tunniplaan muutus ka natuke. Muide mis on imelik on see, et meil on eesti keelt nädalas 3 tundi ja matemaatikat 6. Ma ise ei teagi kumba eelistan. Mõlemad vastumeelsed, aga eesti keeles on vähemalt normaalne õpetaja.
Kekas suusatasime. Mingi 3 metsaringi. 3nda ringi ma pm. ainult kõndisin ehk tegin kepikõndi suuskadel, sest üldse ei jõudnud enam. Ja kui see pidi ainult harjumiseks olema, siis ma ei tea kui järgmisel tunnil on mingi 6 ringi. Ma suren ära sinna.
Peale tunde saatsin YFU lepingu ära. Kodus tegin lasanjet. Arvasin, et hakklihast on puudus, sest ma tegin oma peaga mitte retsepti järgi, aga pärast maitse oli väga super.
Õppisin ja imede ime see ei olnudki vastumeelne nagu ennist ütlesin. Ilmselt nädala-kahe pärast räägin teist juttu.
Kappe ei saanud me ikkagi. Mega fail! Ja kool pidi üldse novembriks valmis olema.
Aga ma nüüd voodisse. Loodaks, et uni tuleb ruttu ja režiim taastub ka selle nädala jooksul.
Bb.
pühapäev, 10. jaanuar 2010
Kool ja taigen
Homme on kool. Üldse ei rõõmusta. Suusatamine ka veel:( Üldse ei kutsu koolis suusatama. Poolteisttundi mingit täpselt sama ringi kedrata ei ole huvitav.
Tegin just ülejäänud piparkoogitaignast mingi koogi. Päris hea tuli. Saate te aru. Ma tegin enne jõule mingi 2 tainast ja neidki topelt. Aga heal juhul sain ma neist 2/3 ära kasutatud. Ja vahepeal ostis ema ka mingi kilo tainast juurde ja nüüd on see veel kapis. Mul on nii kõrini juba söögi tegemisest:D
Tegin just ülejäänud piparkoogitaignast mingi koogi. Päris hea tuli. Saate te aru. Ma tegin enne jõule mingi 2 tainast ja neidki topelt. Aga heal juhul sain ma neist 2/3 ära kasutatud. Ja vahepeal ostis ema ka mingi kilo tainast juurde ja nüüd on see veel kapis. Mul on nii kõrini juba söögi tegemisest:D
laupäev, 9. jaanuar 2010
5 tundi kinos istuda ei ole mugav...
Neljapäeval käisime Elvas hambaarsti juures aega panemas. Siis läksime Tartusse, seal läksime Sepa keskusesse. Täiesti uskumatu! Kui ma sügisel mantleid otsisin ja just pakse mantleid, siis ei olnud midagi. Nüüd oli terve Sepa keskus neid täis ja nüüd otsin ma kevad-sügis mantlit ja nüüd ei ole neid. Aga pm. sealt ma midagi ei saanud. Küll olid asjad väikesed või suured, siis nägid asjad riidepuu peal ilusamad välja kui seljas jne.
Läksime sealt ära, käisime ostsime kinopiletid ära ja siis läksime Apollosse. Sealt sain ma mingi Eesti-Saksa vestmiku. Veel ostsime selle Vallatu Aliase ja Mees, kes teadis ussisõnu. Mõlemad olid suhteliselt huvitavad mängud. Käisime Kaubamajas ka ringi ja ebaõnn missugune. Ei ole seal ka mulle sobivaid asju. Siis sai kell nii palju, et liikusime tagasi kino poole ja läksime Avatari vaatama.
Avatar on tõsiselt SUUREPÄRANE film:D Väga ilus ja kohe oli näha, et see oli uue tehnikaga filmitud. Mõnes kohas oli seda näitlejat nagu sinise naha alt näha, et see oli nagu läbikumav. Ja hea oli see, et see ei näinud nagu multikas välja. See nägi täiesti reaalne välja, nagu kuskil olekski selline koht nagu Pandora. See film tekitas emotsioonid. Istud seal ja elad täiega kaasa. Kui selle DVD välja tuleb, siis ostame kindlalt ära. Ja see juba näitab midagi, sest me pole üldse DVD-sid ostnud. Meil on ainult mingi 2-3 DVD-d vist kodus ja need on ka ostetud vist Selverist kui õhtuti igav on olnud. Soovitan kindlalt Avatari vaadata, aga tehke seda esimesena kinos, annab suurema elamuse!
Siis läksin välja ja mul oli mingi 15 min järgmise filmini aega:D Jalutasin Nele'le ja Juta'le vastu ja siis läksime Doktor Parnassuse Imaginaariumit vaatama. Võin öelda, et pärast Avatari oli see igav. Nii et ärge neid sellises järjekorras vaadake:D Aga see oli see Heath Ledgeri viimane film ja see jäi tal ka poolikuks ja siis tehti nii, et Imaginaariumis näitlesid tema asemel Johnny Depp, Jude Law ja Colin Farrell. Aga film oli nii hästi kokku pandud, et mina ei saanudki aru, et Heath'il jäi näitlemine poolikuks. Filmi vaadates tundub, et nii peabki olema. Õnneks läks mingi pärast 10-15 min ka mul vaatamine huvitavaks. Hoolimata sellest, et kael oli kange ja ebamugav oli olla, sest enne sai juba 2,5 h seal toolis istutud.
Pärast kino läksime Põlvasse, jäin ööseks tädi poole. Seal mängisime öö läbi neid mänge, nii et magama läksime mingi pärast 5. Ma ärkasin korraks poole 10 ajal, tänu emale, kes teatas, et ma lähen pool 1 juuksurisse. Hiljem helistas ta sellepärast, et ma maha ei magaks. Käisin juuksuris ära ja läksin pärast uuesti tädi juurde, olin mingi poolteisttundi seal ja siis bussiga Võrru. Kuperjanovist said kõik koju ja terve bussijaam oli neid täis. Läksid Tartusse ja Tallinnasse. Kõik bussid sinna olid täis. Ma tulin ära koju. Kodus olid Reliia ja Kati külas. Mängisime nendega ka seda ussisõnade mängu.
Ma sain YFU lepingu ka reedel kätte. Nüüd pean rahvusvahelist faili täitma hakkama. Õnneks sai hambaarsti aeg ära pandud. Ma pean vist mingi Rubella vastu vaktsiini saama, sest ega me ju mingite Saksa leetrite vastu kohustuslikult süsti pole saanud?
Läksime sealt ära, käisime ostsime kinopiletid ära ja siis läksime Apollosse. Sealt sain ma mingi Eesti-Saksa vestmiku. Veel ostsime selle Vallatu Aliase ja Mees, kes teadis ussisõnu. Mõlemad olid suhteliselt huvitavad mängud. Käisime Kaubamajas ka ringi ja ebaõnn missugune. Ei ole seal ka mulle sobivaid asju. Siis sai kell nii palju, et liikusime tagasi kino poole ja läksime Avatari vaatama.
Avatar on tõsiselt SUUREPÄRANE film:D Väga ilus ja kohe oli näha, et see oli uue tehnikaga filmitud. Mõnes kohas oli seda näitlejat nagu sinise naha alt näha, et see oli nagu läbikumav. Ja hea oli see, et see ei näinud nagu multikas välja. See nägi täiesti reaalne välja, nagu kuskil olekski selline koht nagu Pandora. See film tekitas emotsioonid. Istud seal ja elad täiega kaasa. Kui selle DVD välja tuleb, siis ostame kindlalt ära. Ja see juba näitab midagi, sest me pole üldse DVD-sid ostnud. Meil on ainult mingi 2-3 DVD-d vist kodus ja need on ka ostetud vist Selverist kui õhtuti igav on olnud. Soovitan kindlalt Avatari vaadata, aga tehke seda esimesena kinos, annab suurema elamuse!
Siis läksin välja ja mul oli mingi 15 min järgmise filmini aega:D Jalutasin Nele'le ja Juta'le vastu ja siis läksime Doktor Parnassuse Imaginaariumit vaatama. Võin öelda, et pärast Avatari oli see igav. Nii et ärge neid sellises järjekorras vaadake:D Aga see oli see Heath Ledgeri viimane film ja see jäi tal ka poolikuks ja siis tehti nii, et Imaginaariumis näitlesid tema asemel Johnny Depp, Jude Law ja Colin Farrell. Aga film oli nii hästi kokku pandud, et mina ei saanudki aru, et Heath'il jäi näitlemine poolikuks. Filmi vaadates tundub, et nii peabki olema. Õnneks läks mingi pärast 10-15 min ka mul vaatamine huvitavaks. Hoolimata sellest, et kael oli kange ja ebamugav oli olla, sest enne sai juba 2,5 h seal toolis istutud.
Pärast kino läksime Põlvasse, jäin ööseks tädi poole. Seal mängisime öö läbi neid mänge, nii et magama läksime mingi pärast 5. Ma ärkasin korraks poole 10 ajal, tänu emale, kes teatas, et ma lähen pool 1 juuksurisse. Hiljem helistas ta sellepärast, et ma maha ei magaks. Käisin juuksuris ära ja läksin pärast uuesti tädi juurde, olin mingi poolteisttundi seal ja siis bussiga Võrru. Kuperjanovist said kõik koju ja terve bussijaam oli neid täis. Läksid Tartusse ja Tallinnasse. Kõik bussid sinna olid täis. Ma tulin ära koju. Kodus olid Reliia ja Kati külas. Mängisime nendega ka seda ussisõnade mängu.
Ma sain YFU lepingu ka reedel kätte. Nüüd pean rahvusvahelist faili täitma hakkama. Õnneks sai hambaarsti aeg ära pandud. Ma pean vist mingi Rubella vastu vaktsiini saama, sest ega me ju mingite Saksa leetrite vastu kohustuslikult süsti pole saanud?
kolmapäev, 6. jaanuar 2010
I know I'm wierd, no need to say it
Okei, olen nüüd rahunenud ja mulle tuli pähe plaan, et kui Saksamaal(oleksin praegu Salsamaal kirjutanud), igatahes, et kui Saksamaal olen, siis käin Starbucksist läbi ja leian oma lemmikkohvi. Vot nii ma teen.
NB! Väga kerge on ühe käega kirjutada, sest just praegu hõivas mu teise käe ja sealjuures ka kolmandiku lauast üks kass, kes nõuab tähelepanu. Muideks Täpi kardab mandariine. Või ma ei tea, kas just mandariinE, aga ühte mandariini kindlasti, mille ma kahjuks ära sõin. Kipper mängis sellega "käpapalli"(jalgpalli), aga Täpi pani ajama kui seda enda poole tulemas nägi. Tosca mängis ka enne kui aru sai, et see pole pall, vaid väga tsitruseline mandariin.
Aga aitab sellest loomajutust. Ja kes ei tea, siis Täpi, Kipper isased kassid. Toscaana koer, kes tahaks olla kass. Ausalt ka, ma olen teda mitu korda kuulnud nurrumas, kui ta kassidega mängib. Või õigemini ta tahaks nurruda, aga ei oska. See on tõsiselt koomiline. Ja ta on alati kasside peale kade, kui nood piima saavad, ta peab ka saama.
Aga niisiis Starbucks=must visit koht Saksamaal.
Haa raibe, kätte sain su! (Sääsk, kes mind eile magamast segas)
Ma ajan imelikku juttu. Ilmselt on tegu selles, et ma viimastel päevadel olen Ecuadori Liina blogi lugenud. Mõjutused...
NB! Väga kerge on ühe käega kirjutada, sest just praegu hõivas mu teise käe ja sealjuures ka kolmandiku lauast üks kass, kes nõuab tähelepanu. Muideks Täpi kardab mandariine. Või ma ei tea, kas just mandariinE, aga ühte mandariini kindlasti, mille ma kahjuks ära sõin. Kipper mängis sellega "käpapalli"(jalgpalli), aga Täpi pani ajama kui seda enda poole tulemas nägi. Tosca mängis ka enne kui aru sai, et see pole pall, vaid väga tsitruseline mandariin.
Aga aitab sellest loomajutust. Ja kes ei tea, siis Täpi, Kipper isased kassid. Toscaana koer, kes tahaks olla kass. Ausalt ka, ma olen teda mitu korda kuulnud nurrumas, kui ta kassidega mängib. Või õigemini ta tahaks nurruda, aga ei oska. See on tõsiselt koomiline. Ja ta on alati kasside peale kade, kui nood piima saavad, ta peab ka saama.
Aga niisiis Starbucks=must visit koht Saksamaal.
Haa raibe, kätte sain su! (Sääsk, kes mind eile magamast segas)
Ma ajan imelikku juttu. Ilmselt on tegu selles, et ma viimastel päevadel olen Ecuadori Liina blogi lugenud. Mõjutused...
Jeah, great....
Okei, käisime täna Otepääl siis. Jamh, minu jaoks sellest midagi välja ei tulnud, sest kohe kui sisse läksin oli seal väga kuum... põrand eriti, jalad kõrbesid täiega. Siis käisin saunas, soomekas oli normaalne, aga aurusaun oli tõsiselt kuum ja too peaks ju leige olema, sest mõte on aurus, mitte kuumuses. Igatahes enam ei viitsinud olla, läksin pesema. Panin just šampooni pähe ja nii halb hakkas, et püsti ei jõudnud seista. Oleks oksendama hakanud. Okei, midagi teha ka ei saa, kükitan maha. Täna oli mingi eriti palju rahvast ka ja kõik kogunesid ikka sinna ümber onju. Veits mark, aga elab üle. Proovisin lõpuni pesta, kaks sammu ja jälle halb. Oleks seal siis mingid pingid või nii, aga ei ei saa ju selle peale raha kulutada. Ujulas on küll pingid ja riietusruumis ja ka selle ees ruumis, aga duširuumi ei saa seda panna jh. Imelik nagu ka maas istuda/kükitada. Nojh, kuidagi vedasin ennast riietusruumi ära ja seal oli ka nagu mingi 5 inimest, kes kõik enda alla 2 meetrit võtsid. Ei oleks jälle istuda saanud, aga pohkalt lükkasin nende kompsud kokku. Niigi on igale inimesele heal juhul 30 cm(kapi laius) ja siis sa pead nagu lambist endale asjadega laiama. Lükka asju koomale siis. Muidu seal läks olemine paremaks, oli jahedam. Mul oli õnneks Nestea kaasas, jõin, oli palju parem. Panin riidesse ja ei riskinud isegi juuste kuivatamisega, sest sealt puhub ju ka kuuma õhku. Ma oleks 10 min. varem välja saanud kui mingi naine täpselt mu kapi ees persetanud poleks, vabandust väljenduse pärast, aga mul ei olnud just kõige parem tol hetkel olla. Sain asjad kokku, läksin riietusruumist välja, seal olid pingid, istusin, oli veel parem, jahedam. Aga siis oli suhteliselt normaalne. Pea küll hakkas valutama ja nõrk oli kõndida, aga hakkama sain. Kodus valutas ka pea. Aga nüüd on juba parem olla.
Tahaks kõik teravmeelsed kommentaarid siia kirjutada, aga seekord säästan teid sellest. Pole vaja teilgi tuju ära rikkuda.
Tahaks kõik teravmeelsed kommentaarid siia kirjutada, aga seekord säästan teid sellest. Pole vaja teilgi tuju ära rikkuda.
!? ..... ? ..... !
Ma läksin eile või õigemini täna öösel alles kell 3 magama, aga ma ei tahtnud kogu päeva maha ka magada, seega panin äratuse kella 10neks. Ma tean, et olen imelik:D
Seoses homse Tartusse minekuga on nii palju asju muutunud ja mul on päris palju häid uudiseid ka seega olen rõõmus. Ühe asja siiski ütlen, et tõenäoliselt vaatan homme kahte filmi järjest. Ma ei oska sellest midagi arvata, eks homme näeb, kas see on hea asi või ei.
Öösel lendas mingi sääsk mu toas ringi. Magada ei saanud. Muideks eile päeval oli veel üks sääsk toas. Ma ei saa aru, kust nad nüüd keset talve välja kargavad. Ma saaks aru, et kärbsed, nood on säänsed soojalembesed jobud, aga sääski näen talvel küll esimest korda. Vähemalt oma mälu järgi.
Tegelikult on mul palju rõõmsaid uudiseid, aga ma ei taha midagi ära rikkuda sellega, et siia neist kirjutan. Sest need pole veel 100% kindlalt täituvad, isegi 50% oleks palju arvatud, aga siiski lootust on.
Õues oli mõnus ilm täna, ma peaksin talvel hästi palju pilte tegema. Eriti siis kui palju lund on, saaks kaasa võtta, kuigi tänapäeval pole enam midagi võimatut, inimesed reisivad ju nii palju. Kuid siiski enamasti on Saksamaal ikka vähem lund kui meil. Neil kasvavad ju jõulude ajalgi peenral lilled.
Tiigri aasta soosib julgeid ja minul on eriti hea aasta, sest nii jääral kui ka koeral on hea aasta. Nii et mul on topelthea aasta. Muideks Naised ajakirjast lugesin selle aasta horoskoopi ja absull kõik läks/läheb mu vahetusaastaga kokku ja selleks eelnevate ettevalmistustega.
Seoses homse Tartusse minekuga on nii palju asju muutunud ja mul on päris palju häid uudiseid ka seega olen rõõmus. Ühe asja siiski ütlen, et tõenäoliselt vaatan homme kahte filmi järjest. Ma ei oska sellest midagi arvata, eks homme näeb, kas see on hea asi või ei.
Öösel lendas mingi sääsk mu toas ringi. Magada ei saanud. Muideks eile päeval oli veel üks sääsk toas. Ma ei saa aru, kust nad nüüd keset talve välja kargavad. Ma saaks aru, et kärbsed, nood on säänsed soojalembesed jobud, aga sääski näen talvel küll esimest korda. Vähemalt oma mälu järgi.
Tegelikult on mul palju rõõmsaid uudiseid, aga ma ei taha midagi ära rikkuda sellega, et siia neist kirjutan. Sest need pole veel 100% kindlalt täituvad, isegi 50% oleks palju arvatud, aga siiski lootust on.
Õues oli mõnus ilm täna, ma peaksin talvel hästi palju pilte tegema. Eriti siis kui palju lund on, saaks kaasa võtta, kuigi tänapäeval pole enam midagi võimatut, inimesed reisivad ju nii palju. Kuid siiski enamasti on Saksamaal ikka vähem lund kui meil. Neil kasvavad ju jõulude ajalgi peenral lilled.
Tiigri aasta soosib julgeid ja minul on eriti hea aasta, sest nii jääral kui ka koeral on hea aasta. Nii et mul on topelthea aasta. Muideks Naised ajakirjast lugesin selle aasta horoskoopi ja absull kõik läks/läheb mu vahetusaastaga kokku ja selleks eelnevate ettevalmistustega.
Mungad
Täna ärkasin mingi pool 11, jah.. ei tea mida arvata. Pm. päev läbi passisin tühja. Õhtul oleksin saanud Elvasse minna, aga siis mõtlesin ümber, sest Elvas ei ole midagi eriti teha, nagu poode või midagi pole.
Siis emps tuli koju rääkis igast uudiseid ja me pidasime plaane. Ta tõi Syossi, jube hea šampoon. Kuigi olen seda ainult õe juures Tartus kasutanud, ühe korra. Tal pidi mulle ka midagi olema, aga saan selle alles homme kätte, ma ei tea miks, eks homme näeb.
Ja homme õhtu poole lähme Otepääle oma iganädalasele ujumise/sauna tuurile. Sest ma seal üksi eriti ujuda ei viitsi seega käingi pidevalt sooja sauna ja külma basseini vahet nii et lõpuks olen punane nagu vähk.
Enne tuli mul uni, aga ma tahtsin netis käia ja nüüd on uni läinud. Ööinimene, mis teha.
Millegi pärast olen ma viimasel ajal pidevalt mõelnud, et mida ma Saksamaale kaasa võtan. I know crazy, right? Aga siiski on see mul pidevalt meelel. Mu isa ei usu, et kui ma seal aasta olen ära olnud, et siis ma ei taha koju tulla. Ta arvab, et ma tuleks joostes. Aga ta eksib, ma olen 100% kindel, et minust 50% tahaks sinna jääda, sest seal on mul ju pere ja sõbrad ja hoopis teine elu. Selline tunne oleks nagu oleks kaks elu, mida elada.
Aa ja kunagi saan endale uue fotoka ka või ilmselt ostetakse perele uus ja ma saan selle vana, mis tegelikult on parem kui keskmised fotokad, aga vot nii on linnukesed rääkinud.
Eestis võiks rohkem uusi sildu olla, saaks rohkem soovida.
Fringe oli täna lühem, pool tundi, aga see-eest rõvedam ka. Aga mulle ikkagi meeldib vaadata, sest lõppes hästi.
Panin just teleka käima, nüüd ma vist enne 3-e magama ei jää, aga ma ei taha päev läbi ka magada. Eks vaatab, kuigi und mul küll pole. Mu arvates on öösel hea üleval olla.
Saaremetsad on haige reklaam, fake-Bart ja fake-Lisa ainult naeravad ja näidelda ei oska.
Põgenemine on homme, ma sain kunagi teada, et Michael sureb, aga koguaeg on selline tunne, et ta surebki ära, aga hooaeg ei saa ju nii lühike olla seega peab neid almost-suremisi veel olema.
Telekas on praegu mingi imelik tänapäevaste munkade film, mängivad pokkerit jne. Ups kell on juba pool 1. nojah siis... Ühel tsikli vennal seal filmis oli sama meik nagu lady gagal paparazzis, see miki hiire oma.
Just otsustasime, et läheme neljapäeval Dr. Parnassuse imaginaariumit vaatama. Tundub huvitav ja muideks see on Heath Ledgeri kõige viimane film.
Üks valge paks munga kostüümis tegi just buddhat järgi. Naljakas oli.
Olgu, ma tean, et ajan imelikku teksti, ilmselt oleks mõtekam teid rahule jätta. Ma ei saa üldse aru, miks te mu teksti lugeda viitsite:D
Siis emps tuli koju rääkis igast uudiseid ja me pidasime plaane. Ta tõi Syossi, jube hea šampoon. Kuigi olen seda ainult õe juures Tartus kasutanud, ühe korra. Tal pidi mulle ka midagi olema, aga saan selle alles homme kätte, ma ei tea miks, eks homme näeb.
Ja homme õhtu poole lähme Otepääle oma iganädalasele ujumise/sauna tuurile. Sest ma seal üksi eriti ujuda ei viitsi seega käingi pidevalt sooja sauna ja külma basseini vahet nii et lõpuks olen punane nagu vähk.
Enne tuli mul uni, aga ma tahtsin netis käia ja nüüd on uni läinud. Ööinimene, mis teha.
Millegi pärast olen ma viimasel ajal pidevalt mõelnud, et mida ma Saksamaale kaasa võtan. I know crazy, right? Aga siiski on see mul pidevalt meelel. Mu isa ei usu, et kui ma seal aasta olen ära olnud, et siis ma ei taha koju tulla. Ta arvab, et ma tuleks joostes. Aga ta eksib, ma olen 100% kindel, et minust 50% tahaks sinna jääda, sest seal on mul ju pere ja sõbrad ja hoopis teine elu. Selline tunne oleks nagu oleks kaks elu, mida elada.
Aa ja kunagi saan endale uue fotoka ka või ilmselt ostetakse perele uus ja ma saan selle vana, mis tegelikult on parem kui keskmised fotokad, aga vot nii on linnukesed rääkinud.
Eestis võiks rohkem uusi sildu olla, saaks rohkem soovida.
Fringe oli täna lühem, pool tundi, aga see-eest rõvedam ka. Aga mulle ikkagi meeldib vaadata, sest lõppes hästi.
Panin just teleka käima, nüüd ma vist enne 3-e magama ei jää, aga ma ei taha päev läbi ka magada. Eks vaatab, kuigi und mul küll pole. Mu arvates on öösel hea üleval olla.
Saaremetsad on haige reklaam, fake-Bart ja fake-Lisa ainult naeravad ja näidelda ei oska.
Põgenemine on homme, ma sain kunagi teada, et Michael sureb, aga koguaeg on selline tunne, et ta surebki ära, aga hooaeg ei saa ju nii lühike olla seega peab neid almost-suremisi veel olema.
Telekas on praegu mingi imelik tänapäevaste munkade film, mängivad pokkerit jne. Ups kell on juba pool 1. nojah siis... Ühel tsikli vennal seal filmis oli sama meik nagu lady gagal paparazzis, see miki hiire oma.
Just otsustasime, et läheme neljapäeval Dr. Parnassuse imaginaariumit vaatama. Tundub huvitav ja muideks see on Heath Ledgeri kõige viimane film.
Üks valge paks munga kostüümis tegi just buddhat järgi. Naljakas oli.
Olgu, ma tean, et ajan imelikku teksti, ilmselt oleks mõtekam teid rahule jätta. Ma ei saa üldse aru, miks te mu teksti lugeda viitsite:D
esmaspäev, 4. jaanuar 2010
Armas
Ma leidsin hetkel ühe väga armsa pildi.
NB! Ma luksun, kes minust taga räägib?:D
Muide kui keegi naerda tahab ja lugeda viitsib, siis on mõtekas lugeda mu Endiste Võpide listist Liina Ecuadoris blogi. Väga huvitavalt kirjutab ja nalja saab igas postituses. Soovitan soojalt!
NB! Ma luksun, kes minust taga räägib?:D
Muide kui keegi naerda tahab ja lugeda viitsib, siis on mõtekas lugeda mu Endiste Võpide listist Liina Ecuadoris blogi. Väga huvitavalt kirjutab ja nalja saab igas postituses. Soovitan soojalt!
Pics
Pole ammu kirjutanud. Olen mõelnud seda teha, aga siis mõtlen jällegi, et millest ma ikka siin kirjutan.
No ega tänagi midagi erilist tehtud ei saanud.
Praegu olen üksi kodus. Ema läks enne Võrru. Tagasi tuleb homme, siis olen veel pikemalt üksi. Jama on see, et nad lähevad Tartusse:S ja ma ei saa kaasa. Kuigi neljapäeval läheme kõik koos uuesti.
Uuendasin blogi jälle. Lisasin leheküljed mida loen/lugesin(Exvõpid), ka. Tegelikult on mõned veel, aga noid loen harvemini seega ei olnud mõtet lisada.
Muidu põhjus, miks ma blogi uuendasin oli see, et too jõulu teema enam ei sobinud ja sellise lilledega, mis mul varem oli, oli ka ühel mu tuttaval.
Seega läksin kergema vastupanu teed ja otsisin lihtsalt headerit. Leidsin palju huvitavaid pilte.
Ma oleksin selle Headeriks pannud, aga see jäi kuidagi igavaks. Vbl kunagi hiljem - võpi ajal.
Nüüd siis need pilku püüdvad pildid.
Tundub nagu teisest maailmast, onju. Taustaks Maa ja Kuu.
Jälle selline kolmanda planeedi tunne.
Ma ei tea, miks see mulle meeldis, kas selle planeedi/kuu
pärast seal taga või värvide pärast...
Aga lihtsalt meeldis.
Jälle suht sarnane, aga siin meeldisid mulle palmid ja kuumaõhupallid.
Nad nagu ei sobiks siia, sest see maja on nii vana ja räsitud ja palmid ja õhupallid oleks nagu rõõmsamast kontekstist, aga samas nad ikkagi sobivad, sest minul tekivad seda pilti vaadates positiivsed tunded.
No see on lihtsalt ilus pilt, ei tea, ei oska rohkem öelda, miks meeldis.
Ei teagi, mis rohkem pilku püüab, kas kuu, langev täht(või lennuk:D),
mäed, pilved või see juga ise.
See meeldis mulle sõnumi pärast.
Muide praegune header on minu jaoks natuke sügavama tähendusega. Aga see ei käi minu kohta ja ma lisasin selle enne headeriks ära ja alles siis märkasin selle sügavamat sisu.
Et siis ma ei tea kui paljud teist seda näevad, aga tundub nagu oleks see sätendus veepiisa küljes. Tegelikult on see kõik peegeldus. Ehk siis veepiisk peegeldab seda sätendavat pinda. Ja sügavam tähendus olekski siis, et kaugelt võib tunduda, et isik on end liialt ära ehtinud/ülbe/kõrk, aga kui teda tegelikult tundma õppida, siis on tema kavatsused ja ta ise palju puhtamad ja arusaadavamad kui esmapilgul tunduda võis.
reede, 1. jaanuar 2010
New Year
Lubasin, et kirjutan täna pikemalt eilsest päevast.
No kolmapäeva õhtul panin endale äratuse kella 9-ks. Et kõik asjad ikka 12-ks valmis saaks. Ärkasin kell 9.30, sest ei kuulnud äratust. Tuli välja, et me läheme hoopis kell 11 ära. Kiiruga siis tegin kookidele glasuuri ja kaunistasin ka piparkoogid ära.
Lõpuks saime kodust ära kell 12.40:D
Siis läksime Raimo poole. Kiitsid mu kooki jälle. Ma peamiselt mängisin Janega. Ta on 2-ne. Ta oli nii lahe. Lõpuks õhtul jäi ta mulle sülle magama, aga kui ma ta magamistuppa viisin, siis seal põles laetuli ja ta ärkas üles. Enam tal und ei tulnudki, aga lõbus oli.
Pärast mängisin Johnny'ga(koer) ka.
Ja siis sõitsime tädi poole. Seal oli maja rahvast täis. Kui kell sai pool 12, siis hakkasime järve äärde minema. Algul läksime veits kaugemale, aga siis helistas mu ema, et nad on silla juures. Läksime siis Jutaga sinna ja tegelt on mul hea meel, et läksime, sest linnavalitsuse ilutulestik oli just seal ja meie pea kohal. Seda ilutulestikku võis terve kehaga tunda:D Lõpu nö vihm oli tõsiselt ilus. Nagu katus oleks pea kohal. Seda oleks võinud filmida, see oli lihtsalt imeilus.
Muide ilutulestikku hakati laskma juba 11.40 ja mingi 12.15 ajal lasti seda ka nii et pm. pool tundi ilutulestikku. Mis tegelikult oligi hea, sest kui kõik need pered jne oleks koos lasknud, siis ei oleks lihtsalt suutnud seda kõike haarata.
Kui see sai läbi, siis liikusime mu tädi poole tagasi. Seal jõime šampust ja glögi. Kahjuks ma neile ööseks jääda ei saanud ja seega hakkasime varsti koju sõitma.
Kodus olin ma mingi poole 5-ni üleval ja hommikul ärkasin pool 1:D
Ma pole päev otsa midagi teinud:P
Muide mul on nüüd veidi teistsugune allkiri. Uue aastaga uus allkiri:P
Aga see ongi vist kõik. Mis on jube on see, et ainult 1 nädal on veel vaheaega. Pm ainult 1 nädal, sest viimane nv läheb kooli jaoks häälestumiseks. Selles mõttes, et kõigil on peas masendavad mõtted, et (üle)homme on kool:S Seega ei saa viimasel nv-l ka eriti puhata.
Ma lähen 7.ndal kinno, aga mida vaatama? Pakkumisi?
No kolmapäeva õhtul panin endale äratuse kella 9-ks. Et kõik asjad ikka 12-ks valmis saaks. Ärkasin kell 9.30, sest ei kuulnud äratust. Tuli välja, et me läheme hoopis kell 11 ära. Kiiruga siis tegin kookidele glasuuri ja kaunistasin ka piparkoogid ära.
Lõpuks saime kodust ära kell 12.40:D
Siis läksime Raimo poole. Kiitsid mu kooki jälle. Ma peamiselt mängisin Janega. Ta on 2-ne. Ta oli nii lahe. Lõpuks õhtul jäi ta mulle sülle magama, aga kui ma ta magamistuppa viisin, siis seal põles laetuli ja ta ärkas üles. Enam tal und ei tulnudki, aga lõbus oli.
Pärast mängisin Johnny'ga(koer) ka.
Ja siis sõitsime tädi poole. Seal oli maja rahvast täis. Kui kell sai pool 12, siis hakkasime järve äärde minema. Algul läksime veits kaugemale, aga siis helistas mu ema, et nad on silla juures. Läksime siis Jutaga sinna ja tegelt on mul hea meel, et läksime, sest linnavalitsuse ilutulestik oli just seal ja meie pea kohal. Seda ilutulestikku võis terve kehaga tunda:D Lõpu nö vihm oli tõsiselt ilus. Nagu katus oleks pea kohal. Seda oleks võinud filmida, see oli lihtsalt imeilus.
Muide ilutulestikku hakati laskma juba 11.40 ja mingi 12.15 ajal lasti seda ka nii et pm. pool tundi ilutulestikku. Mis tegelikult oligi hea, sest kui kõik need pered jne oleks koos lasknud, siis ei oleks lihtsalt suutnud seda kõike haarata.
Kui see sai läbi, siis liikusime mu tädi poole tagasi. Seal jõime šampust ja glögi. Kahjuks ma neile ööseks jääda ei saanud ja seega hakkasime varsti koju sõitma.
Kodus olin ma mingi poole 5-ni üleval ja hommikul ärkasin pool 1:D
Ma pole päev otsa midagi teinud:P
Muide mul on nüüd veidi teistsugune allkiri. Uue aastaga uus allkiri:P
Aga see ongi vist kõik. Mis on jube on see, et ainult 1 nädal on veel vaheaega. Pm ainult 1 nädal, sest viimane nv läheb kooli jaoks häälestumiseks. Selles mõttes, et kõigil on peas masendavad mõtted, et (üle)homme on kool:S Seega ei saa viimasel nv-l ka eriti puhata.
Ma lähen 7.ndal kinno, aga mida vaatama? Pakkumisi?
HEAD UUT AASTAT!
Uus aasta uute lootustega
Ei viitsi hetkel mõelda. Homme kirjutan pikemalt. Täna käisin Raimol külas ja õhtu veetsin ning uue aasta võtsin vastu Põlvas tädi juures. Ilutulestik oli võimas ja ilus. Kõige ilusam ilutulestik, mida eales näinud olen.
See aasta saab olema minu elus väga tähtis. Kooli lõpetamine ja sisseastumised ja vahetusaasta jne. Special year!
Muide sain täna kellegi käest sõnumi, aga ma ei tea, kes ta on. Algul saatis mingi 12 ajal, ma ei vastanud, siis saatis pool 1 uuesti, kui siis vastasin, siis jättis rahule:D Olgu huvi teada, eks ma netist siis otsin.
Muide ma saan väikeste lastega hästi hakkama, mis on tore.
Special pühendus: Nele'le, Juta'le ja Jossu'le, olete parimad! Tõsiselt laavin teid! Ei kujutaks oma elu ilma teieta ette! On hea teiega oma rõõme ja muresid jagada, sest tean, et toetate mind. Võtke teatavaks, et samasugune support tuleb siit ka!
Hugs & kisses to you!
See aasta saab olema minu elus väga tähtis. Kooli lõpetamine ja sisseastumised ja vahetusaasta jne. Special year!
Muide sain täna kellegi käest sõnumi, aga ma ei tea, kes ta on. Algul saatis mingi 12 ajal, ma ei vastanud, siis saatis pool 1 uuesti, kui siis vastasin, siis jättis rahule:D Olgu huvi teada, eks ma netist siis otsin.
Muide ma saan väikeste lastega hästi hakkama, mis on tore.
Special pühendus: Nele'le, Juta'le ja Jossu'le, olete parimad! Tõsiselt laavin teid! Ei kujutaks oma elu ilma teieta ette! On hea teiega oma rõõme ja muresid jagada, sest tean, et toetate mind. Võtke teatavaks, et samasugune support tuleb siit ka!
Hugs & kisses to you!
I promise, et homme kirjutan blogi, vähemalt selle, mis täna mainimata jäi.
Tellimine:
Postitused (Atom)