Täna käis Marii Männiste meile Itaaliast rääkimas. Ma veel mäletan, kui ma koolilehest alati lugesin, mida ta seal teeb ja missugune ta kool on:D Ta käis seal UWC organisatsiooniga ja pm. tasuta. Ainult lennupiletid pidi maksma, aga seda polnud üldse palju. See tekitas minus väga huvi ja mul tekkis kohati isegi tunne, et ma ootan ja unistan sellest isegi rohkem kui oma vahetusaastast Saksamaal.
Kohe tahaks sinna minna:D Ükskõik siis, mis riiki. See on juba hoopis teistsugune programm. Sest sellega lähed ühte kindlasse kooli, kus ongi ainult UWC õpilased. Sa käid seal 2 aastat koolis ja lõpetad kooligi seal ära. Saad vastu diplomi, millega saad välismaa ülikoolidesse kandideerida. See on väga lahe programm. Ja koolis on õpilasi paljudest riikidest. Saad oma silmaringi laiendada.
Vaatasin uwc.ee lehelt, mis programmiga tegu on ja leidsin, et programmi maksumus on mitusada tuhat. MituSADA tuhat. Mitte 30, 40 või 50 tuhat vaid ikka sadades tuhandetes. Üks programm seal, millele stipendiumit ei olnud oli midagi 390 000 krooni ringis. Kes suudaks seda omast taskust kinni maksta kui sul on raha kogumiseks ainult mingi paar kuud, sest tulemused teevad nad teatavaks vist märtsis-aprillis ja kui augustis on minek, siis pole aega üldse palju. Aga õnneks on siiski seal peamiselt 90% stipendiumid ja kui õpilane peabki 10% maksma, siis pole see 40 000.- enam nii palju.
Emale rääkisin ka, et tahaksin seda ka proovida, siis ta küsis algul, et "Sa pidid ju Saksamaale minema!?" Aga pärast selgitamist oli nõus. Mine kui tahad:P Väga super.
Uskumatu, kuidas 5 min. võib muuta täielikult sinu tulevikuplaane. Varem mõtlesin, et lähen Saksamaale, pärast seda käin Treffneris ja peale gümnaasiumit läheksin kusagile vabatahtlikuks tööle. Näiteks selle programmiga, millega mu vennanaine käis. Ta oli aasta Saksamaal ja pidi täpselt 0.- maksma. Taskuraha välja arvatud muidugi. Aga ta sai kuus 300 eurot taskuraha, siis maksti talle söögiraha ja transpordi eest jne. Ei pidanud ta lennupileteid ostma ega midagi. Käis lihtsalt vabatahtlikuna tööl. Muidu oli programmis, et ta elab peres, aga ta ei klappinud selle perega ja siis sai ta veel omaette elamise ka. See on lihtsalt uskumatu. Kust selline raha tuleb? Kes selle kõik kinni maksab? Nii utoopiline.
Nüüd on mu tulevik nii ebaselge. Ma loodan, et teie, mu kallid lugejad, olete paremas olukorras.
2 kommentaari:
Peale Teeviita sain ma aru, kui palju toredaid ja erinevaid asju on oma elus võimalik ette võtta. Kui ma juhuslikult peaksin need kõik läbi tegema, olen ma ilmselt 30-aastane ega pole isegi ülikooli astunud.
Ma vaatasin ka UWC programmi ja hinnad on metsikud, aga samas on tegu täiesti teise programmiga. Ma usun, et on olemas ka teisi organisatsioone, mis on alternatiiviks. Kui sa tead mõnda, anna mulle ka teada:)
Samas on selle UWC-ga see, et nad jagavad suuri stipendiume. Jama on ainult selles, et nad neid nii vähe jagavad. Igal aastal läheb ainult 3-4 inimest.
Kuskil võiks sarnane programm olla ilma suurte summadeta, kuid raske on sellist leida.
Postita kommentaar