New Template

Ma ei teadnudki, et Hayden Panettiere laulda oskab?! Leidsin youtube'ist ta laulud. Tõsiselt hea hääl on, võrreldes ainult lauljatega. Aga tema on ju näitleja-laulja ja veel igasuguseid muid isikuid. Nüüd olen paar tundi tema laule kuulanud. Peamiselt 2-te laulu. Mõlemat nii tund aega järjest.

Aga poindist siis.
Tegin blogile uue kujunduse. Lisasin nüüd postituste kirjutamisele uuendusi ka. Loodan, et meeldib, sest ma ei osanud mitme seast valida. Tõenäoliselt muudan teema varsti jälle ära, aga siis mul õnneks on tagavara olemas:D

Nii palju tasuta teemasid on igal pool laiali. Raske on valida, sest neid on lihtsalt nii palju.
Leidsin Twilighti ja New Mooni template'sid ka, aga nii hard-core fänn ma vist ka pole. Oleks siis blogi selle saaga kohta, siis võiks.


Seniks, aga nautige uut kujundust!

Ja mina imestasin, et kust teised neid asju saavad

näide
näide
näide


No muidugi, vali uuendused ja saadki nii teha:D

I want to be in a lonely place with just my thoughts in it

Nett nii aeglane kuidagi.

Igatahes, eile käis mul vend koos oma pojaga külas. Oli tore. Polnud ammu näinud. Päris ära väsisin Siimu kantseldamisest.

Vaatasin õhtul netist Noorkuud. Suht mõttetu, sest kahe tunni jooksul nägin ära umbes 45 min filmist. Veel aeglasemalt ei tahtnud buferdada!?
Aga selle eest nägin ma Edwardit, Bellat ja Jacobit unes.

Täna oli siis see pidulik lõuna. Küsisime venest varem ära, aga lõpuks polnud meil ikkagi midagi muud teha kui puhvetis oodata. Laura sa oskad nii hästi mängida! Just sellepärast tahaksin isegi klaverit mängida osata. Huvitav, kas mul oleks liiga hilja alustada? Aga eraõpetajaga?

Olgu see-selleks. Kõigi esimese vahetuse klasside sööklasse saamine võttis kaua aega. Kui direktor oma kõne oli ära pidanud, siis hakkasid Virge ja Eia viiulit mängima. Siis tuli nii Titanicu tunne peale. Täiega see uppumise koht tuli silme ette. Aga muidu tuli jõulutunne peale. Toit oli palju parem kui eelmisel aastal ja sel korral oli see isegi soe kui sööma sai hakata.

Kui me pärast ettekandjateks olime, siis me ebaõnnestusime oma laua valikuga ikka totaalselt. Me olime neljakesi, Gertu, Keidi, Marka ja mina ja meil polnud isegi poolt lauda. Meil oli veerand lauda inimesi kui teistel oli neid 4X rohkem. Vahepeal oli täiega igav. Ja noh kõige tipuks olid meil ju õpetajad kh. Oleks siis vähemalt õpilased, oleks nalja saanud. Kalle kah ei lubanud me klassi poisse sinna lauda. Oleks vähemalt huvitavam olnud. Aga oleksist pole enam mingit kasu.

Inka õpa vaatas meid täiega kahtlaselt. Suurte silmadega ja no mõne jaoks veel oli see esmakordne sündmus. Nood ei osanud ikka üldse kuidagi süüa võtta. Juurde ei julgenud ka keegi küsida. Noh, meil oli selletõttu kergem.

Pärast koristasime lauad ära ja vedasime toole lasketiiru. Vähemalt ei pidanud tunnis olema. Jama oli see, et me kekast ei saanud ka ära. Pidime seal olema. Mitte midagi kaasa teha ei jõudnud. Käed olid nii väsinud.

Koju jõudes oli nälg nii suur. Tavaliselt me ju sööme pool 12. Nüüd sõime pool 11. Eriti vahet pole, aga teised said pool 1 süüa. See oli juba suurem vahe.

Nüüd on igav. Tegelikult ma tean, mida tegema pean, aga ma ei oska.

Aa ja reedel kell 7 Teeviidale. Õhtul lähen Tartus maha ja laup. hommikul siis 3 tundi uuesti Tallinna ja 3 tundi tagasi, et 20 min. ühel vestlusel olla. Põnev onju..........

New Moon

Tänane päev oli nii lahe. Läksime Gertuga Elvas bussi peale ja sõitsime Tartusse. Seal saime kokku mu täditütarde ja nende sõbraga. Käisime mööda Taskut ringi ja varsti oligi kell 1 ja me läksime Cinamoni ette. Seal saime mu õega kokku, kes tuli nii 13.20. Inimesed olid nii närvilised. Koguaeg läksid aina lähemale sissepääsule. Umbe vahe, kas saad esimese või viimasena sisse. Kohad on ju kõigil kindlad. Gertu ostis siis superkombo. Keegi teine midagi ei võtnud. Tal oli pärast popkornist paha. Mina eriti ei söönudki. Aga muidu New Moon oli hästi huvitav. Koguaeg mõtlesin, et palun ära saa läbi. Kui see koht tuli, kus Alice Forksi tagasi tuli, siis mõtlesin, et deem pool juba läbi. Mõni koht oli väga naljakas, aga samas mõni oli nii kurb, et ei olnud soovigi enam edasi vaadata. Kuigi ma ju teadsin, mis edasi saab, et läheb kõik rõõmsamaks. Mõtlesin siis seda maha jätmise kohta. Film oli liiga lühike. Ma oleks võinud vabalt seal saalis terve päeva istuda ilma, et tuleks nälg või muud vajadused vajaks täitmist. Kui elaks Tartus, siis läheksin ma seda juba homme vaatama. Kuigi siis oleksin ma pidanud piletid varem ära ostma. Muidu heli oli hästi hea. Kakluste kohtade peal oli ikka päris mõnus. Aah ma nii tahaks seda juba uuesti näha. Praegu pole filmist eriti täpselt mingeid asju meeles. Muidu Videviku võiksin ma tervenisti algusest lõpuni oma peas läbi mängida, aga Noorkuust on ainult mõned kohad meeles, mis olid erksamad. Ja nad lõpetasid filmi nii, et tahaksid kohe kolmandat osa näha. Mulle üldse ei meeldi kui nad nii teevad. See on nii tüütu:D Samas hoiab see sind ootusärevil. Ma ei jõua Eclipse'ini oodata. Tahaksin jõulukingiks Videviku DVD-id seda 3 plaadilist. Noorkuu oma ilmselt nii vara välja ei tule, aga toda tahaks ka. Muidu keegi võiks nii tore olla ja jõulukingiks mulle Noorkuu filmi kinkida, sest oma arvutiga ma filme tõmmata ei saa. Ilmselt pean kellelegi pinda käima hakkama, nt. isale:D
Filmi ajal oleks võinud seda huntide kohta rohkem olla kui nad Emily majas on. Ja Culleneid kah. Hästi palju oli Bellat. Ja ma oleks võinud teiste arvamused lugemata jätta enne filmi vaatamist. Ühte mis ma lugesin oli, et kedagi oli Edwardi nibu häirinud, et seal hammustamise jäljed olid. Kui ma poleks toda lugenud, siis olen ma täiesti kindel, et mind ei oleks see häirinud. Kuigi ma suutsin tolle ruttu ära unustada ja filmile keskenduda:D
Igatahes mulle see film meeldib ja mind ei huvita need kellele ei meeldi. Minu arvamust muuta ei saa. Sest isegi kui olid mõned häirivad kohad, siis arvestage sellega, et filmi ei saa teha nii, et see terve maailma elanikkonnale meeldiks, sest igaühel on omad mõtted välja kujunenud, kuidas üks või teine asi välja peaks nägema. Ja kõike raamatust ei saa ka filmi panna. Ma läheksin iga kell seda uuesti vaatama. Kellelgi on soovi minna?

Today is a good day!

Ma pole nüüd jälle paar päeva midagi postitanud. Kiire on.
Muidu täna lähen, siis Gertuga Tartusse Noorkuud vaatama. Tuleb ilmselt lahe päev. Mis muideks tuletabki meelde, et ma peaksin talle helistama ja ütlema, et ta varem tuleks.

Postitusel polnud eriti mõtet, sest ma hakkan nüüd sättima.

Noh vähemalt sain oma rõõmu teiega jagada:D

Waitress

Tänane päev oli nii väsitav. Koju jõudsin, siis tuli nii hull unekas peale.

Me peame esmaspäeval pidulikul lõunal ettekandjad olema:S No nii nõme. Ja sel aastal on meid nii palju ka. Meie klassist 8, A-klassist ka osad ja kümnendast veel. Miks meid nii palju peab olema? Eelmisel aastal oli vähem ju. See on nii nõme asi. Süüa oskab ju igaüks. Ega see sõna pidulik seal ees asja ei muuda. Et eile ei osanud kahvliga süüa, siis nüüd seal lõunal oskab.

Nüüd lähen koos Gertuga laupäeval kinno New Mooni vaatama. Üsna huvitav saab olema.

Mulle meeldib saunas käia. Nii mõnus on. Hakkan sellest puudust tundma Saksamaal.

13

Täna oli nii pikk päev. Kõik olid kuidagi nii väsinud. Ajaloos oleks magama jäänud. Õpetaja juttu oli raske süveneda ja kui ta kellegi käest küsis, et mis ma just ütlesin, siis ma hakkasin ise ka mõtlema, et oot mida ta ütles.

Söök oli ka kahtlane täna.

Geos oli meil ikkagi töö, kuigi A-klassil ei olnud, sest õpa tahtis neile midagi soo kohta rääkida, aga meie pidime ise õppima. Suht kahtlane oli. Ei usu, et midagi head tuleb.

Muidu nr. 13 kummitab mind täiega.
Geo olümpiaadi kood oli 13
Sain seal 13-nda koha
Nv-l ütles üks sõber, et ta on 13 aastane
Ujumas käies saan pidevalt kapi nr. 13
Stipi intervjuu aeg on 11.35 ehk 1 13 5
Midagi oli veel... ei mäleta..
Aga jh, mulle hakkab see täiega meeldima. Nii lahe number!

lugesin just, et see on naiselikkuse number ja aastas on 13 kuutsüklit, et kui kuu terve ringi ära teeb noorest vanaks.
Just nägin pilte, et osades liftides ei ole korrust nr 13, on siis kas 12A või üldse vahele jäetud.
Kui pilti otsisin, siis ajas veidi judinad peale küll. Ei tea miks!?

Väss

Et nüüd siis päev suht läbi juba. Hommikul kirjutasin juba, et ärkasin vara, liiga vara.

Esimene oli eesti keel, kus meil pidi lisandite peale KT olema, aga õpa hoopis jagas mingid elu vanad kirjandid laiali ja pidime nondest vigade paranduse tegema. Mulle üldse ei meeldi kui keegi segab teistel töö tegemise. Alati kui kirjandit teeme, siis vaikust ei ole, isegi kui õpetaja klassis on. No jumal küll, saatke nad ära siis. Ja umbe lahe on siis kui sul on valmis, panna muusika kõvasti käima ja seda üle klassi lasta. No kui tahad kuulata, siis kuula kõrvaklappidega. Pole probleemi, aga miks sa pead kõvasti kuulama?! Aga muidu keegi ei öelnud ka midagi KT kohta, seega sellest me pääsesime.


Pärast läksid tunnid hästi kiiresti ja füüsikas läksime me oma ametimappi esitlema. Hästi läks, ei kurda. Pärast kui tagasi klassi läksin, siis kuulsin, et Laane oli Keidile, Katile ja Naabrile öelnud, et nad niigi hilinesid tundi, et tehku ruttu töö ara. No a'la midagi sellist. Pm. Laane vist ei teadnud midagi sellest, et meil on esinemine. Või ta siis ei uskunud, et Keidi, Kati ja Naaber esinemas käisid? Igatahes meile ta ei öelnud midagi kui me tulime.

Inkas tegime eksamist kuulamisharjutusi. Tegelikult oleks võinud teha nii, et kui homseks viime, siis õpetaja hindab terve töö ära, vaatab palju punkte saame. Nagu päris eksam oleks. Aga nüüd on nii, et ta kuulamist ei kontrolli, sest selle me vaatasime üle. Aga noh, eks neid töid tuleb veel, siis saab teha nagu päris eksam oleks. Ta annab viimasel ajal üsna palju koduseid töid. Pm. igast tunnis mingi, kas paar lk töövihikust või paar töölehte. Nüüd kah mingi eksam. Aga mulle meeldib, sest need pole eriti rasked. Tuletavad hästi asju meelde.

Matas oli hullumaja. Roodi ei kuula vist keegi. Ta ei õpeta üldse hästi mu arust. Ma peale tunde mõtlesin, et lähen Signe juurde neid murdude teemasid õppima, sest Rood seletab oma segaste reeglitega ja keegi ei saa midagi aru.

Kekas tegime poomi. Tuli välja, et rööbaspuud hindas õpa ära, kuigi me arvasime, et ta teeb seda täna. Poom oli kerge. Algul küll jalad värisesid ja hästi jube oli, aga teist korda tehes polnud midagi. See oleks võinud ka hindele tulla.

Kolmap. lähen mussat vastama. Mingi õpikuga töö oli. Pean tolle 5 saama, siis mingi tunnis vastamise eest ka ja/või laulmise eest kah 5 ja siis peaks veerand 5 tulema.

Järgmisel esmasp. on pidulik lõuna. Ma ei tea kui sel aastal ka nii kitsas on, et käsigi liigutada ei saa. Ja mina sinna ettekandjaks ei lähe. Isegi kui peaks.

Tänane varane ärkamine annab endast märku. Kell on 21.31 ja ma juba tahan magada.
Head ööd!

So much for my sleep

Ma pole nüüd päris mitu päeva midagi kirjutanud.
Neljap. vaatasime seda õudukat siis veel. Õhtul soovisin, et ma ikka poleks seda vaadanud. Reedel ei olnud vist ka midagi erilist.
Laup. oli geost olümpiaad, aga mul läks see meelest ära. Õigemini reede õhtul mingi kell 11 tuli meelde, aga mul vanemad magasid siis juba. Isale õnneks ütlesin millalgi, neljap. vist. Ja seega ta teadis mind ülesse ajada, kuigi ta polnud ise ka kindel, et kas mul täna on seega ta ajas mind ülesse alles 8.45 kuigi me pidime 9-ks Antslas juba olema. Ma olin 2 min. valmis. Seda pole varem juhtunud.
Päev oli suht mõttetu mu jaoks, sest mul isa tegi e-kooli ja seega pidime mingi kella 4-ni koolis passima, kuigi ta oleks seda kodus ka teha saanud.
Pühap. siis midagi eriti ei teinud. Vend käis külas ja pärast seda viisid vanemad mu Vartšunide poole enne tantsima minekut. Pärast tulid sealt jälle läbi. Me jõudsime mingi pool 11 alles koju.
Täna on esmaspäev ja kell on 5.16 hetkel. Ärkasin siis kell 4, sest Täpi otsustas, et ta tahab õue. Lootsin, et ta ikka poole 6-ni ootaks, aga ta ei oodanud. 4.20 siis lasin ta õue. Siis mul enam und ei tulnud ja igav oli. Seega tulin arvutisse.

Avastasin, et mu New Mooni Countdown on läbi saanud, sest reedel ju tuli New Moon välja. Nüüd peaks vist Eclipse'i oma lisama:D
Aga reedel Tartusse ja siis laup. New Moon squeeee... :D

Scary stuff

Tänane lahe sõna oli tanguraud.
Töpa tunnis siis Keidi läks õpetaja juurde ja küsis, et kas tal tangurauda on. Ja mis te arvate, mis asi see tegelikult oli? Klambrilööja. Jah, lugesid õigesti. Ta vist ei viitsinud lõiget riide külge nõeltega panna.

Ajaloos tegime KT-d, mille eest ma arvan, et saan 5-e, sest ma oskasin kõike.

Söögivahetunni lõpus vaatasime natuke Paranormal Activity-t. Just seda kõige õudsamat kohta. Mega creepy oli. Ma mõtlesin, et ma ei julge nüüd enam öösel üksi üleval olla, aga eks näis. Asja tegi õudseks see, et see on päriselt juhtunud. Kui tegu oleks mingi väljamõeldisega, siis poleks midagi. Meil on õnneks maja lemmikloomi täis. Võtan mõne kaissu:P

Aga Kondid hakkavad seega lähen.

Vaatasin natuke telekat ja mis mul enne ütlemata jäi, et Kalle lubas homme oma läpaka kaasa võtta, siis saame sealt terve filmi vaadata.

Why? Oh why?

Study as if you were to live forever. Live as if you were to die tomorrow.

Kas just täna peab, siis selline tarkusetera mul orkutis olema? Just siis kui mul on õppimisest villand, sest eile tegin seda tänasegi eest ja mõtlesin õhtul mingit väga head filmi vaadata.
Mis te arvate, et on kerge otsustada kumba teha, eriti kui nüüd veel selline tarkusetera ilmub.
Ühte on vaja ja tean, et pean seda tegema, aga samas suudaks ma ilma kordamata vast 4 KT eest ära venitada. See muidugi tähendaks rohkem tööd järgmistel nädalatel.

Meelitused toovad naeratuse näole ja uhkuse rindu

Ma pole vist kunagi nii kaua järjest õppinud kui eile. Kui ma koju tulin, siis tegin õhtusöögiks pitsat ja pärast söömist hakkasin õppima. See oli mingi kell pool 6 ja tahate teada kaua ma õppisin? Kella üheni öösel... ilma pausita.
No tegelikult see oli mu enda süü, sest ma oleks saanud ametimapi ju kaks nädalat varem ka ära teha, aga noh, mis teha.

Ametimapi sain igatahes viie ja ühiskonna kontrolltöö, mille täna tegin sain samuti viie. Maksimumiga. Ma ei saa aru, kuidas ühiskonnaõpetus mulle nii kerge on, samas ajalugu paneb pead vangutama. Mis muideks tuletabki meelde, et homme on ajaloost kontrolltöö ja ma puudusin kui nad ühe teema õppisid.

Õnneks on homme töpa. Seal ei pea midagi tegema. Midagi, mis oleks mõtlemisega seotud. Kaks tundi saab lihtsalt mõnusalt ärgata ja lobiseda.

Enne tuli mul hästi suur uni peale, aga ma ei tahtnud magama jääda, sest siis ei saa öösel und.

Täna kui ma koju sõitsin, siis kuulsin raadiost ühe kirjaniku intervjuud. Raadiost öeldi ta blogi ka. See on www.palun.blogspot.com See on inglise keeles, sest ta on itallane, abiellus ta eestlannaga. Ta kirjutas raamatu Minu Eesti, mida ma olen raamatupoodides silmanud, aga millest ei ole osanud midagi arvata. Põhjus miks ma selle teema üles võtsin on see, et kui ma ta blogi lugesin, siis need kaks postitust, mida lugesin olid täidetud meelitustega... eestlaste kohta.
Kuidas me oleme nii töökad ja kui puhata tahame, siis lähme kepikõnnile ehk teeme veel rohkem tööd.
Kuidas me suudame külma taluda. Tema on paksult riides, sall, müts, kindad ja paks-paks jope, aga siis näeb ta tänaval vastu tulemas noormeest, kes ei kanna mütsi ja ei tee külmast väljagi. Või noort tüdrukut, kellel on seljas miniseelik, aga tedagi ei kõiguta -15 kraadi.
Igatahes, kes vajab turgutamist ja inglise keelest aru saab, siis võite lugeda.
Siia sobiks taustaks see laul, et Eestlane olen ja Eestlaseks jään...


Ma just nägin Reporteris kui Olaf Suuder rääkis tõsist teksti ja keegi oli Ämblikmeheks riietunud ja tõmbles tal seal selja taga natuke ja siis kadus ära. Ja kui Olaf oma teksti ära luges, siis ta arvas, et kohe pandi video tööle, aga sellega läks veidi aega. Igatahes pani ta pea käele ja ohkas. Jaa päris huvitav. Muide see oli esimene kord kui ma laivis nägin mingit eksimust, sest varem pole ma kunagi teleka ees olnud kui midagi juhtub.

Rant

Kella 1-st hakkasin õppima. Nüüd olen vahelduva eduga seda teinud. Pean veel ametimapi tegema ja ühiskonna ning ajaloo KT-ks õppima.
Ma ei saa aru, miks õpetajad koguaeg nõuavad, et me oma tuleviku ameti peale mõtleksime. Tee ametimapp ja kirjuta sellest absull igas kirjandis. Ega sellest kasu ei ole, et ma nüüd lambist mingi ameti võtan.

See postitus seisis mitu tundi draftina ja nüüd sain aega, et seda jätkata.

Otsustasin, et võtan suvalt mingi ameti, mis mulle vähemal või rohkemal määral meeldib, sest siis saan selle töö lihtsalt kaelast ära. Polekski olnud vaja nii kaua sellega pead vaevata ja aega kulutada. Homseks peaks vast valmis saama.

See pidev ülesanne endale mingi amet valida pole viimase paari tunniga ikka lahtunud. Meil on selle otsusega veel paar aastat aega. Pärast gümnaasiumit on tähtsam teada, millise ala valid. Sul võib ju olla mingi tulevik kindlalt peas, et oh see mulle meeldib ja selle teen kindlalt ära, aga lähitulevikus võib ju midagi toimuda, mis muudab neid vähemalt 5 aasta pärast toimuvaid plaane. Praegu peaks pead vaevama ainult sellega, et kuhu ja mida sa edasi õppima lähed. Usun, et mõnes mõttes on ka see küsimus väga tähtis, aga jällegi ei juhtu midagi hullu kui praegu valid sellise kooli ja ala, mis ei sobi üldse su tulevase ametiga kokku.

Olgu pikk tekst lühidalt. Arvan, et meid ei peaks nii palju vaevama selle tuleviku ametiga, sest sa ei saa kunagi 100%-liselt kindla ameti ära valida.

Nüüd tuli mulle meelde, et ilmselt tehakse seda nende pärast, kes üldse tulevikule ei mõtle ja ainult tänasest päevast mõtlevad. Aga säästke siis neid, kes mõtlevad.

Ah vahet pole. Keegi nagunii ei võta kuulda.

PS! pealkirja loetakse inglise keeles!

Mind ajab nii närvi, et ma ei saa lõpetada oma asju ja töid kunagi õigeaegselt. Mul on nii palju asju planeeritud ja ma ei saa neid kunagi sel ajal lõpetada kui ma tahan. Ja see ei sõltu minust. Oleks see nii, siis oleks need asjad juba ammu tehtud. Iga asi venib ja venib. Ning jälle läheb nädal mööda ilma, et ma oleks saanud natukenegi lähemale lõpptulemusele. Kuidas te ei suuda teist austada. Teistele on ju ka tähtsaid asju, mis on vbl palju tähtsamad kui teie enda töö. Peaks neile pidevalt pinda käima selle asjaga. Ehk siis saaks asi tehtud!

Pekimeeter sajaga põhjas

Täna käisin Tartus. Peale tunde pidime Markaga minema töpasse lõikeid tegema, aga kui sinna jõudsime, siis tahtis õpetaja juba ära minna seega andis ta lõiked meile kaasa. Viisin kõik õppimise asjad isa juurde ja läksime linna.
Hästi kahtlane oli, et täpselt sama värvi ja täpselt sama numbriga Taisto bussid olid korraga sees. Lisaks sõitsid nad mõlemad sama ringi. Elu mõtekas.

Buss jõudis Tartusse mingi 18 min. varem seega oli mul isegi ülearu vaba aega. Käisin Kaubamajas ja kui mingi 25 oli, siis otsustasin kõndima hakata. 32 möödusin YFU uksest, aga ma kõndisin edasi. Kõndisin ülikooli eest läbi ja sealt Postimehe ja Maalehe juurest keerasin Rüütli tänavale. Käisin seal Abakhanis, aga seal polnud üldse trikotaaž riiet või dressiriiet. Vbl ma ei leidnud lihtsalt ülesse. Küsima ma ka ei hakanud. Ema oli samal ajal seal teises Abakhanis, mis on Riia mnt-l vist. Igatahes seal mingeid oli, aga kõige paremat valikut ikka ei olnud. No igatahes midagi ostis ta sealt ära. Kui kell oli 45, siis jalutasin umbe aeglaselt sama ringi pidi ülikooli eest tagasi ja u 50 astusin kontori uksest sisse.
Tuli välja, et ma olin üksi, aga Tartus on see tavaline. Sain palju uut infot ja nüüd on jälle tahtmine juba homme lennukisse istuda ja Saksamaale lennata. Nägin 3-e erinevat YFU kohvrit ka. Jaa... mis te kiusate:D

Pärast seda läksin Kaubamajja tagasi. Sain emaga kokku ja kuna meil oli mõlemal väga palav, siis ma mõtlesin, et ostaks jääjoogi. Aga me ikka läksime Taskusse ja oleks peaaegu sealt jäätist ostnud, aga siiski läksime sinna teisele poole. Too on vist Kohvitasku. Seal sõin ja jõime ja edasi läksime juba bussijaama.

Nüüd olen kodus. Tahaks mingit head filmi vaadata...
Hästi palju erinevaid mõtteid on, aga ei tea. Tahaks kohe kõigega tegelema hakata, aga ei saa...

Mis puutub pealkirja, siis täna koolis leiutasin. Markaga inside joke!

Boring...

Täna olin siis kodus. Hommikul ütlesin, et mul pole mõtet kooli minna, et pärast jään veel haigeks ka. Õnneks vanemad lubasid koju jääda. Kurk ka enam ei valuta ja palju parem on olla. Jäin uuesti magama ja ärkasin kell 11. Nägin mingit imelikku unenägu, kus ma nägin seda, et vanemad lubasid mul koju jääda ja ma ärkasin uuesti üles järgmise koolipäeva hommikul. Ehk siis homme hommikul-reedel. Päris kahtlane oli.

Igatahes peale ärkamist läksin vaatasin veidi telekat. Lasin kassi ülevalt alla ja sõin. Mingil hetkel olid kõik kolmekesi mul kaisus ja siis oli päris kitsas diivani peal olla. Aga mõnus oli sellegi poolest.

Vahepeal tegin kaminasse tule ja siis tuli ränk uni peal, aga pidin ootama kuni kaminas puud ära põlevad. Millalgi 5 ajal helistas õde ja küsis, et kas meil läks neid maitseaineid vaja, mille me ostnud olime, et ta kasutas need ära. Ma olin nii unesegane, et ei tea täpselt millest rääkisime.
Mingi poole 7 ajal tuli isa koju. Ma ajasin ka ennast üles. Vahepeal märkasin, et Marka oli mulle 2 X helistanud, aga ma ei hakanud tagasi helistama, sest juba teadsin mida ta tahtis. Et kas ma olen haige ja kuna kooli tulen. Vastuseks ei ja homme. Igatahes peale seda sõin ja vaatasin telekat. Enne 10-t käisin pesemas ja tulin arvutisse.

Täna päeval tuli mulle meelde, et eile kui bussiga Tartust Kanepisse sõitsin, siis kuna Sebe on kõik teised bussifirmad konkurentsist suht välja söönud, siis on ka bussijuhtide suhtumine palju muutunud. No okei ei saa üldistada on ka väga häid juhte, aga neid pipraterasid märkab aina rohkem. Eile siis ka. Oli üks tüdruk, kes tahtis osta piletit kliendikaardi ja noore soodustusega. Bussijuht veidi sättis seal ja küsis uuesti, et kas täispilet või? Tüdruk näitas uuesti kliendikaarti ja kordas oma soovi. Siis aga sai juht pahaseks ja ütles, et kas te seest ei saanud piletit osta? Vaadake, kui palju te aega raiskate. Põhjus, miks ma seda räägin on see, et kui kõik inimesed bussi said, siis läks juht välja suitsu tegema, kuigi kell oli juba 31 ja me pidime 30 välja sõitma. Lõpuks välja sõitsime 33. Ja samal ajal kui ta suitsu tegi, läks üks naine ta juurde midagi küsima. Juht siis vaatas talle korraks otsa ja siis vaatas mujale. Naine kordas küsimust ja lõpuks juht ühmas talle midagi vastuseks. Vot sellised on need tänapäeva inimesed.

Homme lähen kooli ja Tartusse ka. Ei tea, kas ma homme koju tulen, sest ma peaks Abakhanis käima dressipluusi riiet vaatamas ja seda reedel enam teha ei jõuaks.

All this traveling is making me ill:(

Nii viimati kirjutasin esmaspäeval. Teisipäeval täitsin seda puudumiseks vajalikku lehte ja kogusin õpetajate allkirju. Pärast oli Panda. Millegi pärast olid kõik täna nii väsinud. Mul hakkas kõrv valutama tantsides. Hästi kahtlane ja seda ka ainult siis, kui hüppasin ja õhus olin, mitte põrutamise pärast, sest valus oli siis, kui jalad maad ei puutunud. Praegu on ka valus kui püsti seisan, ei tea... Ennem tundsin ennast halvemini, ei tea, kas homme kooli lähen, sest muidu jään vist väga haigeks ja reedel infotundi minna ei saa. Olgu see selleks.

Peale Pandat viis isa mind Võrru, sealt sõitsin poole kuuese bussiga Tartusse. Läksin Tasku Rahva Raamatusse ja vaatasin seal raamatuid ja lugesin ka mõnda. Emps leidis mu sealt ülesse ilma, et ta oleks helistanud, kuigi ma olin seal hästi ääres, akende juures. Ta vaatasi mingeid raamatuid ja siis otsustasime Cookbooki minna. Ma sain alles siis teada, et see üldse seal oli ja et see on Rahva Raamatuga koos. Ma võtsin kodujuustu salati jääsalati ja kartulitega. Jah, ainukesed maitsvad asjad olid kartul, tomatid, kurgid ja vutimuna ja neid oli ka vähe. Kartulid olid need hästi väiksed ja neid oli 4. Tomatid olid veel väiksemad kui kirsstomatid ja neid oli 2, mõlemad pooleks lõigatud ja vutimuna oli 1, seegi pooleks. Kurke oli vist 2 ringi. Jääsalat oli üle kasvanud ja seega mõru. Nii et võite mõista kuidas oli seda süüa. Kodujuustul ka viga ei olnud. Aga Kati olnuks ilmselt mu üle hea meel:D Emps võttis vist mingi pasta sealihaga. Pärast jõime kakaod vahukommidega. Siis pidi emps mingi töövihiku ära viima ja me läksime jalutasime viisime selle ära. Läksime läbi pargi. Pärast tegime hästi pika ringi. Käisime Toomemäel, üle Kuradi silla ja "Professori surmast" tulime alla ülikooli taha. Emps rääkis oma ülikooli asju ja seda, kus nad isaga koos olid koristanud ja igast selliseid asju. Näitas tuubikumi. Minu arvates nii lahe nimi raamatukogule. Kõndisime ülikooli eest läbi. Kõik tundus nii väike, nagu nukumajad oleks olnud. YFU kontori juurest läksime ka läbi. Siis jalutasime üle uue silla, selle botaanikaaia juures asuva. Käisime Konsumis ja hakkasime kodu poole astuma. Selle aja peale meil lohisesid need jalad järgi. Koju saime ainult tänu sellele, et ees ootas mõnus pehme voodi:D

Aga ega me siis kohe magama ei läinud, kus siis sellega, nii väsinud me ka polnud:P Ma vaatasin veel Fox Life'i pealt Ghost Whisperer'i ja midagi veel, siis vajusin ära.

Lootsin hommikul kaua magada, aga kuna ma ei viitsinud õhtul enam pesus käia, siis pidin kell 7 üles ärkama:S
Läksime kella 9-se bussi peale. Bussis sai magada. Täpselt iga tunni aja tagant ärkasin. Ehk siis kell 10 ja 11, siis enam magama ei jäänud, aga me olime suht kohal ka juba. Tallinnas käisime söömas ja hakkasime trammipeatuse poole liikuma. Ma veel kodus ütlesin emale, et me raudselt jõuame pool 1 kohale ja mis te arvate, mis kell me YFU ukse taga olime? 12.30 jap, aga Oliver ütles, et me olime täna 3-mas pere ja kõik jõudsid pool tundi varem kohale nii, et pole hullu. Seal siis rääkisime. Oliver oli ikka väga nõutud kuju seal. Ikkagi teist päeva tööl ju.

Nii pärast kihutasime bussijaama tagasi ainult selleks, et teada saada, et see buss, mida emps vaatas väljub ainult reedeti ja pühapäeviti...pettumus. Aga läksime ikkagi kell 3 Tartu bussile. Tartus läksime Rehepappi ja sõime mingit mustikakooki. Mõtlesime, et see on ikka suht suur koht. Huvitav, kas too kunagi täis ka on?

Bussiga tulime Kanepisse ja sealt isaga koju.

Tegelikult tee peal oli mul palju rohkem asju, mida blogisse kirja tahtsin panna, aga praegu tunduvad need ebaolulised.

Seega kokkuvõte tehtud. Loodan, et saan homme koju jääda, sest muidu ma terveks ei saagi. Olen kevadeni selline poolterve-poolhaige.

Olgu enam ei jaksa. Head ööd!

Childhood memories are the best!

Täna siis oli inkas KT. Mul ei olnud meeles, et töös ka sõnad tulevad, aga umbes panin nood ära. Ebareeglipärased sõnad läksid ka veits võssa. Sellega oli ka hull kamm, et kus ma istun. igaüks tahtis mind enda kõrvale. Jajah, mul on nüüd raudselt kõik õige. Vahepeal õpa küsis, et kas ma spikerdan, et mul on nii kaval nägu peas. Ma täiega imestasin, ütlesin, et naeran Sandrit:D
Olime Markaga täna korrapidajad. Üldse sellel nädalal. Keidil oli täna midagi viga. Elu kahtlaselt käitus. Küll oli tal häda meie koristamisega, et me koristavat halvasti, siis ma ütlesin, et ega ma ei pea teiste tagant koristama. Kati ütles, et nemad küll pidid. Ma jälle, et te ise tahtsite, tegelikult te ei pidanud. Prügikasti nad ka neljap. välja ei viinud. Eelmisel nädalal polnud nad üldse prügikasti välja viinud ja siis Keidi hädaldab meie kallal. Tegelt ta teab küll, et tal vedas, et Kalle ei saanud teada, sest kui me nüüd jätame välja viimata, siis me saame nädala juurde. Kallel mingi hull süsteem. Eelmisel aastal kh. Ma just tulen kooli ja Kalle klassis, ütleb, et miks teil prüka välja viimata. Ma et, ma just tulin, et me pidimegi hommikul viima.
Kalle: Ei-Ei nädal juurde.
Ja siis järgmisel nädalal ütles, et teil juba üks hoiatus oli. Et nagu me pm. oleks teise hoiatusega nädala juurde saanud. Segane ma tean, aga jh, tglt oli meil esimene hoiatus. Poistele tegi küll hulle erandeid. Klass oli hullult koristamata mingi 3 päeva ja enne klassijuh. tundi tehti korda. Ega ei ole midagi onju:S

Mul tuli meelde täna, et geo õpa küsis eelmisel tunnil, et kus teil need läänemere lehed on. Me vastasime, et me pole neid saanudki.
Õ: Olete küll, ärge valetage!
Klass: Meile ei ole neid antud!
Õ: Päriselt ka või, ärge ajage. Saite küll!
K: Ei saanud.
Õ: Saite jh. Kas ma tõesti siis ei andnud neid teile? Ma ei tahaks seda uskuda.

Pm. Ta raius mingi 5 min. et me pole neid saanud kuni lõpus andis need meile, aga kokkuvõttes ei uskunud ta ikka, et ta meile anda unustas.
Ma lähen nii närvi. Kirjuta siis ülesse kuskile või midagi. Ära hakka kohe teisi süüdistama. Ega sa mingi imelaps ei ole, et kõik sinu järgi käib.

Aa ja mulle tuli meelde, et Keidil käis veel mingi hormoonide möllamise teema. Ajas mind närvi sellega. Ise ei teagi mida see tähendab ja siis ütleb, et mul hormoonid möllavad, et ma olen nii närvis. Ei tea jh, kust otsast ma NII närvis siis olin. Narsin veel tema üle. Mulle tundub hoopis vastupidi, et temal hormoonid möllavad. Tujud kõiguvad koguaeg. Vahepeal on hea tuju, siis on mingi kiusamise tuju... Ainuke lohutus on see, et ta tujud on mööduvad. Äkki homme on tal parem tuju.

Halja küsis me käest kuidas eesti keeles sõna satuvad kirjutatakse, kas satuvad või sattuvad? Samal ajal kirjutas tahvlile sattuvad. Suht naljakas. Aga jh, pole siin naerda midagi, kui Kärol ükskord geo tunnis küsis, et kas Soome on ka riik, siis pole mul enam midagi imestada. Üleväsimus. Mis tuletabki mulle meelde, et peaksin ise ka magama minema.

Aa ja homme siis Tartusse. Peale Pandat Võrru isaga ja sealt Tartusse. Aa ja täna sain ma ju teada, et kolmapäeval kell 1 tuleb meile keegi Saksamaast ja selle kultuurist rääkima. Mul on niiiiiiii..... kahju, et ma sinna ei saa minna, aga midagi enam muuta ka ei saa, sest emps võttis juba vaba päeva ära. Ma ei saa aru, miks ei räägi õpetajad varem selliseid uudiseid. Kalle võiks ka rohkem kuulata, tihti on nii, et me saame viimasena teada ja mingite ajaloo-esta õpetajate kaudu. Aga mul õnneks tuli isale hea idee, et ta filmib seda loengut. Sest mul pole teiste käest ka mõtet küsida. Ma saaks heal juhul nende käest 15% tervest jagatud infost kätte. Ja seegi on väga heal juhul. Tõenäoliselt piirduks see 5%-iga, sest arvan, et neil hakkab seal igav ja siis hakkavad nad lollitama ja nii ongi:D Nii lahe, olen juba mitmest kohast kuulnud seda väljendit "ja nii ongi" Teglt sai see alguse Ženja Fokini käest, minu arvates, sest tema ütles koguaeg ja ütleb siiani seda Stiilipäevikus.

Olen viimasel ajal märganud, et mul on megahüpergiga nunnu, armas ilus kass. Ema oma on ka armas, aga see enda oma on ikka kõige ägedam.

Mul on käelaba peal mõlemal käel 2 veresoont täpselt sama koha pealt paistes, või noh tungivad esile. Siin arvutivalguse käes näen ma välja nagu mingi keskealine.

Enda arvates oli mul täna armas soeng. Meenutas Alice-i soengut. Kusjuures ma ei kasutanud ei geeli, lakki ega ka vahtu. Mitte midagi ei kasutanud. Magades ise läks selliseks. Hea soeng mul onju, ei pea hommikul kammimagi. Aa ja ikka püüab mu soeng tähelepanu. Ikka veel on keegi, kes pole seda märganud. Täna oli selleks siis Piret ja minu arvates ka Tiina ning Monica ka, aga nad ei öelnud midagi. Nad olid kaugemal ka.

Millegipärast tuli mul täna hästi palju asju minevikust meelde. Häid mälestusi tuli meelde. Tore! Ilmselt on see seotud eilsega kui mul vend külas käis ja mingid vanad pildid tõi, kus ma olen umbes meetrine, meil on veel 2 kaukaasia lambakoera, empsil sama hea soeng kui Puhmal ja vend kõhnem kui nuudel. Aga ilusad pildid on ei kurda. Eriti eredalt on mul meeles see kui Tartus jõule pidasime mingi 10 aastat tagasi. Meil oli seda vahvlitorti, see, mida pappkarbis poest ostad, pruuni vormi sees, ja mulle too nii meeldis, et kui pilti tegime, siis mulle öeldi, et pane korraks see kõrvale, pärast sööd edasi, aga jäärapea nagu ma olin sõin ikka edasi. Nüüd ongi paar tolle jõulu pilti sellest, kus ma olen oma vahvliga.
Emps rääkis, et ma olin väiksena kõige tähtsam. Käisin kõige ees. Kui me autoga sõitma läksime, sapakaga, kujutate ette see oli enne mosset veel:P, siis mu emal on meeles üks hetk kui mul õde ja vend, kes olid nii 13-15 vist ja mina nii 4-5-ne, et nad olid auto ukse ees, aga ma siis viimasena jooksin nad kahte lehte laiali, et esimesena autost sisse saada. Kusjuures ma istusin keskel. Tead ma nii naersin sel hetkel kui emps seda meelde tuletas.
Väiksena korrutasin ma pidevalt sada äda- sada äda (nagu sada häda). Jälle naersin. See oli ka lahe kui ma kõndima õppisin. Meenutas seda nagu esimeses Jääaja filmis. Mul ka pere istus ringis ja ma siis tuigerdasin nende vahet. Nad jälle ütlesid, et mine emme juurde või mine issi juurde või mine enna juurde või kata juurde. Noh jah ma olin hoitud laps:D
Väiksena tegin seda pingviini kõndi, et käed selja taha ja selg ette kummardatud. Tõsiselt naljakas võis olla.
Ja kui ma juba Põlvas lasteaias käisin, siis ei olnud ma nõus üle tee minnes empsil käest kinni võtma, sest ma teadsin, et ta teeb seda ainult sellepärast, et ma auto alla ei jääks. Ta siis alati ütles, et aita mind üle tee. Algul jäin ma uskuma kah, aga mingi paari nädala pärast taipasin ma ära. Oh ja neid mälestusi on nii palju ju.
Põlvas oli mul essa või teise klassi jõulude ajal ükskord hääl nii ära, et ma ei saanud sosistada ka, aga ikka pandi mind mudilaskoori niisama maigutama.
Meil oli mussa õpal ükskord sünnipäev ja ta andis meile igaühele tüki šokolaadi. Me hakkasime siis laulma ja ta ütles, et oi jh, mul läks meelest ära, et šokolaad teeb kurgu (täpset sõna enam ei mäleta) paksuks/kreemiseks vist või midagi sellist ja ta lasi meil ukse taha minna vett jooma. Seal olid samasugune kraanikausside rida nagu meil Antslaski söökla ees on.
Kunagi oli meil lõunasöögi magustoiduks apelsin ja mu parim sõber ja pinginaaber Krislin ei söönud miskipärast apelsini nahka, vaid imes selle mahlast tühjaks ja viskas naha prükasse. Seal oli see suur roheline metallist prükka.
Me käisime alati nende metallist torude peal tireleid tegemas. Need oleks nagu vaiba kloppimise pulgad, aga ainult võimlemiseks. Umbes nagu rööbaspuud, aga üks metallist toru. Nagu tõkkejooks tõkked. Ja ükskord olid seal ühed suurema klassi lapsed. Mingi neljanda vist ja Krislin ja mina tahtsime nonde peale minna, aga nad ei lasknud. Ma siis ütlesin neile, et teate ma kutsun oma ema, ta on siin koolis õppealajuhataja. Ta ajab teid siit minema, ei usu või.
Siis ma olin nii tähtsust täis. Ja ma imestasin, et nad ei uskunud, sest ma olin juba nii teada tuntud kuju nii suurte majas kui ka algklasside majas ja kõik teadsid, et ma olen õppealajuhataja tütar.
Nende samade metallist torude juures oli mingi 1,5 meetrine kaldus tõus ja selle serva peal kasvasid puud. Nüüd on seal ilus suur staadion ja pole ei kallakut, puid ega ka mu sümboolseid tirelitõkkeid. Igatahes kasvasid seal vahtrad ja oli sügis ning need ajasid lehti. Ma mõtlesin siis, et püüaks neid omale pea peale. Ma pidin essa olema ja kui ma püüdsin, siis vaatasin taevasse seda lehte igatahes jooksin ma täiega sinna kallakusse sisse nii et mul eest tuli hammas ära. Mul oli nii mark, et ma läksin kuskile maja seina taha. Teised arvasid, et ma hakkasin nutma ja kutsusid õpetaja.

Oh neid lugusid tuleb meelde nii-nii palju, et ma ei jõuaks neid elu sees siia üles kirjutada. Aga good times-good times!

Lugesin just H1N1 kohta. See on siis seagripp nagu seda tegelikult nimetada ei tohiks, sest see ei saanud algust sigadelt. Aga jh, ma ei uskunud, et see asi nii tõsine on. Nagu mingi katk oleks lahti pääsenud.

Muide ma pean homme õpetajate käest allkirju minema küsima, et kas nad lubavad mind ära seoses kolmapäevaga. No Kalle kas sa ei võinud mulle lihtsalt märkida vabandatava põhjuse. Miks ma pean tõmblema nagu oleks mul kodused põhjused?

kthxbai

Ma just mõtlesin, et järgmisel nädalal on Noorkuu, aga ei, pean veel nädalakese ootama:S

Great!

Viimati kirjutasin kolmapäeval. Neljapäevast mäletan ainult Pandat, kus me midagi erilist ei teinud. Peale Pandat käisime Haukas reedeks süüa ostmas.

Reedel oli kell 8 väljasõit kooli eest. Läksime siis Kiviõli kaevandusse. Teel sinna nägime jõhkralt suuri tuhamägesid. Saime siis teada, et tegemist on muuseumiga, aga mis mind imestama pani oli see, et nägin seal paari meest, kes olid kaevuri riietes ja nad ei paistnud giidide moodi. Kaevandus oli siis 8 meetri sügavusel ja enne sinna minekut pidid kõik ühed kaevurite joped selga panema, sest seal tilkus laest vett. Pidi ka kiivrid pähe panema. Oli võimalik ka võtta kaevurite tuled, mis kaalusid 2 kilo. Keidi algul mõtles, et ärme siis võtame, aga 2 kilo ei ole nii raske, ja pealegi seoti see meile külge, nii et seda ei pidanud käes vedama. Lõpuks siis võtsid kõik tüdrukud lambid. Tegime pilti ka seal, tüdrukud eraldi ja poisid ning Kalle eraldi. Läksime trepist alla ja terves kaevanduses oli laudpõrand. Giid näitas siis meile kuidas kaevandati ja pani ka masinaid tööle ja need tegid nii hullu lärmi, et ma ei kujuta ette missugune lärm siis oli kui need töötavas kaevanduses tööle pandi, sest seal töötas mitu masinat ju koos. Siis saime näha mingit elu kahtlast telefoni, mis päriselt töötas ka. Algul helistasime alt üles, aga keegi ei vastanud, pärast helistati ülevalt alla ja giid ütles, et oodake mulle on kõne ning läks ja vastas. See telefon nägi välja nagu mingi vanaaegne hakklihamasin. Gertu orkutist saab pilte vaadata. Viimase asjana sõitsime mingi rongiga, mille vagunid olid elu väiksed. Ühte kupeesse mahtus 4 inimest ja tervesse vagunisse 12, seega oli kupeesid 3. Iga kupee oli pm. m X 1m suur, no ja mõelge nüüd kui juba meil oli seal suht kitsas, siis kuidas täiskasvanud mehed seal koos pidid olema, mõni ei mahuks sinna sissegi ju. Aa ja see kaevanduse osa, mis muuseumile oli jäetud oli 300m X 50m suur.
Tagasi tulles läksime Lõunakeskusesse. Hästi suureks oli tehtud. Ma algul arvasin, et ainult ettepoole oli juurdeehitus tehtud, aga tegelikult oli tahapoole ka ehitatud. Nüüd on sellel teine korrus ka. Aga hästi ilus on. Apollo kolis sinna ja Rimi on hästi suur seal. Käisime Markaga Ideaal Kosmeetikas ja ma proovisin ühte Versace lõhna, mis oli elu hea. Ma lasin toda endale ka peale. Ja siis lasi Marka ka. Ega ma midagi erilist sealt ei ostnud.

Eile sain üksi kodus olla, sest vanemad läksid kohviõhtule ja tulid alles pool 2 hommikul koju. Ma läksin kell 1 magama. Hommikul ajasid nad mind ikka kell 8 üles. Ema tuli tuppa, et kas sa kaardi kirjutasid ära. Mul oli nii et no lase mul magada. Kas on siis nii raske seda kaarti kätte võtta ja ise ära kontrollida? Ilma, et peaks mind segama. Sellepärast ma olin mingi 1 aega üleval, aga voodist välja ei tulnud. Õnneks suutsin uuesti magama jääda ja ärkasin kell 10. Tegin mingit hapukoorekooki glasuuriga, sest mu vend pidi täna tulema. Ta tuli mingi kella poole 2 paiku. Kook tuli hästi hea. Siis olin netis ja vahepeal vaatasin telekat. Kui mul vanemad enne 5-t ära läksid, siis õppisin ja kütsin sauna ning vaatasin telekat:D

Kolmapäeval lähen Tallinna Oliveriga vestlusele. Siis peaksime Abakhanist ka läbi käima. Aga teisip. õhtul lähen Tartusse, et ei peaks kolmap. nii vara tõusma. Õnneks saab siis kauem magada kui tavaliselt. Mingi 9-10 ajal ärkan, mõnus.

Bye-bye

Something funny

Eile vaatasin mingit videot, kus filmija kõndis liiga kiiresti ja tõmbles kaameraga, seega hakkas mul halb. Hiljem see üle ei läinudki ja ma õppimisega ka eriti tegeleda ei saanud, aga õnneks olid mul tänased asjad tehtud. Läksin mingi pool 10 magama ja ärkasin pool 7, aga olin ikka sama väsinud kui siis, kui ma kell 12 magama lähen ja pool 6 ärkan. Ilmselt üleväsimus.

Täna töpas tegin isadepäevaks kohupiimaküpsiseid, otsisin lõikeid ja tegin konspekte. Peale seda tuli geo olümpiaad, koolivoor. Ma arvan, et ma maakonda ei lähe, sest ma hakkan nüüd sponsorlusega tegelema ja viimane klass on ka, et ajaloo ja vb ka geo teen ära ja ongi kõik. Samas ega ma eksamit ei tee, nii et mul poleks eriti vajadustki olümpiaadil käia.

Klassijuhatajas käisime statal riisumas. Estas tegime KT 5-e lause peale. Kirjanduses kuulasime Metsatölli või Metsatöllu, vahet pole.

Siret ütles, et ta luges mu ajaloo demokraatia ja diktatuuri jutu A-klassile ette, sest nad ei osanud. Ega ma ka ei osanud, ta oleks võinud meid ka aidata. Ütles, et nad pidavat vaimustuses olema... ei tea...

Käisime pärast ujumas ka. Täna oli hästi mõnus. Käisime Maximas poes ja kui me bussijaama infopunktist mööda sõitsime, siis ma ütlesin, et kui Saksamaale lähen, siis pean siia Eesti kohta raamatuid ja asju tulema ostma. Emps ütles, et ilmselt küll:P

Klassis oli täna suhteliselt naljakas jälle, nagu alati. Mingi kamm oli Mihkli mütsiga:D Kõik said pähe proovida, kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Kes tahtis, siis isegi mitu korda ja samamoodi, kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt:D

Ma poleks elu sees uskunud, et ma kunagi Raulilt maha kirjutan. Siret ütles, et Raulil on kõik olemas, et ta pealt saate maha teha(sest me olime olümpiaadil). Ta soovitas seda sellepärast, et Siret ütleb Raulile vastused ette, kuna viimane ei oska ega viitsi midagi teha. Igatahes kui ta vihiku võtsin, siis tal olid poolikud laused.
Toon näite: Pruun pikakarvaline kass istus rohelisel pargipingil kase all.
Siis Raulil oli kirjutatud: pika istus pargi all
Noh a'la midagi sellist. Tal oli muidugi palju seosetum jutt, seega vahetasin peagi töövihikut ja võtsin Kati oma.

Kuna meil oli geograafias teemaks Läänemeri ja kalamari, siis ostsin täna musta kalamarja. Muidugi seda tehis varianti, sest 100 krooni 100 grammise asja peale ma küll kulutada ei tahaks, pealegi kui sellel erilist maitset ei olnud, mis vaimustust tekitaks. Poes oli küll lõhemari, aga maksis jällegi 100 kr, kindlalt ostangi. Kunagi võiks muidugi ikka ära proovida, sest täiskasvanuna maitsevad mulle asjad teisiti.

Kodus vaatasin Pealtnägijat. Seal oli üks tüüp, kes avaldas armastust ühele tüdrukule ja mu ema ütles, et see tüüp on haige, et tahab ainult tüdrukut omada. Mu ema tunneb toda tüdrukut, et tüdruk on täiesti normaalne, aga mees on haigelt omaja. Et milles on tüdruk süüdi, et teda telekas näidati, piltidelt. Et ta nagunii ei võta seda poissi tagasi.
Mind jättis asi külmaks, sest midagi nagunii muuta ei saa.

Pärast vaatasin Konte ja Põgenemist.

Aa ja täna veel, et ma mõtlesin, kui Pühajärvel juukseid kuivatasin, et kas meeste poole peal on ka föön? Et peaks ju nagu olema, sest mehi on ka pikajuukselisi. Hiljem kui ukse ees ema ootasin, siis pandi meeste poole pealt föön tööle. Pshycic powers again. Muide see oli esimene kord, kui ma kuulsin meeste poole pealt fööni töötamist.

Miks sellist sõna nagu pshycic inglise keeles ei ole?? Kuigi kõik kasutavad seda?! Googeldage see ja täiesti normaalsed vasted tulevad. Aga näed sõnastikus seda ei ole!?

Aa ja me peame ametimapi tegema. Mul pole aimugi, kes ma tahaksin olla. Abi?

Ja mu soeng on ikka kuum teema! :D Õpetajad ikka räägivad sellest, suht funny. Emps ütles, et mida vanemaks ma saan, seda rohkem ma järgin oma joont ja olen selline nagu tahan, ehk teen seda mida tahan ning ei tee samuti nagu teised, et ma julgen teistest erineda. I likey!

Nt: Teised tüdrukud ütlesid, et nemad pika säärega saapaid ei osta. Ma ei öelnud midagi, sest ma just kavatsesingi need osta. Nädal hiljem ostsingi.
Nüüd soenguga kah. Nemad ei julgeks juukseid maha ajada, aga samas mina tahtsin proovida midagi uut, sest sa ju ei saa kunagi teada, mis sulle sobib või meeldib kui sa seda ei proovi. Julgen riskida!


Aga jh, kokkuvõte sai vist tehtud.
Tsau!

Otsisin just kalamarjast pilte ja ma ei lisanud otsingusse inglise keelset vastet ja pildid tulid kaheksajalast, squidist. No kammoon, ma otsisin KALAMARJA, mitte KALMAARI. Kaks täiesti erinevat asja.

I am venturesome

Täna kiideti mu soengut korduvalt. Paljud arvasid, et ma kahetsen, et juuksed maha lõikasin. Ei kahetse. Mulle meeldib, aga jh peaasi on ju, et sobib ja kui sobib, siis pole ju hullu.

Koolis oli vaheajaga jõutud poiste vets ümber tõsta ja koridori uus ukseava teha ja vana kinni ajada. Suht kummaline on. Mis oli minu jaoks kummaline oli see, et igas vanuses poisid käisid seda ehitust kontrollimas. Küll kopsisid ja katsusid kas on sile. Vaatasid kas peab ikka vastu ja kas on kvaliteetselt tehtud. No kuule, kes oled sina, et kontrollid EHITAJATE tööd. Ise käid alles koolis. Mõni oli algklassidest ja mõni päris gümnaasiumi astmestki. No kammoon, tahad olla lahe vend, tee midagi ägedat siis.

Kodus tegelesin põhiliselt õppimisega. Vaatasin Meeleheitel Koduperenaisi ka kui vahepeal teises toas käisin. Arvasin, et see ajaloo arutlus on raskem, aga tegelikult oli see suht kerge, kui vaim peale tuli. Õnneks mul peale selle jutu midagi muud homseks polnud. Aa bioloogia referaadi pean ka ära saatma.

Head ööd mu sõbrad!
kthxbai
:D

Aa, Linda ütles, et ma näen välja nagu Bell Kodus & Võõrsilist, et pane nöör ümber kaela ka:D:P Kaisa ütles, et ma pean nüüd tööl käima. Oh well.. saabki raha teenida.