pühapäev, 15. november 2009

Rant


Kella 1-st hakkasin õppima. Nüüd olen vahelduva eduga seda teinud. Pean veel ametimapi tegema ja ühiskonna ning ajaloo KT-ks õppima.
Ma ei saa aru, miks õpetajad koguaeg nõuavad, et me oma tuleviku ameti peale mõtleksime. Tee ametimapp ja kirjuta sellest absull igas kirjandis. Ega sellest kasu ei ole, et ma nüüd lambist mingi ameti võtan.

See postitus seisis mitu tundi draftina ja nüüd sain aega, et seda jätkata.

Otsustasin, et võtan suvalt mingi ameti, mis mulle vähemal või rohkemal määral meeldib, sest siis saan selle töö lihtsalt kaelast ära. Polekski olnud vaja nii kaua sellega pead vaevata ja aega kulutada. Homseks peaks vast valmis saama.

See pidev ülesanne endale mingi amet valida pole viimase paari tunniga ikka lahtunud. Meil on selle otsusega veel paar aastat aega. Pärast gümnaasiumit on tähtsam teada, millise ala valid. Sul võib ju olla mingi tulevik kindlalt peas, et oh see mulle meeldib ja selle teen kindlalt ära, aga lähitulevikus võib ju midagi toimuda, mis muudab neid vähemalt 5 aasta pärast toimuvaid plaane. Praegu peaks pead vaevama ainult sellega, et kuhu ja mida sa edasi õppima lähed. Usun, et mõnes mõttes on ka see küsimus väga tähtis, aga jällegi ei juhtu midagi hullu kui praegu valid sellise kooli ja ala, mis ei sobi üldse su tulevase ametiga kokku.

Olgu pikk tekst lühidalt. Arvan, et meid ei peaks nii palju vaevama selle tuleviku ametiga, sest sa ei saa kunagi 100%-liselt kindla ameti ära valida.

Nüüd tuli mulle meelde, et ilmselt tehakse seda nende pärast, kes üldse tulevikule ei mõtle ja ainult tänasest päevast mõtlevad. Aga säästke siis neid, kes mõtlevad.

Ah vahet pole. Keegi nagunii ei võta kuulda.

PS! pealkirja loetakse inglise keeles!

Mind ajab nii närvi, et ma ei saa lõpetada oma asju ja töid kunagi õigeaegselt. Mul on nii palju asju planeeritud ja ma ei saa neid kunagi sel ajal lõpetada kui ma tahan. Ja see ei sõltu minust. Oleks see nii, siis oleks need asjad juba ammu tehtud. Iga asi venib ja venib. Ning jälle läheb nädal mööda ilma, et ma oleks saanud natukenegi lähemale lõpptulemusele. Kuidas te ei suuda teist austada. Teistele on ju ka tähtsaid asju, mis on vbl palju tähtsamad kui teie enda töö. Peaks neile pidevalt pinda käima selle asjaga. Ehk siis saaks asi tehtud!

Kommentaare ei ole: