Mind ajavad nii närvi õpetajad, kes ütlevad, et "sul ju nagunii muud teha pole kui õppida". Olgu see oleneb ka, kuidas ta seda ütleb, aga täna öeldi seda meile 2X. Üks huumoriga, teine tõsiselt. Vot see viimane ajas mind närvi. "Noh, külmapüha ju tuleb. Ega te midagi muud teha ei saagi kui väljas 30 kraadi külma on". Tõsiselt nagu. Sa ei teagi ju, mida me kodus teeme. Mõni ja arvab, et istume hommikust õhtuni arvutis või teleka ees, aga see on ju ainult mõni üksik, kes nii teeb. Sellised mina-olen-õpetaja-ja-sina-vaid-tühine-mats-kes-mind-austama-peab suhtumised ajavad no nii närvi. Ütlevad jah, et austage meid ka, aga täpselt sama saab neile õpetajatel ka öelda.
Noh olgu, aitab ka sellest.
Vaatasin just Ringvaadet. Iiris Vesik laulis oma Eesti Laul 2010 laulu ja pean ütlema, et see oli üsnagi huvitav. Tema hääl sobis selle looga palju paremini kui "Ice Cold Story-ga"
Meil on ilus lipp. See meeldib mulle. Ma ei saa seda öelda teiste riikide lippude kohta, aga samas see ongi see, mis minust eestlase teeb. Pidades seda tähtsaks/pühaks/oluliseks jne. Ja oma riigi lipuga tean ju selle taustalugu. Teiste omadel ma seda ei tea. Ja pealegi on ju meie lippu praegu looduseski näha. Nii mitmelgi hommikul olen näinud kaugelt sinise taeva, musta metsa ja valge lumega. Ma loodan, et ma Saksamaal kuskile maakohta ei satu. Tekib veel suurem koduigatsus...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar