Täna hommikul oli varajane ärkamine. Pool kuus oli vist. Igatahes siis viisime ema tööle ja ma proovisin magada kooli sõitmise ajal, aga ma ei saanud. Und ei tulnud. Koolis avastasin, et ma olin kingad koju unustanud...tore... Aga tglt vahet ei olnud, sest väljas porine ei olnud. Tundide ajal midagi erilist minu mäletamist mööda ei juhtunud. Noh peale keka muidugi. Kekas jooksime 2 ringi soojendust ja tegime venitusi ja soojendusharjutusi. Siis hakkas vihma veel hullemini sadama ja nii rõve ilm oli. Siis jooksime 2 korda teatejooksu terve ringi peale. Ja siis oli hinde peale 6 min. jooks. Mul hakkas vahepeal niiiiiiiiii halb, et ma oleksin oksendama hakanud. Teise ringi lõpust 300 meetri sirge peal oli jõhker vastutuul. Kasutan Keidi väljendit, et me oleks nagu Alaskal kuskil lume sees sumbanud, sest joosta oli võimatu. Igatahes viimase minuti ma proovisin joosta kiiremini ja kui olin mingi 100m nii ära jooksnud, siis hakkas mul hullult halb ja ma kõndisin, sest muidu oleks ma ilmselt pildi taskusse visanud. Igatahes oksendama oleks ka peaaegu hakanud.
Sellist oksendamise tunnet on mul olnud peale tänase keka ainult 1 kord ja sedagi siis, kui ma esimest korda Urvaste kiriku juurest tollest Kuldre poolsest mäest üles sõitsin...ilma kõndimiseta... Siis ka isa rääkis, et ma pingutasin liiga palju ja süda ei jõudnud tööd teha, et keha siis andis märku, et ma rahulikult asja võtaks ja üle ei pingutaks, ma ei teadnudki, et seda võis tavalises kekas ka juhtuda. Lõppude lõpuks, kui palju me ikka pingutame? Tundub, et siis pingutame kah.
Peale kekat saime ära, sest vastama me ei pidanud ja vihma sadas ka nii rõvedalt. Riietusruumis passisime mingi 20 min. enne kui riideid vahetama hakkasime. Mul läksid juuksed vihmast ikka suht lokki, aga pärast kammimist olid ilusad lained. Siis ma mõtlesin tükk aega, et kas ma lähen bussiga koju või lähen isaga, sest tegelt mul oleks muidu koolis ka tegevust olnud, aga otsustasin ikka bussiga tulla, sest siis sain puhata. Vahepeal mingi 7-8 vahel tuli jõhker unekas ja ma magasin veits. Siis ajab isa üles, et kuule mine voodisse. Mul oli nii, et ei lähe. Nüüd ongi mul elu sees ja und eriti ei ole. Kell on 1 öösel... irw.. Mul on režiim ikka mega sassis, aga vahet pole, mulle meeldib öösel üleval olla, siis on mega hea vaikus.
Enne kirjutasin seda ajaloo esseed ja ma ei viitsinud mustandit käsitsi teha, seega tegin selle arvutisse, ma mingi mõtlesin, et kui ma poolteist lehte saan kirjutatud, et siis lehe peal peaks mingi 2 välja tulema. Tegelt suht kaua läks aega, et see ükski täis saada, aga siis vahepeal lugesin netist uudiseid ja mõtlesin muid asju ja siis pärast oli hea kerge kirjutada ja noh imede ime kui kell oli peale 9-t mingi pool kümme, siis tuli mul hull kirjutamise hoog peale, hästi kerge oli teksti välja mõelda. Igatahes sain siis mingi ühe lehe ja kolmandiku täis ja ma veel mõtlesin, et kui ma käsitsi kirjutan, et siis jääb mul 2-st lehest puudu, et pean juurde kirjutama. Lõpuks kui käsitsi kirjutasin tuli kokku 3 lehte. Väga hea! Suht kerge oli seda kirjutada tegelt, kui nüüd tagantjärele mõelda.
Aga ma ei teagi, geograafia kontuurkaardi pean ära tegema, aga see läheb ruttu ja siis vist lähen magama.
Bye-bye
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar