Cakes

Ma tegin täna kaks mega head hapukoorekooki. Need on homseks kui lähme sõpradele külla. Tegin neid samal ajal kui Kondid ja Põgenemine käisid. Iga 7-10 minuti tagant pidin kööki minema. Õnneks ei pidanud ma seal kauem olema kui 30 sekundit, aga ikkagi, proovi sa mingit filmi siis vaadata.

Homme pean kookidele veel glasuuri tegema ja piparkookidele ka glasuuri tegema ja need ära kaunistama.

Kell 12 läheme kodust ära. Esimene peatus on Raimo juures, siis õhtul tädi juures ja siis tagasi Võrumaale:P Ja viimane peatus on ilmselt Viktori juures, kuhu me loodetavasti jõuame uut aastat vastu võtma.

Tuleb busy day!

Mul on unerežiim täiesti sassis. Olen öösel nii 3-4 üleval ja hommikul ärkan 11-12 ajal. Nüüd viimasel ajal olen öö läbigi üleval olnud, aga päeval olen ikkagi sama ergas kui tavaliselt. Lihtsalt und pole öösel.
Enne vaheaega pühapäev vastu esmaspäeva olin öö otsa üleval, mis muidugi ei tulnud kasuks mu haigele organismile, aga mis teha kui und ei tule.
Tahaks seda normaalseks nagu nii poolteist nädalat tagasi oli, et olen umbes 12-1ni üleval ja ärkan 9-10 ajal. Siis saan isegi tunni rohkem magada kui peaks, sest vajalik on ju 8 tundi magada, nagu ma kuulnud olen.

Täielik fännipostitus ahead!

 Imagine this on your bedroom wall,

Või tegelt ükskõik kelle pilti allkirjaga.

Fangirl moment so ärge pidage mind väga imelikuks.

Mõelge, mingi Hollywoodi staari autogramm sinu toa seinal. See tundub nii uskumatu, nii kättesaamatu, ebareaalne. Elades neist teisel pool maakera.
Nagu mingi sein oleks vahel, tema ülemaailma tuntud isik ja mina inimene, kelle olemasolust polnud sellel staaril aimugi.

Aga samas jälle nii kättesaadav, sest nad päriselt ka vastavad su kirjadele. Olgu tihti mitte nemad ise vaid teised töötajad, aga sa ikkagi saad ta autogrammi.

Ma olen sellele juba varem mõelnud, aga praegu tundub see kergem.

Kuigi praegu pole mul tõesti mingeid ekstra kulutusi vaja ja kui üks kiri maksab umbes 50.-(võib ka vähem, oleneb kuidas saadad) ja sa tahad ikka kõigile lemmikutele saata, siis pole see just odav.

Aga see oleks ka imetore koolilõpu kingitus:D
Chill...minu koolilõpu kingitus on reis aastaks Saksamaale... Ma vähemalt mõtlen sellest nii, sest see pole just odav lõbu ja enne seda on mulle vaja nt. uus fotokas ja arvuti osta...

Ah suva, ega ma ei peagi ju kõigi staaride autogramme kohe saama. Võin ju ühe-või paarikaupa seda teha:D

Ja need autogrammiküttide lehtede pealt tellitavad on palju kallimad kui ise kiri kirjutada. Saad oma mõtteid ka avaldada.

Olgu end of fangirling.

Ma vaatasin täna Fringe'i või nagu see eesti keeles on Ülisalajast. Hea loll ma ikka olen, magan kõik algused maha.. Samas ega see reklaamimine võttis küll isu seda vaadata ära.
Igatahes hakkasin mingi 10 min enne 9-t seda vaatama.
Oh poolteisttundi hea seriaaliga...nauding lausa.

Pink - I don't believe you

Tõsiselt ilus lugu.
On vähe lugusid, mis mulle väga hinge lähevad ja härda meeleolu tekitavad, aga see on imeilus laul.

Muidugi mina kuulsin seda selle video taustaks, nii et võite arvata, miks see mulle nii meeldima hakkas.

Full

Tundub nagu poleks päevi arvutis olnud. Tegelikult oli see alles eile.
Eile siis jagasime perega ka kingitusi. Üks asi, mis mulle kingiti oli mul juba olemas...fail... ma tean, aga mõte on siiski tähtis.

Täna tegime mega paksu ja mega maitsva pitsa. Umbes sellise nagu seal Pärnu pitsakas saime, aga kodusema maitsega:D

Kõht on mul praegu nii täis, et on tunne, et enam iialgi ei taha midagi süüa. Praegu joon haput õunamahla ja olen õnnelik, et mul see on. Magusast on juba kõrini ja muud toitu sisse ei lähe.

Aga ega mul vist midagi muud rääkida ei olegi.
Sel aastal ei olegi mul seda tunnet, et mis päev täna on, nagu muidu on olnud:P


Hetkel ma ei teagi, mida aastavahetusel teen. Ilmselt lähen kusagile, sest sel aastal ei viitsi kodus passida:P

Energiavampiir

Eile tulid meile mu vend ja Siim külla. Ta on nii suur. Saab juba aru ja üldse oli temaga lõbus.
Kella nelja paiku tuli mu õde. Siis nad tegid süüa... endale ja kaasa võtmiseks. Õde tegi väga head odrajahukaraskit datlitega.
Siis läksime Viktori poole. Algul oli mul suhteliselt igav. Lihtsalt kuulasin, aga pärast tuli rohkem rahvast ka, siis tuli mulle elu sisse nii et kui me mingi 11 ajal koju jõudsime, siis hakkasin ma piparkooke tegema:D
Tegin neid seni kuni mingi putukas mulle silma lendas. Mulle tundus, et see hammustas/nõelas vms tegi, sest pärast kipitas ja praegu, hommikul, on silma valge osa punane:S
Igatahes nüüd lähen ma veel piparkooke tegema, sest meile tuleb täna veel külalisi.

The Greatest Holiday

Täna pm vaatasin terve päeva telekat. Vahepeal palus ema mul kook teha. Proovisin, aga halb hakkas, siis tegi ema minu õpetuste järgi.
Siis rääkis ema, et ta tahab õhtul kontserte vaadata telekast, aga ma tahtsin filme vaadata ja siis otsustasime, et paneme mu tuppa teleka üles. Tegelikult on meil kolmas telekas ka nii et isa saaks ka oma saateid vaadata:D

Siis õhtul tuli mu tädi oma perega. Enne seda pesin pea ära ja koristasin tuba. Väga tore oli neid näha. Uskumatu, et viimati kui nad meie juures olid, oli eelmise aasta jõuludel või aastavahetusel, või isegi 2 aastat tagasi. Õnneks ei tähenda see seda, et me neid mujal näinud ei ole:P Ja siinkohal saadakski tervitused Nele'le ja Juta'le - ma tean, et te loete seda kohe varsti, tundke end eriliselt:D
Tervitage Jossut ja oma vanemaid ka.

Mul oli päev läbi raskusi otsustamisega, et kumba filmi ma vaatan, kas Tuhkatriinut või Šokolaadivabrikut. Mõlemat olen ma näinud, aga mul lihtsalt on nõrkus romantiliste komöödiate vastu:P Õnneks lahenes see üsna kergelt, sest meil oli kanal 2 lahti ja teised tahtsid vaadata šokolaadivabrikut. Südamlik film ja Johnny Depp võlub iga filmiga südameid. Mul pole lihtsalt sõnu kui meisterlikult ta näitleb. Lihtsalt suurepärane!

Homme ilmselt jagame perega kingitused ära ja maybe tuleb mu õde ka siia.

Jõulupidu

Palju üritusi on möödunud. Pole varem bloggerisse jõudnud.

Esmaspäev:
Pärast magamata ööd läksin kooli. Esimeste tundide ajal panime Gertuga esinemist kokku, aga proovideni me siiski ei jõudnud.
Kui väikestel oli jõulupidu, siis küsisime me ennast inglise keelest ära ja läksime aula ette korda pidama. Siis mingi tunni ajal pidime me laudu ja toole vedama. Mul hakkas siis kurk täiega valutama ja ma käisin klassides vett joomas:P
Lõpuks pärast ma ei tea mitut nädalat, sain ma oma testi tulemused psühholoogi käest kätte.
Meil jäid kehalised ära, sest Lea tahtis oksjonit vaadata.
Ma läksin bussiga koju.
Kuulsin, et Kalle ja dire vahel oli koti sukapükste peale rebimiseks läinud.
Terve jutt siis selline, et laadast jäi üle kilekoti täis sukapükse. Number 2 oli minu teada suurus. Alghind oli 50.- Keegi ei tahtnud osta. Kristjan ütles siis Kallele, et osta ära. Kalle ütles, et kui sa need jalga paned, siis ostan. No Kristjan panigi need jalga, aga tõmbas teksad peale ja läks lavale. Kalle ütles, et tee rihm lahti. Kristjan tegi ja Kalle tõstis hinda 25.- Siis ütles dire, et võta rihm ära. Kristjan võttis ja dire tõstis hinda 25.- Ja nii nad siis tingisidki 25.- kaupa kuni Kalle 500.- need ära ostis.
Ma ei kujuta ette, mida ta nendega teeb, sest nr2 on ju nii lühike number.

Teisipäev:
Ma ei viitsinud hommikul kooli minna. Enesetunne polnud ka kõige parem, aga lõpuks ikkagi läksin, sest ma ei tahtnud teisi alt vedada. Ühiskonnast vaatasime natuke filmi ja siis läksime 8.45 Kaisa ja Gertuga aulasse. Seal oli klassivanemate ja ÕE liikmete vastuvõtt. Direl oli pikk kõne. Siis esinesid õpilased veel kaua ja siis oli ka mingi näksilaud vms. Pärast väljumist sai igaüks endale ukse tagant kommikarbi.
Siis kunagi tegime jälle esinemise värki.  Peale tunde käisime Gertu ja Keidiga linnas ja ostsime süüa. Läksime kooli tagasi kaarte mängima. Mingi aja peale tuli Marka ja siis veel rahvast nii et igav meil ei olnud. Kell pool 7 panime me riidesse ja 10ne eest 7 läksime lava taha. Me mõtlesime, et kell 7 hakkavad need klasside esinemised peale, aga tuli välja, et enne olid hoopis mingi 15-20 laulu, me oleks igavusest sinna lava taha magama jäänud. Laulmine sai läbi mingi pärast poolt 8-t. Ma mõtlesin enne esinemist, et äkki on pärast pidu mingi disko või selline värk, sest pole ju võimalik, et see 3 tundi kestab, aga siis kui nad nii kaua laulsid, siis mõtlesin, et kui nad nii laulmistega jätkavad, siis on täiesti võimalik ka ilma diskota 3 tundi täis saada.

Ma mõtlesin, et äkki on meil igav esinemine, aga ma ütleks, et viimaste seas me nüüd küll ei olnud, sest meil vähemalt naerdi 2-es kohas. Ühed lihtsalt lugesid oma teksti ja vot too oli küll igav. Ja nad lugesid nii kaua:S
Kõige paremad olid minu arvates see Kiviaja oma ja Sparta sõdurite oma. Seal ikka naerdi kogu esinemise vältel.

Mulle meeldivad sellised inimesed, kes julgevad esineda. Suva, mis minust pärast arvatakse, peaasi, et vähemalt sel hetkel nalja saaks. Ma olen endal küll margi igat pidi täis teinud nii et mul on tõesti suva, mida ma tegema pean. Ma olen terve kooli ees esinenud igasugustes kostüümides.
Ja jõulupeol meeldis mulle veel see ka, et nii mitmelgi esinemisel olid ülekaalus poiste osakaal. Mõned olid ainult poiste etendatud. Neil oli suva, mis neil seljas oli ja nad nautisid oma esinemist. Ilmselt sellepärast meeldis ka publikule nende esitus kõige rohkem

Ja mis mulle meelde tuli on see, et mulle ei meeldi kui inimesed alt ära hüppavad. Algul lubavad, aga pärast on keegi neid ümber veennud ja nad ei tahagi tulla. Jah sul endal on hea, ei pea esinema, aga mis nendest saab, kes ikka julgevad esineda. Olgu kui on mingi tähtis põhjus, mida sa algul ei teadnud, siis on see loobumine lubatud, aga ütle siis kohe ära, mitte päev enne esinemist.
Mul oli nii crappy olla, aga ma ei tahtnud teistele !¤#%&%¤/(/)&% keerata ja tulin ikka kohale. Kui mul seda esinemist poleks olnud, siis poleks ma üldse sel nädalal kooli tulnud, aga austusest teiste vastu ma tegin seda. Ma ei saa aru, mida teised mõtlevad. Kui ma eile koju jõudsin, siis mul pea lõhkus täiega, nina oli kinni, selline rammetus oli, et ei jõudnud kõndidagi ja palavik oli ka. Muidugi ei saa mainimata jätta ka kurguvalu ja seda, et mul oli hääl ära, aga MA IKKAGI ESINESIN, hoolimata enesetundest. Ma arvan, et seda saab lugeda võimeks ennast tahaplaanile jätta. Vahel ajab see oskus mind hauda, aga sellises olukorras on see tänuväärt oskus.
Ja ma isegi ei hakka vabandust paluma neilt, keda solvata võisin, sest keegi pidi teid paika panema. Ja kui te solvusite, siis te olete seda pahameelt väärt, sest praegu solvusid ainult need, kes ongi sellised paar-tundi-enne-esinemist-hüppan-alt-ära-ja-tsillin-niisama-mind-ei-huvita-mis-teistest- saab tüüpi isikud!

Kolmapäev:
Ärkasin kell 8. Ilmselt oli põhjuseks kooli režiim, sest ma ei imestaks, kui ma kell 7 oleks ärganud. Kui ma haige poleks, siis ilmselt oleksin nii vara ka ärganud. Vaatasin telekat ja sõin. Sõin sisse ka ohtralt ravimeid, sest laupäeval on uus esinemine. Ja sinna lähen ka haigelt kui muud moodi ei saa.
Ma magaks hea meelega, aga und ei ole. Mingeid häid filme ka mitte.

Unetus

Ma ei saanud täna öösel und.

Olin terve öö üleval ja siiani väsinud pole. Kell on 5 hommikul.
Kell 12 läksin voodisse ja poole 4-ni lesisin seal, siis läksin telekat vaatama.
Hea meelega jääks päevaks koju, aga ma ikka pidin ennast esinejaks kirja panema onju!?

Õhtul kirjutan vast pikemalt.

 

This Is My Life, Rated
Life:	7.8
Mind:	8
Body:	8.2
Spirit:	7
Friends/Family:	5
Love:	2.9
Finance:	6.5
Take the Rate My Life Quiz

Your Life Analysis:

Life: Your life score is reasonably high. This means that you are on a good path. Continue doing what is working and set about to improve in areas which continue to lag. Do this starting today and you will begin to reap the benefits immediately.

Mind: Your mind score is within a healthy zone. This means you have achieved a level of mental balance and harmony consistent with living a healthy, happy life. Continue doing what works, and keep your focus. In our fast-paced world, mental clutter is all too common. Be vigilant in maintaining healthy mental function.

Body: You have a rather good body score, which is an indication that you take care of yourself. There is room for improvement, however. Please keep doing what works. Eat right, exercise, reduce your stress, treat any illness. Doing these things will help ensure your body will be in good working order for a long time to come.

Spirit: Your spirit score is relatively high, which means you are rewarded by your beliefs. Spirituality is clearly important to do. Never let it slip, and continue to learn and grow.

Friends/Family: Your friends and family score is not bad but can be improved. Maintain your current social net, while you try to expand it. Try new things and form new friendships. You will be rewarded greatly.

Love: Your love score is very low, indicating trouble. There is love out there for you. Seek the advice of wise people on how to go about finding it. Do not lose hope.

Finance: Your finances are somewhat in the middle, neither bad or exceptional. Keep doing what works for you, and improve what doesn't. Focus on long-term financial stability as your goal.

My voice is gone...blah

Pole ammu kirjutanud.
Reedel oli meil siis esinemine. Tunnid said läbi mingi kell 1 ja siis oli meil palju vaba aega. Käisime linnas. 2X Haukas:D
Ma ostsin Paklerist endale mustad sukapüksid. 100 DENised. Maksid ainult 70 kr, päris hea diil kui hakata mõtlema, et kõrval olid 40 DENised, mis maksid 130.-
Esinemine läks mul hästi, kui välja arvata mõned kerged eksimused, mida ma arvan, et eriti aru saada ei olnud.
Ma magasin öösel pidžaamaga, sest mul oli külm. Hommikul ärgates oli mul hääl ära. Nüüd olen ma seda 2 päeva ravinud. Mul isa arvas, et ma peaksin koju jääma, aga kuna ma esinen teisip. siis ei saa ma seda teha. Kuigi midagi ma laval enam rääkida ei saa, sest keegi ei kuuleks seda.

Nende jõulude ajal näidatakse telekas nii palju häid filme, et ma pean valiku tegema, mida vaadata. Ma vist istun hommikust õhtuni teleka ees:D

Küpsetasin eile piparkooke. Piparkoogi vormid olid küll lootusetult kadunud. Sellepärast tegin ainult ühe plaaditäie. Muideks väga maitsvad olid.
Glasuuriga ma neid ei kaunistanud.

Ma saadan täna YFUsse kirja ära ja ma loodan, et leping saabub enne jõule, sest muidu pean ma ootama. Ma ei usu, et pühade ajal postkontor töötab. Igatahes kui see saabub on see väga napikas.

Ma tahan kinno minna Avatari vaatama. Keegi kaasa?

2012

Hommikul ärkasin kell pool 6 ja panin ahju tule, aga mu kõht valutas nii, et ma läksin magama tagasi. Isa ikka proovis vahepeal ülesse mind saada, aga see ei õnnestunud. Mul kõht ka valutas.

Muusika tund jäi meil ära. Keegi konspekti ka ei teinud. Suurem osa käis linnas ja meie mängisime kaarte.

Tahtsime keemiast minna jõulupeo esinemist mõtlema, aga me võtsime uue teema, seega läksime füüsikast. Eriti midagi mõelda ei saanud.

Matas oli nii igav. Õpetaja andis mulle jälle teistest erineva töö. Ehk siis raskema.

Inka oli ka suht mõttetu.

Pandas vaatasime esinemiseks asjad ära ja saime ära. Siis käisime Gertu linnaraamatukogus, aga ma ei võtnud midagi.

Isa juurest sain selle aasta esimese jõulupaki, Antsla Vallavalitsuselt. Siis sõitsime koju 5 minutiks ja lasime koera õue ning siis juba Tartu poole. Ma magasin suurema osa teest. Alles Kambjas ärkasin. Jätsime auto oma korteri juurde ja jalutasime Taskusse. Seal nägime kaheksandat ja nende õpetajaid. Nad käisid Noorkuud vaatamas. Miks keegi mind ei kutsunud?!:(
Emaga saime kokku Rahva Raamatus. Siis varsti tuli õde ka ja me kahekesi näitasime vanematele, mida jõulukingiks tahame saada.
Pärast seda läksimegi Cinamoni ja siis saali. Me olime esimesed:P Nägin selle uue filmi, mis homme linastub, treilerit ka. Hästi huvitav oli. See oli siis Avatar, me emaga tahame seda ka näha.

2012 oli huvitav. Ma poleks sellist lõppu osanudki oodata. Selline tänapäevane Noa laeva lugu. Vahepeal oli küll selline tunne, et nad surevad ära ja keegi ei pääsegi. Muide filmis oli Ameerika president mustanahaline (Danny Glover) ja ta tütar oli täisealine:P Ma proovisin vahepeal selgeks teha, et kes neist Johann Urb on, aga ma ei tundnudki teda ära.
Nüüd uurisin. Ja mul oli nagu wtf... Ta mängis venelast. Ma teadsin, et oleksin pidanud ta üle tsekkima enne filmi vaatamist. Teate kui hästi tal vene aktsent välja tuli w? Ja saate te aru, terve filmi ajal ma mõtlesin, et pliis ära sure ära, sest ta oli ainuke kena mees. Aga jh, ta suri ikkagi ära. Ta oli ainuke, kes mulle sümpatiseerus. Noh kohe näha, et eestlane tunneb eestlase ära:P  Ma tahan seda nüüd uuesti näha, aga nüüd ikka jälgida Sasha't:D

See pole filmist, aga siin on ta ka ilus.

 

Siin on ta 2012-s Piloot Sasha .

Ma ei leidnud temast 

paremat pilti kui see.

Muide kui film läbi sai, siis oli kell 21.20. Me läksime 18.45 seansile. Kõndisime u 20 min autoni, sest nüüd kõndisime aeglasemalt, kuigi oli külmem. Ja koju jõudsime umbes 22.30. Ma pean veel Siretile selle Jõulu esitluse ära tegema ja muidu õppima ka ja pesemas käima ja oh ma ei teagi, mis kõik veel.

Joon praegu teed, sest nii külm on. Isegi toas. Tartus oli -18.

Ma ikkagi otsustasin jõuluteemalise blogi teha, sest leidsin selle põhja, mis mulle väga meeldis.

Snowflakes

Täna töpas ma õmblesin veits, aga teistel olid tööd valmis ja nad läksid küpsetama. Lõpuks me Gertuga ka enam õmmelda ei viitsinud ja siis läksime ka neile appi. Just selleks ajaks sai glasuur valmis nii et me Gertuga saime piparkooke kaunistada. Päris norm ühe glasuuriga kaunistada... Pm. mingi valge oli ka, aga too oli nii vedel, et toda sai ainult lusikaga peale valada. Ja me kaunistasime mingeid kaheksandike piparkooke. Ma ei tea, kes noid ostma hakkaks. Päris kahtlased olid. Kui mõned katki läksid, siis me sõime nood ära:D
Töpa õpa ütles, et ta teeb kodus piparkooke ainult sellepärast, et tuba lõhnaks.... Et ühest plaaditäiest piisab täiesti, et head lõhna saavutada.

Tuli välja, et see nn "blogi", mida ma Vene'le tegema pidin oli hoopis Power Point esitlus:D Ja Marka õel terve klass pidi ka seda tegema, mis mõttega ma seda siis teen?

Terve päeva kild oli see kui Gertu söömas olles supi leivataldrikule kallas. Ta sai alles siis aru, et midagi on valesti. Ise mõtles, et miks üle ääre ajab..irw...
Sorry Gertu, see oli lihtsalt liiga naljakas, et räägimata jätta:P

Klassijuhatajas mõtlesime esinemist. Edeneb-edeneb. Väga hea.

Täna ütles Iri Reile eesti keele tunnis, et nädala pärast on teil juba vaheaeg. Ma siis mõtlesin, et nädala pärast samal ajal on meil vaheaeg. Ei jõua ära oodata.

Peale tunde tegin klassi 2 hästi suurt lumehelvest. Ma tahaks noid endale saada, sest nood tulid nii ilusad.

Mulle hakkab aina enam meeldima see käre ilm. Hästi mõnus.

Tulin koju, tegin süüa ja läksin Kodus ja Võõrsilit vaatama, sest pole seda ammu vaadanud ning kõik rääkisid, et see on hästi huvitav. Lõpptulemus oli see, et ma jäin magama mingi 20 min. enne 7-t. Nii et lõppu ikka ei näinud.
Ilmselt kass nurrus mu magama, sest terve H&A ajal ta lamas mu kõhul.

Mingil hetkel kui ma magasin, ta sirutas ennast ja ta küünistas mu nina. (näete rindlause-täna õppisime:P) Unesegasena katsusin küll, kas verd jookseb, aga ma ei saanud midagi aru. Kipitas küll.

Igatahes kui ma ärkasin, siis oli mul nina verine :O:S

Ma ei oska enam blogile pealkirja panna, sest ma kirjutan alati terve päeva mõtted ära ja need erinevad teineteisest väga.

Mõtlesin ka oma blogile jõulukujunduse teha, aga ei tea. Nii paljud teevad seda. Vbl teen, vbl mitte. Aga ilmselt siis otsin põhja, sest ma ei viitsi ise jännata.

Pretty easy!

Ühiskonnas oli meil kontrolltöö ja me saime alles siis teada, et meil on tunnid 35 min. Tänu sellele lubas õpetaja meil 2 tundi seda tööd teha. Nii et me saime 70 min Kt-d teha. Ja mis oli päris hea oli see, et õpa pidi korrapidaja olema ja ta ütles, et vahetunnis korjab ta tööd kokku, aga me ütlesime, et tahaksime ikka tööd teha. Kui vahetund tuli, siis lubas ta meil edasi teha, aga siis oli meil ikka häda ja me tahtsime ikka puhata. Lõpuks korjas ta ikka tööd kokku ja läks korrapidajaks ja meie saime õpikust vastuseid otsida. Pärast 2.tundi ütles ta, et tegi vist valesti, et A-klassi tööd laua peale jättis. Meil oli nii, et misasja, me ei teadnudki:P Päriselt ka ei teadnud!

Kunstiklassi saime alles 15 min peale tunni algust ja me ei teinudki tunnis midagi. Läksime klassiga seda jõulunäitust vaatama, aga sealt sai ka 5 min pärast ära. Mu kaart sai ka näitusele. Mu arvates oli see nii mõttetu kaart, aga ei tea...

Inkas me ka pm. midagi ei teinud. Ja ajaloos ütles õpa, et ma pean homme seoses selle sama asjaga, mille jaoks teised 1939 a. plakatit teevad, talle blogisse Eesti jõuludest kirjutama...inglise keeles. Ma pean nüüd stuffi otsima:P Ja vene tunnist saime me uude majja toole ja laudu vedada. Uus maja on minu arvates palju ilusam. Seinad on värvilised. Igast kollased ja sinakad ja hallikad, mitte nagu meie klassid, et oleks nagu hullumajas, et valged seinad. Arvutiklass on ka palju kenam. Aga ma ei tea, mis siis saab kui nad uueks aastaks ka maja valmis ei saa. Praegu on kolmas korrus veel ehitamisel ja esimese, teise ning kolmanda korruse vahel pole treppigi (no põhi on:P)

Täna said meil tunnid kell 1 läbi. Mõtlesin, et lähen koju ära, aga tänu Keidi veenmisele jäin ikka Antslasse ja käisin trennis. Need paar tundi veetsime koolis kaarte mängides.

Muide tänane päev meenutas mulle Saksamaa koolipäeva. Sest seal saavad õpetajad nii head palka, et kui kellelgi on vaja kuhugi minna, siis ei taha keegi teiste tunde asendada:P ja seega jäävad tunnid ära. Tihti peab kooli minema ainult paariks tunniks. Ja siis ka tihti nende tundide ajal tehakse muud, kui tavalist õppimist. Näiteks on hommikul essa tunni ajal süüa tehtud ja mõne tunni ajal käidud niisama jalutamas. Ja mul vahetusõpilasena on eriti kerge, sest nad ei pea neid eksameid või asju tegema ja saavad samal ajal niisama passida kuskil linnas või nii.


Ja Gertu ma arvan, et need kapid tulevad mingid mega väikesed, sest nägid ise täna, kui väike garderoob on. Ja kui klassid, kes kappe saavad on 4-9, siis proovi sa mingeid suuri kappe sinna mahutada mingile 260-le õpilasele (arvestasin nii, et klassis 20 õpilast).

Kodus õmblesin veits dressikat ja panime isaga tuled üles. Piparkoogitaignad tunduvad ka õiged saanud:D

Muide täna tundus ilm palju soojem, kuigi tegelikult oli mingi -20 kraadi. Ilmselt leidsin oma talvepisiku ülesse:P

Emps just helistas, et nad ostsid neljapäevaks kinno piletid ära. Ja mu isa peab siis just neljapäeval tööle minema w? Ma oleks vaba päeva saanud võtta. Aga ma ei mäleta, kas ma juba sel veerandil olen vaba päeva võtnud või mitte. Enda arvates mitte.
Või äkki siis kui ma HTG-s käisin, siis võtsin?! Ei tea...

Homme Cinamoni piletid 30 krooni. Ja Noorkuud näitab kinos vähemalt selle aasta lõpuni.

* * * * * * * * * * * *

Teeks ka sellise maja:P Siis ei raatsiks ära süüa.

Mine metsa kui külm täna oli. Ja ikka veel on. Ja praegu pole isegi talv alanud. Ma ei taha ettegi kujutada, mis saab homme kui ma juba täna -12 kraadiga ära oleks külmunud. Mis siis -20ga saab? Kooli minnes proovisin ette kujutada suve. Kuidas ma rannas olen ja ujun ning päevitan, aga see ei tulnud välja, sest mul oli nii külm:S

Õnneks homme saab taksoga koju:P

Ei aga tänane päev oli suht kahtlane. Esimesed 4 tundi olid suht normaalsed. Pärast seda oleks magama jäänud. Kekas ka me midagi eriti ei teinud, sest meil oli tund Kallega. Pm. me olime tunnis 45 min. ja sellest poole passisime niisama. Ehk siis tundi oli nii 20 min umbes. Või isegi vähem.

Mul oleks mõnele inimesele üks palve, et kui sul mitte midagi tarka öelda ei ole, siis palun hoia oma suu kinni. Kedagi ei huvita, mida sa räägid.

Peale tunde käisin poes. Ostsin mõned vaja minevad asjad, et piparkoogitainast teha. Koju tulin siis sõin ja hakkasingi kohe pihta. Esmalt tegin pruunide piparkookide oma ära. Kui suhkrut või suhkurt või mida iganes sulatasin, siis vaatasin, et mega kahtlaseks läheb. Täiesti kivikõvad tükid olid, aga pärast sulas ilusti ära ja kui ma vett lisasin, siis hakkas jõhkralt keema. Lõpptulemus oli ikkagi väga hea. Kui see sai tehtud, siis mõtlesin, et ma täna enam midagi teha ei viitsi, aga siis otsustasin ikkagi valgete piparkookide taigna ka ära teha, sest sinna ei pidanud siirupit tegema. See tuli samuti väga hea. Ma tegin mõlemaid taignaid topelt portsuga, aga valget sai ikka vähem, eks vaatab, kas nad üldse on väärt uuesti tegemist. Nüüd seisavad külmas. Tegelt peaks nad seal mingi ööpäev olema, aga ma jätan mingi nädalaks, sest siis on parem maitse.
Neljapäeval lähen ostan Tartust värvilisi tuhksuhkruid, sest Antsla on nii kolgas, et siit ei saa midagi. Tahaks juba kaunistada neid.

Mul on jõhker mandariini isu. Laupäeval oli meil mingi karp mandariine, aga need olid poole tunniga otsas:P

Ahjaa, et mu õel oli siis 13.ndal sünnipäev ja sellepärast lähme neljapäeval kinno 2012-t vaatama. Mõtlesin, et võtan vaba päeva, et siis saaksin Noorkuud ka näha, aga ei tea, ilmselt jääb ära, sest koolis on vaja palju teha. Jõulupeo esinemine esmajärjekorras.

Nägin täna langevaid tähti. Soovisin ka. Hästi ilus tähistaevas oli kui ma kooli läksin. Päeval paistis ilus päike ka:D

Väga häid vahetusõpilaste blogisid on raske leida. Selles suhtes, et neid, kes terve aasta kirjutavad ja seda regulaarselt. Ning iga nende postitus on väärt lugemist. Hetkel olen leidnud 2. Ja need on juba tagasi tulnute omad. Need kes praegu on, siis nendest ma ei tea, kas nad lõpuni kirjutavad.
Ma tahaks väga loota, et mina kirjutan regulaarselt ja aasta lõpuni.

Palju igasuguseid emotsioone

Emotsioone on nii palju selle poole nv-ga olnud, et ma ei teagi, millest alustada. Hea ei käi kunagi ilma halvata nii, et on ka neid halbu emotsioone.



Ma räägin siis oma versiooni ka ära.
Gertul oli siis reedel sünnipäev. Läksime sinna. Oli lõbus. Pärast läksime Tsooru peole ka. Mingi kell 10 või nats läbi olime seal. Läksime kohe tantsima, aga siis läks umbseks ja Gertu ja Keidi tahtsid välja minna. Siis oli kell paar minutit enne 11.Otsustasin, et lähen ka. Olime väljas mingi 10 min ära, siis läksime uuesti sisse, Gertu läks esimesena. Turvad ta käest vanust ei küsinud. Siis läks Keidi ja ta käest küsiti. Ta ütles, et 15 (ta ei tahtnud valetada, ta arvas, et nad oleks ta vale läbi näinud ja siis oleks suurem jama tulnud)
ja turvad panid käe ette. Siis küsiti mu käest ka, aga ma ütlesin jumalast automaatselt ilma mõtlemata 15. Crap... Siis vaatasin kella, kell oli 11.13 Kusjuures see juhtus nii kiiresti, et reageerimiseks polnud aega nii, et isegi kui ma oleks öelnud 16, oleks Keidi ikka välja jäänud. Party was over for us. Damn! Kuigi ma ei usu, et me seal palju kauem oleks olnud, sest rahvas vajus ära ja juba tulleski oli seal suhteliselt igav. Vähemalt minu jaoks.
Ma ei saa nendest aru, kes pileti ostsid ja siis lihtsalt saali ääres seisid. Nagu kus selle mõte on!?

Ööseks jäin Gertu poole. Kui hommikul ärkasin, siis ma ei viitsinud veel üles tulla. Alles mingi 10 min pärast Hardi ärkamist ajasin end üles.
Enne 12 tulin ära.

Hauka ees olid ka ühed. Ajasin nendega veits juttu.


Järjest rohkem leian ma näitlejaid, keda alles nüüd ära tunnen, aga kui ma neid varem kuskil filmides näinud olen, siis ma pole neile tähelepanu pööranud.

OMG

Issand see on nii uskumatu. Ma ei usu seda praegugi.

Koju tulin, siis võtsin arvutis hästi palju lehekülgi lahti. Nii palju, et ei oleks näha postkastist, et kas kirju on tulnud või ei. Kohe postkasti ei läinud, vaatasin teised lehed läbi ja just lugesin Laura blogi, et ta sai eile YFUlt kirja, et nad annavad talle stippi ja kohe võtsin enda postkasti ka lahti. Ärevus oli nii sees kui seda manust avasin. Ei julgenud üldse vaadata:D

Aga ma sain!! Nii õnnelik olen!! Pole elu sees nii õnnelik olnud!

Ma sain võimaluse veel suurem stipp taodelda. Selle jaoks pean paari leheküljelise essee kirjutama, mis pole tegelikult üldse hull. Aga selle kirjutamisega on veel aega, sest nad saadavad alles jaanuari keskel tolle info. Aga kui ma toda stippi ei saa, siis on YFU poolt mulle stipp kindlustatud.

Tõsiselt ma olen nii happy praegu. Ma väliselt polegi vist nii õnnelik, aga sees on täielik pidu. Issand ma ajan nii segast juttu juba. Õnnest joobunud:D

Nagu tõsiselt hull. Eile õhtul veel mõtlesin, et ma ei tohi liialt loota. Kuna mul läks vestlus hästi, siis ma olin peaaegu kindel, et saan stipi. Siis pidin ennast ikka maa peale tooma, et kukkumine nii valus poleks.

Rääkisin oma täditütre sõpradega YFUst ja nad ütlesid, et sinna on nii raske sisse saada. Mu jaoks oli see uskumatu, sest ma ei teinud midagi erilist, et saada valituks nii valimispäeval kui stipi puhul. Ma olin mina ise. See on nii uskumatu, et on inimesi, kes siia ei saa. Minu jaoks oli see nii kerge. Uskumatu! Kuid siiski on palju neid, kes ei saa sisse ja ma tunnen neile kaasa, sest see on parim asi ever!

Wow, nii imeline tunne!

Ma loen oma kirjutatut üle ja üle. Kõlan nii egoistlikult, aga ma ei ole seda. Lihtsalt õnn muudab inimesed pööraseks.

Btw. Laura mina tean, mida sa tunned. Ma tunnen ise sama. Ja palju õnne sulle!

Movies

Vaatasin täna Jääaeg 3-e. See oli siis see Dinosauruste ajastu kohta. Võin öelda, et see oli nendest kolmest kõige parem. Palju reaalsem oli seekord. Karv oli ilusam jne. Loodus oli ka paremini tehtud.

Jälle üks film, mille järjed on paremad. Tavaliselt muutuvad järjed igavamaks kui esimene osa. Võtke või näiteks Üksinda kodus.

A noh erandiks on Noorkuu, sest kuigi Videvik oli ka hea, siis Noorkuu oli palju parem.

Muide Diego on mu lemmik Jääajast.

Heh, ma olen multikafänn:P

Can't believe how tired I always am

Esimene asi, mida ma tegin kui koju jõudsin oli söömine. Edasi läksin magama. Ühes tunnist sai kaks, sest ma ei kuulnud äratust. Õnneks ema äratas, sest mul on tunne, et kui ta seda poleks teinud oleks ma hommikuni maganud ja mul oleks õppimata jäänud. Vot nii väsinult peame me koolist saabuma, sest ei oleks ju mõeldavgi, et õpetajad meiega mõne päeva õppetööd lõdvemalt võtaks.

Enne kui postkasti avasin, siis oli ikka ärev tunne sees kuigi ma tean, et nii vara need tulemused ei laeku, aga ärevust tundsin ikka, et äkki,äkki....

Käisin täna peale tunde apteegis, sest oli vaja kraadiklaasi osta. Mul ema lõhkus ühe kogemata ära. Igatahes tuli välja, et mingite Euroopa Liidu direktiivide pärast on elavhõbedaga kraadiklaasid keelatud. Ainult digitaalsed on lubatud, aga mida ma nende digidega teen kui nad valet temperatuuri näitavad!? Paljud minu tuttavatest on öelnud, et digi näitab mingi 0.4 kraadi madalamat ja isegi kooliarst ütles, et kui nad uue ostsid, siis ei näidanud too üle 37-me kraadi. Olgu mõtlesin, et ostan siis tolle. Kõige odavam oli 75.- ja kõige kallim 144.- Küsisin, milline kõige parem on? Vastus ma ei tea.
Kui kaua nad kestavad? Ei tea, ega siin paki peale märgitud ei ole.
Mida ise soovitate? Ma ei tea. Need on kõik erinevad.
Milline teil endal kodus on? Mul on üldse 10 aastat tagasi ostetud.

Lõppkokkuvõttes tulin ma sama targalt tagasi. No midagi peaksid sa ju ikka teadma. Mille jaoks sa seal töötad siis? Aita soovitada. Mul ei ole ju mõtet 100 kroonist termomeetrit osta kui ma homme pean uue ostma.

Mis on naljakas on see, et minul enam juukseid pm. peas ei ole, aga tihti olen mina see, kes teistele patsikummi või kammi annab:D Patsikummi kandmiseks mul juukseid ei jagu ja kamminud pole ma sellest ajast saati kui juuksed ära lõikasin.

I'm terrified

Mul on ema ja isa mõlemad haiged:S ja ma pean homme bussiga kooli minema. Selleks ärkan pool 6:s

Tagasi pean ka tulema bussiga:S

Ma loodan, et ma haigeks ei jää. See oleks nagu eriti nõme.

Meil on tee nii porine, et ma ei saa uksestki välja. Isegi tavalistel päevadel autosse jõudes on saapad nii mustad. Ma ei tea kuidas ma homme selle kilomeetri ära kõnnin. Panen kilekotid jalga nagu kodutu w?

Õnneks teisip. saan Jansaga koju kui isa pole veel terveks saanud. Või sebin kellegi teise.

Igatahes nõme. Ma ei taha enne veerandi lõppu ka haigeks jääda ja meeletu ravimite sisse söömine on ka rõve ja ma ei mõtle tablette vaid looduslikke ravimeid.

Nõme, nõme ja veelkord nõme!

Messed up weekend

Blogger võib vahepeal ikka täiesti närvi ajav olla. Kirjutasin mingi pika postituse ära ja nüüd pean ma selle uuesti kirjutama, sest Blogger otsustas minu postitusele valge tausta panna ja ära ei saanud ka seda võtta. Nüüd pean otsast alustama. Eriti tahtmist küll ei ole, aga...

REEDE

Esimese asjana läksime Tallinnas Solarise keskusesse. Kes tahtis läksid seda inimkehade näitust vaatama ja kes ei tahtnud käisid niisama poodides ringi. Meie Lauraga läksime näitusele. Oli huvitav. Minu jaoks oli huvitav see osa, kus päris inimeste veresooni näidati. Eelnevalt oldi veresoonde mingit ainet süstitud, mis veresooned tugevaks muutis ja siis lihtsalt kooriti inimene nende ümbert ära või midagi sellist. Teisi asju oli juba muudel näitustel näinud. Küll mitte täpselt nii, aga umbes ikka. Algul ma mõtlesin, et 80.- sellise näituse eest oleks nagu palju maksta. Täispilet oli 150.-, mis algas mingi 12-13-ndast eluaastast. Me saime kooligrupi soodustusega. Aga igastahes arvasin, et seda oli palju, sest ega seal midagi erilist ei olnud, aga kui ma praegu mõtlen, siis oli see täiesti seda väärt.

Pärast näitust läksime Apollosse ja vaatasime raamatuid. Ma ei saa aru, miks nüüd on Breaking Dawn kõvade kaantega?! Ja miks pole Eestis terve saaga kõvade kaantega. Nii nõme on nende pehmete kaantega raamatuid lugeda. Lähevad kergemini katki.
Muidu leidsime sealt mõned Eestit tutvustavad raamatud, mida saaks kaasa võtta kui ära läheme.

Ja Cinamonis ikka näitab Noorkuud, kuigi netist oli, et kolmapäeval sai läbi. Kus on loogika?!
Vaatasin just Cinamoni lehelt ja nüüd näitab, et Noorkuud näidatakse 10-ndani. Ja ma hakkasin mõtlema, et äkki näitavad nad ainult nädala jagu, et kolmapäevast kolmapäevani?

Muidu üldiselt Solarisest, siis see on täiesti mõttetu koht. Mitte midagi seal teha ei ole. Ainukesed mõistlikud kohad seal on Cinamon, Apollo ja toidupood, aga seal ka tervet päeva ei veeda. No see inimkehade näitus ka, aga see ei jää ju igaveseks sinna. Kõvat reklaami on küll tehtud, aga teist korda sinna vist küll asja ei ole.

Igatahes 2 tundi veetsime seal ja edasi läksime Teeviidale. Millest on mul väga kahju on see, et me olime seal ainult 1.5 tundi. Kuidas on see võimalik, et 12 klass, kellel on kõige rohkem seda vaja, tegi poole tunniga messile tiiru peale ja istus siis bussis või kohvikus!? Selle 1.5 tunniga saime messile tiiru peale teha ja lehti korjata, aga kuulamiseks eriti aega ei jäänud. Ma arvasin, et terve selle reisi eesmärgiks ongi Teeviidal olla. Et me oleme seal 4-5 tundi vähemalt, aga tuli välja, et 12 klass tahtis lihtsalt šoppama tulla, sest pärast Teeviita olime veel 1.5 tundi Ülemistes, mille mina ja Laura sisustasime kohvikus istumise ja Teeviidalt kogutud lendlehtede lugemisega.

Muide Teeviidalt sain ainult 3 pastakat. Tavaliselt ikka jagatakse neid hulgi. Ja teel Tartusse tuli mulle meelde üks asi, mida oleksin võinud Teeviidal öelda. Et siis Tartu Ülikooli juures promoti täiega õpetajaks hakkamist. Ma olen kindel, et need, kes seal õpetajateks õpivad ja meiega rääkisid, et nemad pole õpetajate perest. Ma oleks võinud seda nende käest küsida ja öelda, et mul on peres 3 õpetajat ja 1 wannabe õpetaja, ehk siis üks oleks ka peaaegu õpetajaks hakanud kui kohti oleks olnud. Mina õpetajaks ei hakka. Ma oleks tahtnud nende nägusid näha.

Proovisin sõidu peal tagasi magada, aga see pole ju võimalik kui terve buss korraga naerma hakkab. Või noh, mulle vähemalt tundus nii. Enam mul und ei tulnudki. Lõunakeskuse juures läksin maha ja sain emaga kokku. Käisime seal ringi ja läksime sinna sööma. Mul ei tule meelde, mis tolle nimi oli. Igatahes kohvik jäähalli juures. Ma võtsin Toscana ja emps Galore pitsa. Siis käisime toidupoes ja tulime otse koju.

LAUPÄEV

Hommikul ärkasin kell 6, sest tahtsin pesemas käia. Lõpuks sättima hakkasin pool 8 ja ma läksin kella 8-se bussiga Tallinnasse. Mis on tõsiselt uskumatu on see, et pilet maksis ainult 60.- Täispilet on 150.- ja tavaliselt käin ma 135.- se piletiga. Ma sain 90.- selle noore soodustusega alla. Ja ma hakkasin mõtlema, et miks need piletid nii kallid on, sest selge on see, et alla oma hinna ei müüda isegi noortele pileteid. Nii et kui bussifirma kasumit ei teeniks, siis oleks pileti hind umbes 40-50 krooni Tallinnasse. Nad saavad ju nii palju kasumit, kui nad müüvad 40-50 kroonist sõitu 150-ne krooniga.

Ma ei tea, kas te aru saite, sest seda on veidi raske nii seletada. Aga muidu nii soodsalt saab ainult laupäeviti ja Täistunni Ekspressiga.

Igatahes terve tee Tallinnasse ma magasin ja kui sinna jõudsin, siis sõitsin kohe Balti jaama ära ja passisin seal. Läksin mingisse poodi sisse, aga seal oli nii rõve hais. See oli nagu mingi kodutute koht. Kõik oli räämas ja kole. Seal muidu müüdi täiesti tavalisi ja normaalseid asju. Ma küll toitu sealt ei ostaks, aga eks igaüks ise teab. Tõenäoliselt on seal värskem toit kui mingis Selveris või Rimis. Ma lahkusin sealt kiiruga ja läksin passisin rongijaamas. Ma muidugi ei tea, kas too just rongijaam oli, aga igastahe müüdi seal rongipileteid, ju siis oli. Muidu oli seal palju puhtam, korralikum ja rahulikum kui näiteks bussijaamas.

Seal ootasin mingi pool tundi ja siis läksin aeglaselt jalutades YFU kontorisse. Veidi ootamist ja saigi vestlusele. Enda arvates läks mul seal hästi ja pärast läksin juba kiirema sammuga trammipeatusesse ja sõitsin bussijaama. Sealt jälle Tartusse ja siis emaga Cookbook-i, kus muidu on head toidud, aga asju mida mina söön on väha. Mingi Jõulutähe autasustamine oli ka seal. Žüriis oli Luisa Värk, HU, Urmas Latikas, Owe Petersell ja mingi tüüp lõunapolitseiprefektuurist. Palju oli autogrammi kütte.

Tulime bussiga Kanepisse. Sõidu peale kulus veel üks tund aega. Terve nv-ga raiskasin ma ära umbes 7-8 tundi, mis kulus lihtsalt bussisõidu peale:S

Tegime kodus filmiõhtu ja vaatasime Harry Potter and The Halfblood Prince-i. Mul tahab ema 2012 näha seega lähme tõenäoliselt järgmisel nv-l seda kinno vaatama. Ma loodan, et me saaksime Noorkuud ka uuesti näha. Või siis ainult mina, seni kuni nad linna peal on.

Tahtsime Jääaeg 3-me ka vaadata, aga tuli välja, et see torrent, mille ma isale saatsin oli hoopis Antsla Gümnaasiumi Jõuluballi oma. Ma ei saa aru, miks keegi paneb Jõuluballi video üles Ice Age 3:Dawn of the Dinosaurs nmega? Ja kommentaarides polnud ka midagi öeldud.

PÜHAPÄEV 

Vaatasin just Pegasuse lehte: www.pegasus.ee/videvik ja seal on kirjas, et Videvik ilmus USA-s aastal 2003. Kuidas on see võimalik kui autor hakkas seda alles 2003-ndal aastal kirjutama? Ja sedagi juunis. Ning siis nägi ta veel palju vaeva, et leida kirjastus, mis oleks nõus tema raamatut väljastama. Ilmus see ikkagi ju 5.oktoober 2005.

Ootan juba jõule. Nüüd on ka veits lund maas, aga see pole tegelikult üldse selline nagu olema peaks. Maa on lihtsalt osaliselt valge, aga peaks ikka olema nii poole meetrine lumekiht nagu eelmisel aastal tormi ajal. Vot see mulle meeldiks.

Ma mõtlesin, et võik sel aastal täiesti nullist piparkooke teha, ehk siis ise taigna ja glasuuri. Glasuuri tegemine pole raske, seda juba varemgi tehtud, aga taigna kohta mul andmeid pole.

Kui ma ennem kirjutasin seda postitust mingi paar tundi, siis nüüd on sellele lisandunud selle ümberkirjutamise aeg. Enda ja ka teie õnneks viitsisin ma seda teha.

Nüüd läheb moodi see rikaste moodi kuuse ehtimine nagu USA-s tehakse. Ehitakse kuusk nii ära, et kuuske ennast pole nähagi. Ma ei tea, kas see mulle meeldib või ei.

:D

Homme Teeviidale. Saab pastakaid ja asju:D Reedel jään Tartusse.
Laupäeval uuesti Tallinnasse ja siis õhtul koju. Pikk nv sel korral

Pole aega, homme on kell 7 väljasõit ja ma peaks magama ka:D

Test

Ma teen praegu seda psühholoogi testi. Homme viin ära. Numbrid ei klapi, aga ma ei viitsi neid üle ka lugeda.

Ma haisen kloori järele.

Xmas 'n' Music

Nickelback - Photograph

Me saime täna teada, mida me jõulupeol etendama peame. Me saime Nõuka jõulud. Mu arvates on see suhteliselt kerge, sest meil ju vanemad on selle läbi elanud. Kerge küsida, mis toimus.

Me pidime täna kunstis kirjutama. Saate te aru! See õpa arvab, et me oleme kunstis õppinud ka midagi ajaloost ja nii, aga kõik mis me teinud oleme on mingite siiliperede ja suusavõistluste joonistamine. Teemaks oli Värvide psühholoogiline mõju ja värviteraapia. Umbes 10 min. protesteerimist ja pärast osutus päris kergeks selle kirjutamine.

Geo õpa oli mingis imelikus meeleseisundis meie töösid parandanud, sest pm. iga töö peale oli ta midagi imelikku kirjutanud. Kaisale oli nt. "Mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama" Imelik onju. Ta küll ütles, et ta alkoholi joobes parandamise hetkel ei olnud, aga kes teab:D

Peale tunde pidime esta õpetajat ootama, aga lõpuks ootasime mingi pool tundi ja mis te arvate, keda ei tulnud.
Tuli aga välja, et mul isa läks Tartusse ja ma ei saanud trenni minna, sest ma poleks kuidagi koju saanud. Jansaga vast tegelt oleks, kui ta autoga oli, aga enam pole vahet.

David Cook - Light On

Ma olin enne nii väsinud, et silmad ei püsinud lahti ja ma magasin umbes 45 min. Nüüd mul jälle und pole ja  olen poole ööni üleval:S See on see kui meid koolis igas tunnis energiast nii tühjaks imetakse. Ja siis nad imestavad, et miks me üldse kaasa ei tööta. Eks nv-l saab rütmi jälle paika.

Homme on töpa ja ma pidin mingeid mustreid mõtlema, mida dressikale peale teha, aga pole viitsinud. Ja luku pean ka kaasa võtma, aga mida pole on ju lukk. Ja emps ostis 3 rulli halli niiti, aga vist tuleb välja, et mul ei lähegi neid vaja, sest ma tegin ooverlokiga (või kuidas iganes seda kirjutatakse) kõik ära. Heal juhul kasutan ühte rulli luku õmblemiseks.

Kas ma olen juba kirjutanud, et Nele kinkis mulle küüneviili. Tõsiselt hea asi.  The Body Shopist. Teeb küüned hästi mõnusaks ja ühtlaseks. Oleks küüned ka praegu ilusad, siis oleks hea. Mul on mingi vitamiini puudus vist.

Mul tuleb õde nv-l Võrru. Ei tea kas ta siit ka läbi tuleb. Ma pean siis toa korda tegema. Ma pean Tartus siis üksi korteris olema. Ma ei tea, kui ma hommikul sisse magan:D

Vaatasin enne Lost'i. Päris huvitav oli, aga nagu ikka pidi keegi ära surema. Suht segane oli ka üks koht.

Reamonn - Million Miles

Mul pole juba kaua aega majas nii soe olnud. Jõulud tulevad meelde. Istun kaminatule ees. Tuli soojendab nii mõnusalt. Jälgin leegi liikumist ümber puu. Naudin head seltskonda, joon kõrvale glögi ja tunnen, et kõik mu ümber on hästi.

New Template

Ma ei teadnudki, et Hayden Panettiere laulda oskab?! Leidsin youtube'ist ta laulud. Tõsiselt hea hääl on, võrreldes ainult lauljatega. Aga tema on ju näitleja-laulja ja veel igasuguseid muid isikuid. Nüüd olen paar tundi tema laule kuulanud. Peamiselt 2-te laulu. Mõlemat nii tund aega järjest.

Aga poindist siis.
Tegin blogile uue kujunduse. Lisasin nüüd postituste kirjutamisele uuendusi ka. Loodan, et meeldib, sest ma ei osanud mitme seast valida. Tõenäoliselt muudan teema varsti jälle ära, aga siis mul õnneks on tagavara olemas:D

Nii palju tasuta teemasid on igal pool laiali. Raske on valida, sest neid on lihtsalt nii palju.
Leidsin Twilighti ja New Mooni template'sid ka, aga nii hard-core fänn ma vist ka pole. Oleks siis blogi selle saaga kohta, siis võiks.


Seniks, aga nautige uut kujundust!

Ja mina imestasin, et kust teised neid asju saavad

näide
näide
näide


No muidugi, vali uuendused ja saadki nii teha:D

I want to be in a lonely place with just my thoughts in it

Nett nii aeglane kuidagi.

Igatahes, eile käis mul vend koos oma pojaga külas. Oli tore. Polnud ammu näinud. Päris ära väsisin Siimu kantseldamisest.

Vaatasin õhtul netist Noorkuud. Suht mõttetu, sest kahe tunni jooksul nägin ära umbes 45 min filmist. Veel aeglasemalt ei tahtnud buferdada!?
Aga selle eest nägin ma Edwardit, Bellat ja Jacobit unes.

Täna oli siis see pidulik lõuna. Küsisime venest varem ära, aga lõpuks polnud meil ikkagi midagi muud teha kui puhvetis oodata. Laura sa oskad nii hästi mängida! Just sellepärast tahaksin isegi klaverit mängida osata. Huvitav, kas mul oleks liiga hilja alustada? Aga eraõpetajaga?

Olgu see-selleks. Kõigi esimese vahetuse klasside sööklasse saamine võttis kaua aega. Kui direktor oma kõne oli ära pidanud, siis hakkasid Virge ja Eia viiulit mängima. Siis tuli nii Titanicu tunne peale. Täiega see uppumise koht tuli silme ette. Aga muidu tuli jõulutunne peale. Toit oli palju parem kui eelmisel aastal ja sel korral oli see isegi soe kui sööma sai hakata.

Kui me pärast ettekandjateks olime, siis me ebaõnnestusime oma laua valikuga ikka totaalselt. Me olime neljakesi, Gertu, Keidi, Marka ja mina ja meil polnud isegi poolt lauda. Meil oli veerand lauda inimesi kui teistel oli neid 4X rohkem. Vahepeal oli täiega igav. Ja noh kõige tipuks olid meil ju õpetajad kh. Oleks siis vähemalt õpilased, oleks nalja saanud. Kalle kah ei lubanud me klassi poisse sinna lauda. Oleks vähemalt huvitavam olnud. Aga oleksist pole enam mingit kasu.

Inka õpa vaatas meid täiega kahtlaselt. Suurte silmadega ja no mõne jaoks veel oli see esmakordne sündmus. Nood ei osanud ikka üldse kuidagi süüa võtta. Juurde ei julgenud ka keegi küsida. Noh, meil oli selletõttu kergem.

Pärast koristasime lauad ära ja vedasime toole lasketiiru. Vähemalt ei pidanud tunnis olema. Jama oli see, et me kekast ei saanud ka ära. Pidime seal olema. Mitte midagi kaasa teha ei jõudnud. Käed olid nii väsinud.

Koju jõudes oli nälg nii suur. Tavaliselt me ju sööme pool 12. Nüüd sõime pool 11. Eriti vahet pole, aga teised said pool 1 süüa. See oli juba suurem vahe.

Nüüd on igav. Tegelikult ma tean, mida tegema pean, aga ma ei oska.

Aa ja reedel kell 7 Teeviidale. Õhtul lähen Tartus maha ja laup. hommikul siis 3 tundi uuesti Tallinna ja 3 tundi tagasi, et 20 min. ühel vestlusel olla. Põnev onju..........

New Moon

Tänane päev oli nii lahe. Läksime Gertuga Elvas bussi peale ja sõitsime Tartusse. Seal saime kokku mu täditütarde ja nende sõbraga. Käisime mööda Taskut ringi ja varsti oligi kell 1 ja me läksime Cinamoni ette. Seal saime mu õega kokku, kes tuli nii 13.20. Inimesed olid nii närvilised. Koguaeg läksid aina lähemale sissepääsule. Umbe vahe, kas saad esimese või viimasena sisse. Kohad on ju kõigil kindlad. Gertu ostis siis superkombo. Keegi teine midagi ei võtnud. Tal oli pärast popkornist paha. Mina eriti ei söönudki. Aga muidu New Moon oli hästi huvitav. Koguaeg mõtlesin, et palun ära saa läbi. Kui see koht tuli, kus Alice Forksi tagasi tuli, siis mõtlesin, et deem pool juba läbi. Mõni koht oli väga naljakas, aga samas mõni oli nii kurb, et ei olnud soovigi enam edasi vaadata. Kuigi ma ju teadsin, mis edasi saab, et läheb kõik rõõmsamaks. Mõtlesin siis seda maha jätmise kohta. Film oli liiga lühike. Ma oleks võinud vabalt seal saalis terve päeva istuda ilma, et tuleks nälg või muud vajadused vajaks täitmist. Kui elaks Tartus, siis läheksin ma seda juba homme vaatama. Kuigi siis oleksin ma pidanud piletid varem ära ostma. Muidu heli oli hästi hea. Kakluste kohtade peal oli ikka päris mõnus. Aah ma nii tahaks seda juba uuesti näha. Praegu pole filmist eriti täpselt mingeid asju meeles. Muidu Videviku võiksin ma tervenisti algusest lõpuni oma peas läbi mängida, aga Noorkuust on ainult mõned kohad meeles, mis olid erksamad. Ja nad lõpetasid filmi nii, et tahaksid kohe kolmandat osa näha. Mulle üldse ei meeldi kui nad nii teevad. See on nii tüütu:D Samas hoiab see sind ootusärevil. Ma ei jõua Eclipse'ini oodata. Tahaksin jõulukingiks Videviku DVD-id seda 3 plaadilist. Noorkuu oma ilmselt nii vara välja ei tule, aga toda tahaks ka. Muidu keegi võiks nii tore olla ja jõulukingiks mulle Noorkuu filmi kinkida, sest oma arvutiga ma filme tõmmata ei saa. Ilmselt pean kellelegi pinda käima hakkama, nt. isale:D
Filmi ajal oleks võinud seda huntide kohta rohkem olla kui nad Emily majas on. Ja Culleneid kah. Hästi palju oli Bellat. Ja ma oleks võinud teiste arvamused lugemata jätta enne filmi vaatamist. Ühte mis ma lugesin oli, et kedagi oli Edwardi nibu häirinud, et seal hammustamise jäljed olid. Kui ma poleks toda lugenud, siis olen ma täiesti kindel, et mind ei oleks see häirinud. Kuigi ma suutsin tolle ruttu ära unustada ja filmile keskenduda:D
Igatahes mulle see film meeldib ja mind ei huvita need kellele ei meeldi. Minu arvamust muuta ei saa. Sest isegi kui olid mõned häirivad kohad, siis arvestage sellega, et filmi ei saa teha nii, et see terve maailma elanikkonnale meeldiks, sest igaühel on omad mõtted välja kujunenud, kuidas üks või teine asi välja peaks nägema. Ja kõike raamatust ei saa ka filmi panna. Ma läheksin iga kell seda uuesti vaatama. Kellelgi on soovi minna?

Today is a good day!

Ma pole nüüd jälle paar päeva midagi postitanud. Kiire on.
Muidu täna lähen, siis Gertuga Tartusse Noorkuud vaatama. Tuleb ilmselt lahe päev. Mis muideks tuletabki meelde, et ma peaksin talle helistama ja ütlema, et ta varem tuleks.

Postitusel polnud eriti mõtet, sest ma hakkan nüüd sättima.

Noh vähemalt sain oma rõõmu teiega jagada:D

Waitress

Tänane päev oli nii väsitav. Koju jõudsin, siis tuli nii hull unekas peale.

Me peame esmaspäeval pidulikul lõunal ettekandjad olema:S No nii nõme. Ja sel aastal on meid nii palju ka. Meie klassist 8, A-klassist ka osad ja kümnendast veel. Miks meid nii palju peab olema? Eelmisel aastal oli vähem ju. See on nii nõme asi. Süüa oskab ju igaüks. Ega see sõna pidulik seal ees asja ei muuda. Et eile ei osanud kahvliga süüa, siis nüüd seal lõunal oskab.

Nüüd lähen koos Gertuga laupäeval kinno New Mooni vaatama. Üsna huvitav saab olema.

Mulle meeldib saunas käia. Nii mõnus on. Hakkan sellest puudust tundma Saksamaal.

13

Täna oli nii pikk päev. Kõik olid kuidagi nii väsinud. Ajaloos oleks magama jäänud. Õpetaja juttu oli raske süveneda ja kui ta kellegi käest küsis, et mis ma just ütlesin, siis ma hakkasin ise ka mõtlema, et oot mida ta ütles.

Söök oli ka kahtlane täna.

Geos oli meil ikkagi töö, kuigi A-klassil ei olnud, sest õpa tahtis neile midagi soo kohta rääkida, aga meie pidime ise õppima. Suht kahtlane oli. Ei usu, et midagi head tuleb.

Muidu nr. 13 kummitab mind täiega.
Geo olümpiaadi kood oli 13
Sain seal 13-nda koha
Nv-l ütles üks sõber, et ta on 13 aastane
Ujumas käies saan pidevalt kapi nr. 13
Stipi intervjuu aeg on 11.35 ehk 1 13 5
Midagi oli veel... ei mäleta..
Aga jh, mulle hakkab see täiega meeldima. Nii lahe number!

lugesin just, et see on naiselikkuse number ja aastas on 13 kuutsüklit, et kui kuu terve ringi ära teeb noorest vanaks.
Just nägin pilte, et osades liftides ei ole korrust nr 13, on siis kas 12A või üldse vahele jäetud.
Kui pilti otsisin, siis ajas veidi judinad peale küll. Ei tea miks!?

Väss

Et nüüd siis päev suht läbi juba. Hommikul kirjutasin juba, et ärkasin vara, liiga vara.

Esimene oli eesti keel, kus meil pidi lisandite peale KT olema, aga õpa hoopis jagas mingid elu vanad kirjandid laiali ja pidime nondest vigade paranduse tegema. Mulle üldse ei meeldi kui keegi segab teistel töö tegemise. Alati kui kirjandit teeme, siis vaikust ei ole, isegi kui õpetaja klassis on. No jumal küll, saatke nad ära siis. Ja umbe lahe on siis kui sul on valmis, panna muusika kõvasti käima ja seda üle klassi lasta. No kui tahad kuulata, siis kuula kõrvaklappidega. Pole probleemi, aga miks sa pead kõvasti kuulama?! Aga muidu keegi ei öelnud ka midagi KT kohta, seega sellest me pääsesime.


Pärast läksid tunnid hästi kiiresti ja füüsikas läksime me oma ametimappi esitlema. Hästi läks, ei kurda. Pärast kui tagasi klassi läksin, siis kuulsin, et Laane oli Keidile, Katile ja Naabrile öelnud, et nad niigi hilinesid tundi, et tehku ruttu töö ara. No a'la midagi sellist. Pm. Laane vist ei teadnud midagi sellest, et meil on esinemine. Või ta siis ei uskunud, et Keidi, Kati ja Naaber esinemas käisid? Igatahes meile ta ei öelnud midagi kui me tulime.

Inkas tegime eksamist kuulamisharjutusi. Tegelikult oleks võinud teha nii, et kui homseks viime, siis õpetaja hindab terve töö ära, vaatab palju punkte saame. Nagu päris eksam oleks. Aga nüüd on nii, et ta kuulamist ei kontrolli, sest selle me vaatasime üle. Aga noh, eks neid töid tuleb veel, siis saab teha nagu päris eksam oleks. Ta annab viimasel ajal üsna palju koduseid töid. Pm. igast tunnis mingi, kas paar lk töövihikust või paar töölehte. Nüüd kah mingi eksam. Aga mulle meeldib, sest need pole eriti rasked. Tuletavad hästi asju meelde.

Matas oli hullumaja. Roodi ei kuula vist keegi. Ta ei õpeta üldse hästi mu arust. Ma peale tunde mõtlesin, et lähen Signe juurde neid murdude teemasid õppima, sest Rood seletab oma segaste reeglitega ja keegi ei saa midagi aru.

Kekas tegime poomi. Tuli välja, et rööbaspuud hindas õpa ära, kuigi me arvasime, et ta teeb seda täna. Poom oli kerge. Algul küll jalad värisesid ja hästi jube oli, aga teist korda tehes polnud midagi. See oleks võinud ka hindele tulla.

Kolmap. lähen mussat vastama. Mingi õpikuga töö oli. Pean tolle 5 saama, siis mingi tunnis vastamise eest ka ja/või laulmise eest kah 5 ja siis peaks veerand 5 tulema.

Järgmisel esmasp. on pidulik lõuna. Ma ei tea kui sel aastal ka nii kitsas on, et käsigi liigutada ei saa. Ja mina sinna ettekandjaks ei lähe. Isegi kui peaks.

Tänane varane ärkamine annab endast märku. Kell on 21.31 ja ma juba tahan magada.
Head ööd!

So much for my sleep

Ma pole nüüd päris mitu päeva midagi kirjutanud.
Neljap. vaatasime seda õudukat siis veel. Õhtul soovisin, et ma ikka poleks seda vaadanud. Reedel ei olnud vist ka midagi erilist.
Laup. oli geost olümpiaad, aga mul läks see meelest ära. Õigemini reede õhtul mingi kell 11 tuli meelde, aga mul vanemad magasid siis juba. Isale õnneks ütlesin millalgi, neljap. vist. Ja seega ta teadis mind ülesse ajada, kuigi ta polnud ise ka kindel, et kas mul täna on seega ta ajas mind ülesse alles 8.45 kuigi me pidime 9-ks Antslas juba olema. Ma olin 2 min. valmis. Seda pole varem juhtunud.
Päev oli suht mõttetu mu jaoks, sest mul isa tegi e-kooli ja seega pidime mingi kella 4-ni koolis passima, kuigi ta oleks seda kodus ka teha saanud.
Pühap. siis midagi eriti ei teinud. Vend käis külas ja pärast seda viisid vanemad mu Vartšunide poole enne tantsima minekut. Pärast tulid sealt jälle läbi. Me jõudsime mingi pool 11 alles koju.
Täna on esmaspäev ja kell on 5.16 hetkel. Ärkasin siis kell 4, sest Täpi otsustas, et ta tahab õue. Lootsin, et ta ikka poole 6-ni ootaks, aga ta ei oodanud. 4.20 siis lasin ta õue. Siis mul enam und ei tulnud ja igav oli. Seega tulin arvutisse.

Avastasin, et mu New Mooni Countdown on läbi saanud, sest reedel ju tuli New Moon välja. Nüüd peaks vist Eclipse'i oma lisama:D
Aga reedel Tartusse ja siis laup. New Moon squeeee... :D

Scary stuff

Tänane lahe sõna oli tanguraud.
Töpa tunnis siis Keidi läks õpetaja juurde ja küsis, et kas tal tangurauda on. Ja mis te arvate, mis asi see tegelikult oli? Klambrilööja. Jah, lugesid õigesti. Ta vist ei viitsinud lõiget riide külge nõeltega panna.

Ajaloos tegime KT-d, mille eest ma arvan, et saan 5-e, sest ma oskasin kõike.

Söögivahetunni lõpus vaatasime natuke Paranormal Activity-t. Just seda kõige õudsamat kohta. Mega creepy oli. Ma mõtlesin, et ma ei julge nüüd enam öösel üksi üleval olla, aga eks näis. Asja tegi õudseks see, et see on päriselt juhtunud. Kui tegu oleks mingi väljamõeldisega, siis poleks midagi. Meil on õnneks maja lemmikloomi täis. Võtan mõne kaissu:P

Aga Kondid hakkavad seega lähen.

Vaatasin natuke telekat ja mis mul enne ütlemata jäi, et Kalle lubas homme oma läpaka kaasa võtta, siis saame sealt terve filmi vaadata.

Why? Oh why?

Study as if you were to live forever. Live as if you were to die tomorrow.

Kas just täna peab, siis selline tarkusetera mul orkutis olema? Just siis kui mul on õppimisest villand, sest eile tegin seda tänasegi eest ja mõtlesin õhtul mingit väga head filmi vaadata.
Mis te arvate, et on kerge otsustada kumba teha, eriti kui nüüd veel selline tarkusetera ilmub.
Ühte on vaja ja tean, et pean seda tegema, aga samas suudaks ma ilma kordamata vast 4 KT eest ära venitada. See muidugi tähendaks rohkem tööd järgmistel nädalatel.

Meelitused toovad naeratuse näole ja uhkuse rindu

Ma pole vist kunagi nii kaua järjest õppinud kui eile. Kui ma koju tulin, siis tegin õhtusöögiks pitsat ja pärast söömist hakkasin õppima. See oli mingi kell pool 6 ja tahate teada kaua ma õppisin? Kella üheni öösel... ilma pausita.
No tegelikult see oli mu enda süü, sest ma oleks saanud ametimapi ju kaks nädalat varem ka ära teha, aga noh, mis teha.

Ametimapi sain igatahes viie ja ühiskonna kontrolltöö, mille täna tegin sain samuti viie. Maksimumiga. Ma ei saa aru, kuidas ühiskonnaõpetus mulle nii kerge on, samas ajalugu paneb pead vangutama. Mis muideks tuletabki meelde, et homme on ajaloost kontrolltöö ja ma puudusin kui nad ühe teema õppisid.

Õnneks on homme töpa. Seal ei pea midagi tegema. Midagi, mis oleks mõtlemisega seotud. Kaks tundi saab lihtsalt mõnusalt ärgata ja lobiseda.

Enne tuli mul hästi suur uni peale, aga ma ei tahtnud magama jääda, sest siis ei saa öösel und.

Täna kui ma koju sõitsin, siis kuulsin raadiost ühe kirjaniku intervjuud. Raadiost öeldi ta blogi ka. See on www.palun.blogspot.com See on inglise keeles, sest ta on itallane, abiellus ta eestlannaga. Ta kirjutas raamatu Minu Eesti, mida ma olen raamatupoodides silmanud, aga millest ei ole osanud midagi arvata. Põhjus miks ma selle teema üles võtsin on see, et kui ma ta blogi lugesin, siis need kaks postitust, mida lugesin olid täidetud meelitustega... eestlaste kohta.
Kuidas me oleme nii töökad ja kui puhata tahame, siis lähme kepikõnnile ehk teeme veel rohkem tööd.
Kuidas me suudame külma taluda. Tema on paksult riides, sall, müts, kindad ja paks-paks jope, aga siis näeb ta tänaval vastu tulemas noormeest, kes ei kanna mütsi ja ei tee külmast väljagi. Või noort tüdrukut, kellel on seljas miniseelik, aga tedagi ei kõiguta -15 kraadi.
Igatahes, kes vajab turgutamist ja inglise keelest aru saab, siis võite lugeda.
Siia sobiks taustaks see laul, et Eestlane olen ja Eestlaseks jään...


Ma just nägin Reporteris kui Olaf Suuder rääkis tõsist teksti ja keegi oli Ämblikmeheks riietunud ja tõmbles tal seal selja taga natuke ja siis kadus ära. Ja kui Olaf oma teksti ära luges, siis ta arvas, et kohe pandi video tööle, aga sellega läks veidi aega. Igatahes pani ta pea käele ja ohkas. Jaa päris huvitav. Muide see oli esimene kord kui ma laivis nägin mingit eksimust, sest varem pole ma kunagi teleka ees olnud kui midagi juhtub.

Rant

Kella 1-st hakkasin õppima. Nüüd olen vahelduva eduga seda teinud. Pean veel ametimapi tegema ja ühiskonna ning ajaloo KT-ks õppima.
Ma ei saa aru, miks õpetajad koguaeg nõuavad, et me oma tuleviku ameti peale mõtleksime. Tee ametimapp ja kirjuta sellest absull igas kirjandis. Ega sellest kasu ei ole, et ma nüüd lambist mingi ameti võtan.

See postitus seisis mitu tundi draftina ja nüüd sain aega, et seda jätkata.

Otsustasin, et võtan suvalt mingi ameti, mis mulle vähemal või rohkemal määral meeldib, sest siis saan selle töö lihtsalt kaelast ära. Polekski olnud vaja nii kaua sellega pead vaevata ja aega kulutada. Homseks peaks vast valmis saama.

See pidev ülesanne endale mingi amet valida pole viimase paari tunniga ikka lahtunud. Meil on selle otsusega veel paar aastat aega. Pärast gümnaasiumit on tähtsam teada, millise ala valid. Sul võib ju olla mingi tulevik kindlalt peas, et oh see mulle meeldib ja selle teen kindlalt ära, aga lähitulevikus võib ju midagi toimuda, mis muudab neid vähemalt 5 aasta pärast toimuvaid plaane. Praegu peaks pead vaevama ainult sellega, et kuhu ja mida sa edasi õppima lähed. Usun, et mõnes mõttes on ka see küsimus väga tähtis, aga jällegi ei juhtu midagi hullu kui praegu valid sellise kooli ja ala, mis ei sobi üldse su tulevase ametiga kokku.

Olgu pikk tekst lühidalt. Arvan, et meid ei peaks nii palju vaevama selle tuleviku ametiga, sest sa ei saa kunagi 100%-liselt kindla ameti ära valida.

Nüüd tuli mulle meelde, et ilmselt tehakse seda nende pärast, kes üldse tulevikule ei mõtle ja ainult tänasest päevast mõtlevad. Aga säästke siis neid, kes mõtlevad.

Ah vahet pole. Keegi nagunii ei võta kuulda.

PS! pealkirja loetakse inglise keeles!

Mind ajab nii närvi, et ma ei saa lõpetada oma asju ja töid kunagi õigeaegselt. Mul on nii palju asju planeeritud ja ma ei saa neid kunagi sel ajal lõpetada kui ma tahan. Ja see ei sõltu minust. Oleks see nii, siis oleks need asjad juba ammu tehtud. Iga asi venib ja venib. Ning jälle läheb nädal mööda ilma, et ma oleks saanud natukenegi lähemale lõpptulemusele. Kuidas te ei suuda teist austada. Teistele on ju ka tähtsaid asju, mis on vbl palju tähtsamad kui teie enda töö. Peaks neile pidevalt pinda käima selle asjaga. Ehk siis saaks asi tehtud!

Pekimeeter sajaga põhjas

Täna käisin Tartus. Peale tunde pidime Markaga minema töpasse lõikeid tegema, aga kui sinna jõudsime, siis tahtis õpetaja juba ära minna seega andis ta lõiked meile kaasa. Viisin kõik õppimise asjad isa juurde ja läksime linna.
Hästi kahtlane oli, et täpselt sama värvi ja täpselt sama numbriga Taisto bussid olid korraga sees. Lisaks sõitsid nad mõlemad sama ringi. Elu mõtekas.

Buss jõudis Tartusse mingi 18 min. varem seega oli mul isegi ülearu vaba aega. Käisin Kaubamajas ja kui mingi 25 oli, siis otsustasin kõndima hakata. 32 möödusin YFU uksest, aga ma kõndisin edasi. Kõndisin ülikooli eest läbi ja sealt Postimehe ja Maalehe juurest keerasin Rüütli tänavale. Käisin seal Abakhanis, aga seal polnud üldse trikotaaž riiet või dressiriiet. Vbl ma ei leidnud lihtsalt ülesse. Küsima ma ka ei hakanud. Ema oli samal ajal seal teises Abakhanis, mis on Riia mnt-l vist. Igatahes seal mingeid oli, aga kõige paremat valikut ikka ei olnud. No igatahes midagi ostis ta sealt ära. Kui kell oli 45, siis jalutasin umbe aeglaselt sama ringi pidi ülikooli eest tagasi ja u 50 astusin kontori uksest sisse.
Tuli välja, et ma olin üksi, aga Tartus on see tavaline. Sain palju uut infot ja nüüd on jälle tahtmine juba homme lennukisse istuda ja Saksamaale lennata. Nägin 3-e erinevat YFU kohvrit ka. Jaa... mis te kiusate:D

Pärast seda läksin Kaubamajja tagasi. Sain emaga kokku ja kuna meil oli mõlemal väga palav, siis ma mõtlesin, et ostaks jääjoogi. Aga me ikka läksime Taskusse ja oleks peaaegu sealt jäätist ostnud, aga siiski läksime sinna teisele poole. Too on vist Kohvitasku. Seal sõin ja jõime ja edasi läksime juba bussijaama.

Nüüd olen kodus. Tahaks mingit head filmi vaadata...
Hästi palju erinevaid mõtteid on, aga ei tea. Tahaks kohe kõigega tegelema hakata, aga ei saa...

Mis puutub pealkirja, siis täna koolis leiutasin. Markaga inside joke!

Boring...

Täna olin siis kodus. Hommikul ütlesin, et mul pole mõtet kooli minna, et pärast jään veel haigeks ka. Õnneks vanemad lubasid koju jääda. Kurk ka enam ei valuta ja palju parem on olla. Jäin uuesti magama ja ärkasin kell 11. Nägin mingit imelikku unenägu, kus ma nägin seda, et vanemad lubasid mul koju jääda ja ma ärkasin uuesti üles järgmise koolipäeva hommikul. Ehk siis homme hommikul-reedel. Päris kahtlane oli.

Igatahes peale ärkamist läksin vaatasin veidi telekat. Lasin kassi ülevalt alla ja sõin. Mingil hetkel olid kõik kolmekesi mul kaisus ja siis oli päris kitsas diivani peal olla. Aga mõnus oli sellegi poolest.

Vahepeal tegin kaminasse tule ja siis tuli ränk uni peal, aga pidin ootama kuni kaminas puud ära põlevad. Millalgi 5 ajal helistas õde ja küsis, et kas meil läks neid maitseaineid vaja, mille me ostnud olime, et ta kasutas need ära. Ma olin nii unesegane, et ei tea täpselt millest rääkisime.
Mingi poole 7 ajal tuli isa koju. Ma ajasin ka ennast üles. Vahepeal märkasin, et Marka oli mulle 2 X helistanud, aga ma ei hakanud tagasi helistama, sest juba teadsin mida ta tahtis. Et kas ma olen haige ja kuna kooli tulen. Vastuseks ei ja homme. Igatahes peale seda sõin ja vaatasin telekat. Enne 10-t käisin pesemas ja tulin arvutisse.

Täna päeval tuli mulle meelde, et eile kui bussiga Tartust Kanepisse sõitsin, siis kuna Sebe on kõik teised bussifirmad konkurentsist suht välja söönud, siis on ka bussijuhtide suhtumine palju muutunud. No okei ei saa üldistada on ka väga häid juhte, aga neid pipraterasid märkab aina rohkem. Eile siis ka. Oli üks tüdruk, kes tahtis osta piletit kliendikaardi ja noore soodustusega. Bussijuht veidi sättis seal ja küsis uuesti, et kas täispilet või? Tüdruk näitas uuesti kliendikaarti ja kordas oma soovi. Siis aga sai juht pahaseks ja ütles, et kas te seest ei saanud piletit osta? Vaadake, kui palju te aega raiskate. Põhjus, miks ma seda räägin on see, et kui kõik inimesed bussi said, siis läks juht välja suitsu tegema, kuigi kell oli juba 31 ja me pidime 30 välja sõitma. Lõpuks välja sõitsime 33. Ja samal ajal kui ta suitsu tegi, läks üks naine ta juurde midagi küsima. Juht siis vaatas talle korraks otsa ja siis vaatas mujale. Naine kordas küsimust ja lõpuks juht ühmas talle midagi vastuseks. Vot sellised on need tänapäeva inimesed.

Homme lähen kooli ja Tartusse ka. Ei tea, kas ma homme koju tulen, sest ma peaks Abakhanis käima dressipluusi riiet vaatamas ja seda reedel enam teha ei jõuaks.

All this traveling is making me ill:(

Nii viimati kirjutasin esmaspäeval. Teisipäeval täitsin seda puudumiseks vajalikku lehte ja kogusin õpetajate allkirju. Pärast oli Panda. Millegi pärast olid kõik täna nii väsinud. Mul hakkas kõrv valutama tantsides. Hästi kahtlane ja seda ka ainult siis, kui hüppasin ja õhus olin, mitte põrutamise pärast, sest valus oli siis, kui jalad maad ei puutunud. Praegu on ka valus kui püsti seisan, ei tea... Ennem tundsin ennast halvemini, ei tea, kas homme kooli lähen, sest muidu jään vist väga haigeks ja reedel infotundi minna ei saa. Olgu see selleks.

Peale Pandat viis isa mind Võrru, sealt sõitsin poole kuuese bussiga Tartusse. Läksin Tasku Rahva Raamatusse ja vaatasin seal raamatuid ja lugesin ka mõnda. Emps leidis mu sealt ülesse ilma, et ta oleks helistanud, kuigi ma olin seal hästi ääres, akende juures. Ta vaatasi mingeid raamatuid ja siis otsustasime Cookbooki minna. Ma sain alles siis teada, et see üldse seal oli ja et see on Rahva Raamatuga koos. Ma võtsin kodujuustu salati jääsalati ja kartulitega. Jah, ainukesed maitsvad asjad olid kartul, tomatid, kurgid ja vutimuna ja neid oli ka vähe. Kartulid olid need hästi väiksed ja neid oli 4. Tomatid olid veel väiksemad kui kirsstomatid ja neid oli 2, mõlemad pooleks lõigatud ja vutimuna oli 1, seegi pooleks. Kurke oli vist 2 ringi. Jääsalat oli üle kasvanud ja seega mõru. Nii et võite mõista kuidas oli seda süüa. Kodujuustul ka viga ei olnud. Aga Kati olnuks ilmselt mu üle hea meel:D Emps võttis vist mingi pasta sealihaga. Pärast jõime kakaod vahukommidega. Siis pidi emps mingi töövihiku ära viima ja me läksime jalutasime viisime selle ära. Läksime läbi pargi. Pärast tegime hästi pika ringi. Käisime Toomemäel, üle Kuradi silla ja "Professori surmast" tulime alla ülikooli taha. Emps rääkis oma ülikooli asju ja seda, kus nad isaga koos olid koristanud ja igast selliseid asju. Näitas tuubikumi. Minu arvates nii lahe nimi raamatukogule. Kõndisime ülikooli eest läbi. Kõik tundus nii väike, nagu nukumajad oleks olnud. YFU kontori juurest läksime ka läbi. Siis jalutasime üle uue silla, selle botaanikaaia juures asuva. Käisime Konsumis ja hakkasime kodu poole astuma. Selle aja peale meil lohisesid need jalad järgi. Koju saime ainult tänu sellele, et ees ootas mõnus pehme voodi:D

Aga ega me siis kohe magama ei läinud, kus siis sellega, nii väsinud me ka polnud:P Ma vaatasin veel Fox Life'i pealt Ghost Whisperer'i ja midagi veel, siis vajusin ära.

Lootsin hommikul kaua magada, aga kuna ma ei viitsinud õhtul enam pesus käia, siis pidin kell 7 üles ärkama:S
Läksime kella 9-se bussi peale. Bussis sai magada. Täpselt iga tunni aja tagant ärkasin. Ehk siis kell 10 ja 11, siis enam magama ei jäänud, aga me olime suht kohal ka juba. Tallinnas käisime söömas ja hakkasime trammipeatuse poole liikuma. Ma veel kodus ütlesin emale, et me raudselt jõuame pool 1 kohale ja mis te arvate, mis kell me YFU ukse taga olime? 12.30 jap, aga Oliver ütles, et me olime täna 3-mas pere ja kõik jõudsid pool tundi varem kohale nii, et pole hullu. Seal siis rääkisime. Oliver oli ikka väga nõutud kuju seal. Ikkagi teist päeva tööl ju.

Nii pärast kihutasime bussijaama tagasi ainult selleks, et teada saada, et see buss, mida emps vaatas väljub ainult reedeti ja pühapäeviti...pettumus. Aga läksime ikkagi kell 3 Tartu bussile. Tartus läksime Rehepappi ja sõime mingit mustikakooki. Mõtlesime, et see on ikka suht suur koht. Huvitav, kas too kunagi täis ka on?

Bussiga tulime Kanepisse ja sealt isaga koju.

Tegelikult tee peal oli mul palju rohkem asju, mida blogisse kirja tahtsin panna, aga praegu tunduvad need ebaolulised.

Seega kokkuvõte tehtud. Loodan, et saan homme koju jääda, sest muidu ma terveks ei saagi. Olen kevadeni selline poolterve-poolhaige.

Olgu enam ei jaksa. Head ööd!

Childhood memories are the best!

Täna siis oli inkas KT. Mul ei olnud meeles, et töös ka sõnad tulevad, aga umbes panin nood ära. Ebareeglipärased sõnad läksid ka veits võssa. Sellega oli ka hull kamm, et kus ma istun. igaüks tahtis mind enda kõrvale. Jajah, mul on nüüd raudselt kõik õige. Vahepeal õpa küsis, et kas ma spikerdan, et mul on nii kaval nägu peas. Ma täiega imestasin, ütlesin, et naeran Sandrit:D
Olime Markaga täna korrapidajad. Üldse sellel nädalal. Keidil oli täna midagi viga. Elu kahtlaselt käitus. Küll oli tal häda meie koristamisega, et me koristavat halvasti, siis ma ütlesin, et ega ma ei pea teiste tagant koristama. Kati ütles, et nemad küll pidid. Ma jälle, et te ise tahtsite, tegelikult te ei pidanud. Prügikasti nad ka neljap. välja ei viinud. Eelmisel nädalal polnud nad üldse prügikasti välja viinud ja siis Keidi hädaldab meie kallal. Tegelt ta teab küll, et tal vedas, et Kalle ei saanud teada, sest kui me nüüd jätame välja viimata, siis me saame nädala juurde. Kallel mingi hull süsteem. Eelmisel aastal kh. Ma just tulen kooli ja Kalle klassis, ütleb, et miks teil prüka välja viimata. Ma et, ma just tulin, et me pidimegi hommikul viima.
Kalle: Ei-Ei nädal juurde.
Ja siis järgmisel nädalal ütles, et teil juba üks hoiatus oli. Et nagu me pm. oleks teise hoiatusega nädala juurde saanud. Segane ma tean, aga jh, tglt oli meil esimene hoiatus. Poistele tegi küll hulle erandeid. Klass oli hullult koristamata mingi 3 päeva ja enne klassijuh. tundi tehti korda. Ega ei ole midagi onju:S

Mul tuli meelde täna, et geo õpa küsis eelmisel tunnil, et kus teil need läänemere lehed on. Me vastasime, et me pole neid saanudki.
Õ: Olete küll, ärge valetage!
Klass: Meile ei ole neid antud!
Õ: Päriselt ka või, ärge ajage. Saite küll!
K: Ei saanud.
Õ: Saite jh. Kas ma tõesti siis ei andnud neid teile? Ma ei tahaks seda uskuda.

Pm. Ta raius mingi 5 min. et me pole neid saanud kuni lõpus andis need meile, aga kokkuvõttes ei uskunud ta ikka, et ta meile anda unustas.
Ma lähen nii närvi. Kirjuta siis ülesse kuskile või midagi. Ära hakka kohe teisi süüdistama. Ega sa mingi imelaps ei ole, et kõik sinu järgi käib.

Aa ja mulle tuli meelde, et Keidil käis veel mingi hormoonide möllamise teema. Ajas mind närvi sellega. Ise ei teagi mida see tähendab ja siis ütleb, et mul hormoonid möllavad, et ma olen nii närvis. Ei tea jh, kust otsast ma NII närvis siis olin. Narsin veel tema üle. Mulle tundub hoopis vastupidi, et temal hormoonid möllavad. Tujud kõiguvad koguaeg. Vahepeal on hea tuju, siis on mingi kiusamise tuju... Ainuke lohutus on see, et ta tujud on mööduvad. Äkki homme on tal parem tuju.

Halja küsis me käest kuidas eesti keeles sõna satuvad kirjutatakse, kas satuvad või sattuvad? Samal ajal kirjutas tahvlile sattuvad. Suht naljakas. Aga jh, pole siin naerda midagi, kui Kärol ükskord geo tunnis küsis, et kas Soome on ka riik, siis pole mul enam midagi imestada. Üleväsimus. Mis tuletabki mulle meelde, et peaksin ise ka magama minema.

Aa ja homme siis Tartusse. Peale Pandat Võrru isaga ja sealt Tartusse. Aa ja täna sain ma ju teada, et kolmapäeval kell 1 tuleb meile keegi Saksamaast ja selle kultuurist rääkima. Mul on niiiiiiii..... kahju, et ma sinna ei saa minna, aga midagi enam muuta ka ei saa, sest emps võttis juba vaba päeva ära. Ma ei saa aru, miks ei räägi õpetajad varem selliseid uudiseid. Kalle võiks ka rohkem kuulata, tihti on nii, et me saame viimasena teada ja mingite ajaloo-esta õpetajate kaudu. Aga mul õnneks tuli isale hea idee, et ta filmib seda loengut. Sest mul pole teiste käest ka mõtet küsida. Ma saaks heal juhul nende käest 15% tervest jagatud infost kätte. Ja seegi on väga heal juhul. Tõenäoliselt piirduks see 5%-iga, sest arvan, et neil hakkab seal igav ja siis hakkavad nad lollitama ja nii ongi:D Nii lahe, olen juba mitmest kohast kuulnud seda väljendit "ja nii ongi" Teglt sai see alguse Ženja Fokini käest, minu arvates, sest tema ütles koguaeg ja ütleb siiani seda Stiilipäevikus.

Olen viimasel ajal märganud, et mul on megahüpergiga nunnu, armas ilus kass. Ema oma on ka armas, aga see enda oma on ikka kõige ägedam.

Mul on käelaba peal mõlemal käel 2 veresoont täpselt sama koha pealt paistes, või noh tungivad esile. Siin arvutivalguse käes näen ma välja nagu mingi keskealine.

Enda arvates oli mul täna armas soeng. Meenutas Alice-i soengut. Kusjuures ma ei kasutanud ei geeli, lakki ega ka vahtu. Mitte midagi ei kasutanud. Magades ise läks selliseks. Hea soeng mul onju, ei pea hommikul kammimagi. Aa ja ikka püüab mu soeng tähelepanu. Ikka veel on keegi, kes pole seda märganud. Täna oli selleks siis Piret ja minu arvates ka Tiina ning Monica ka, aga nad ei öelnud midagi. Nad olid kaugemal ka.

Millegipärast tuli mul täna hästi palju asju minevikust meelde. Häid mälestusi tuli meelde. Tore! Ilmselt on see seotud eilsega kui mul vend külas käis ja mingid vanad pildid tõi, kus ma olen umbes meetrine, meil on veel 2 kaukaasia lambakoera, empsil sama hea soeng kui Puhmal ja vend kõhnem kui nuudel. Aga ilusad pildid on ei kurda. Eriti eredalt on mul meeles see kui Tartus jõule pidasime mingi 10 aastat tagasi. Meil oli seda vahvlitorti, see, mida pappkarbis poest ostad, pruuni vormi sees, ja mulle too nii meeldis, et kui pilti tegime, siis mulle öeldi, et pane korraks see kõrvale, pärast sööd edasi, aga jäärapea nagu ma olin sõin ikka edasi. Nüüd ongi paar tolle jõulu pilti sellest, kus ma olen oma vahvliga.
Emps rääkis, et ma olin väiksena kõige tähtsam. Käisin kõige ees. Kui me autoga sõitma läksime, sapakaga, kujutate ette see oli enne mosset veel:P, siis mu emal on meeles üks hetk kui mul õde ja vend, kes olid nii 13-15 vist ja mina nii 4-5-ne, et nad olid auto ukse ees, aga ma siis viimasena jooksin nad kahte lehte laiali, et esimesena autost sisse saada. Kusjuures ma istusin keskel. Tead ma nii naersin sel hetkel kui emps seda meelde tuletas.
Väiksena korrutasin ma pidevalt sada äda- sada äda (nagu sada häda). Jälle naersin. See oli ka lahe kui ma kõndima õppisin. Meenutas seda nagu esimeses Jääaja filmis. Mul ka pere istus ringis ja ma siis tuigerdasin nende vahet. Nad jälle ütlesid, et mine emme juurde või mine issi juurde või mine enna juurde või kata juurde. Noh jah ma olin hoitud laps:D
Väiksena tegin seda pingviini kõndi, et käed selja taha ja selg ette kummardatud. Tõsiselt naljakas võis olla.
Ja kui ma juba Põlvas lasteaias käisin, siis ei olnud ma nõus üle tee minnes empsil käest kinni võtma, sest ma teadsin, et ta teeb seda ainult sellepärast, et ma auto alla ei jääks. Ta siis alati ütles, et aita mind üle tee. Algul jäin ma uskuma kah, aga mingi paari nädala pärast taipasin ma ära. Oh ja neid mälestusi on nii palju ju.
Põlvas oli mul essa või teise klassi jõulude ajal ükskord hääl nii ära, et ma ei saanud sosistada ka, aga ikka pandi mind mudilaskoori niisama maigutama.
Meil oli mussa õpal ükskord sünnipäev ja ta andis meile igaühele tüki šokolaadi. Me hakkasime siis laulma ja ta ütles, et oi jh, mul läks meelest ära, et šokolaad teeb kurgu (täpset sõna enam ei mäleta) paksuks/kreemiseks vist või midagi sellist ja ta lasi meil ukse taha minna vett jooma. Seal olid samasugune kraanikausside rida nagu meil Antslaski söökla ees on.
Kunagi oli meil lõunasöögi magustoiduks apelsin ja mu parim sõber ja pinginaaber Krislin ei söönud miskipärast apelsini nahka, vaid imes selle mahlast tühjaks ja viskas naha prükasse. Seal oli see suur roheline metallist prükka.
Me käisime alati nende metallist torude peal tireleid tegemas. Need oleks nagu vaiba kloppimise pulgad, aga ainult võimlemiseks. Umbes nagu rööbaspuud, aga üks metallist toru. Nagu tõkkejooks tõkked. Ja ükskord olid seal ühed suurema klassi lapsed. Mingi neljanda vist ja Krislin ja mina tahtsime nonde peale minna, aga nad ei lasknud. Ma siis ütlesin neile, et teate ma kutsun oma ema, ta on siin koolis õppealajuhataja. Ta ajab teid siit minema, ei usu või.
Siis ma olin nii tähtsust täis. Ja ma imestasin, et nad ei uskunud, sest ma olin juba nii teada tuntud kuju nii suurte majas kui ka algklasside majas ja kõik teadsid, et ma olen õppealajuhataja tütar.
Nende samade metallist torude juures oli mingi 1,5 meetrine kaldus tõus ja selle serva peal kasvasid puud. Nüüd on seal ilus suur staadion ja pole ei kallakut, puid ega ka mu sümboolseid tirelitõkkeid. Igatahes kasvasid seal vahtrad ja oli sügis ning need ajasid lehti. Ma mõtlesin siis, et püüaks neid omale pea peale. Ma pidin essa olema ja kui ma püüdsin, siis vaatasin taevasse seda lehte igatahes jooksin ma täiega sinna kallakusse sisse nii et mul eest tuli hammas ära. Mul oli nii mark, et ma läksin kuskile maja seina taha. Teised arvasid, et ma hakkasin nutma ja kutsusid õpetaja.

Oh neid lugusid tuleb meelde nii-nii palju, et ma ei jõuaks neid elu sees siia üles kirjutada. Aga good times-good times!

Lugesin just H1N1 kohta. See on siis seagripp nagu seda tegelikult nimetada ei tohiks, sest see ei saanud algust sigadelt. Aga jh, ma ei uskunud, et see asi nii tõsine on. Nagu mingi katk oleks lahti pääsenud.

Muide ma pean homme õpetajate käest allkirju minema küsima, et kas nad lubavad mind ära seoses kolmapäevaga. No Kalle kas sa ei võinud mulle lihtsalt märkida vabandatava põhjuse. Miks ma pean tõmblema nagu oleks mul kodused põhjused?

kthxbai

Ma just mõtlesin, et järgmisel nädalal on Noorkuu, aga ei, pean veel nädalakese ootama:S