Ma pole vist kunagi nii kaua järjest õppinud kui eile. Kui ma koju tulin, siis tegin õhtusöögiks pitsat ja pärast söömist hakkasin õppima. See oli mingi kell pool 6 ja tahate teada kaua ma õppisin? Kella üheni öösel... ilma pausita.
No tegelikult see oli mu enda süü, sest ma oleks saanud ametimapi ju kaks nädalat varem ka ära teha, aga noh, mis teha.
Ametimapi sain igatahes viie ja ühiskonna kontrolltöö, mille täna tegin sain samuti viie. Maksimumiga. Ma ei saa aru, kuidas ühiskonnaõpetus mulle nii kerge on, samas ajalugu paneb pead vangutama. Mis muideks tuletabki meelde, et homme on ajaloost kontrolltöö ja ma puudusin kui nad ühe teema õppisid.
Õnneks on homme töpa. Seal ei pea midagi tegema. Midagi, mis oleks mõtlemisega seotud. Kaks tundi saab lihtsalt mõnusalt ärgata ja lobiseda.
Enne tuli mul hästi suur uni peale, aga ma ei tahtnud magama jääda, sest siis ei saa öösel und.
Täna kui ma koju sõitsin, siis kuulsin raadiost ühe kirjaniku intervjuud. Raadiost öeldi ta blogi ka. See on www.palun.blogspot.com See on inglise keeles, sest ta on itallane, abiellus ta eestlannaga. Ta kirjutas raamatu Minu Eesti, mida ma olen raamatupoodides silmanud, aga millest ei ole osanud midagi arvata. Põhjus miks ma selle teema üles võtsin on see, et kui ma ta blogi lugesin, siis need kaks postitust, mida lugesin olid täidetud meelitustega... eestlaste kohta.
Kuidas me oleme nii töökad ja kui puhata tahame, siis lähme kepikõnnile ehk teeme veel rohkem tööd.
Kuidas me suudame külma taluda. Tema on paksult riides, sall, müts, kindad ja paks-paks jope, aga siis näeb ta tänaval vastu tulemas noormeest, kes ei kanna mütsi ja ei tee külmast väljagi. Või noort tüdrukut, kellel on seljas miniseelik, aga tedagi ei kõiguta -15 kraadi.
Igatahes, kes vajab turgutamist ja inglise keelest aru saab, siis võite lugeda.
Siia sobiks taustaks see laul, et Eestlane olen ja Eestlaseks jään...
Ma just nägin Reporteris kui Olaf Suuder rääkis tõsist teksti ja keegi oli Ämblikmeheks riietunud ja tõmbles tal seal selja taga natuke ja siis kadus ära. Ja kui Olaf oma teksti ära luges, siis ta arvas, et kohe pandi video tööle, aga sellega läks veidi aega. Igatahes pani ta pea käele ja ohkas. Jaa päris huvitav. Muide see oli esimene kord kui ma laivis nägin mingit eksimust, sest varem pole ma kunagi teleka ees olnud kui midagi juhtub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar