Viimasel ajal on mul rohkem tegemist kui ööpäevas tunde

Pole vist siis teisipäevast alates kirjutanud. Ei see oli ikka kolmapäevast.

NELJAPÄEV
Igatahes neljapäeval oli mul väga paha olla. Hommikul ärkasin oli kõik normaalne. Koolis samuti. Aga pärast teist tundi hakkas mul järsku väga paha ja kuidagi kannatasin ma keemia tunni ära, sest meil tuli reedel kontrolltöö. Igastahes peale seda läksin kooliõe juurde. Seal ta kraadis ja katsus mu kõhtu ja küsis igasuguseid küsimusi. Näiteks küsimusele kust su kõht valutab pidin kolm korda vastama.

Õde: "Kas su kõht valutab siit?"
Mina: "Ei"
Õde: "Aga kust siis valutab?"
Mina: /näitasin kust kõht valutab/
Õde: /katsub edasi, küsib/ "Kas su kõht valutab siit?"
Mina: "Ei"
Õde: "Aga kust siis?"
Mina: /jälle näitasin talle/
Õde: "Aga kust sul veel valutab?"
Mina: "No sealt valutabki kust ma näitasin"

No issand kui naljakas mul seal oli. Ma oleks peaaegu naerma hakanud. Ma hakkasin praegu kahtlema sõna naljakas kirjapildis, et kas see on õigesti kirjutatud. See meenutab nii sõna kajakas. Ilmselt üleväsimus. Kui postituse lõpetan lähen magama.

Nii siis küsisin ma mingit valuvaigistit ja ta andis. Võtsin, siis selle vetsus ära, sest kooliarsti ruumis kraanikaussi polnud ja läksin tundi tagasi. Algul mingit muutust polnud. Ja ikka aina hullemaks läks. Süda läks pahaks, iiveldamise tunne tekkis. Lihased valutasid ja kõhuvalu läks ka suuremaks. Pool füssa tundi kannatasin ka ära ja siis küsisin õpetajalt, et kas ma isa juurde võin minna, et äkki viib ta mu koju. Õpetaja lubas öeldes, et ma näen haiglane välja. No kammoon, mis ta arvas, et ma ise ei tunne ennast haiglasena v? Et ta peab igaks juhuks ütlema, et äkki ma ei tea. Meenutab veidi seda kui kellelgi on midagi riiete küljes, et õu kuule, sul on niidijupp pluusi küljes.

No isa juures ma passisin mingi 15 min. Ta oli nõus mind koju viima. Ma siis ootasin kuni kell vahetundi läks, sest ma ei tahtnud tunni ajal klassi minna muidu oleks kõik pärima hakanud. Vahetunnis läksin, siis sinna ja võtsin asjad ja tulin ära. Kodus selgus, et see valuvaigisti oli toimima hakkanud, mingi poolteist tundi hiljem, no okei ja ma ei tundnudki(jälle kahtlane kirjapilt) end enam halvasti ja ma oleks võinud ka kooli tagasi minna. Ma seda isale ei öelnud, sest kes ei tahaks endale poolt vaba päeva saada? Pärast oli muidugi kahju, sest Panda oli õhtul, aga noh jh.

REEDE
Reedel oli kõik korras. Tegin kontrolltöö ära. Tundub, et ma saan viie. Ma pole vist elu sees nii palju keemiat õppinud, mis on muidugi väga hea. Kolmapäeval õppisin 2 tundi ja neljapäeval vist sama palju. Bioloogiast oli tunnikontroll, pooli asju ma ei osanud, sest ma ei lugenud neljapäeval õpikust seda peatükki läbi. Õnneks lubas õpetaja meil poole töö pealt mingit pilti vaadata, kus olid vastused olemas, seega ma loodan, et saan viie. Matast oli mingi uus teema. Ja sain teada, et teises mata tunnis pidi lühikontrolltöö olema selle teema peale, mida nad neljapäeval, siis kui mind ei olnud õppisid. Õnneks oli teema ülikerge ja ma sain viie. Õpetaja kontrollis kohe ära ka. Kirjandusest kuulasime maki pealt muusikat. Hästi ilus oli. Mulle väga meeldis too muusika, kuigi esimene kolmest loost oli suht kahtlane. Siis pidime kirjutama iga loo mõtte ja mis emotsioonid tekkisid. Esimese loo kohta pidi kirjutama, et mida tähendab meie jaoks vaikus.
Mulle loovtööd meeldivad seega ma arvan, et ma saan viie. Vahetundide ajal kirjutasin inka kodust tööd maha, sest mind jälle ei olnud kui nad seda tunnis tegid. Mingi mõistekaart oli, mida pidi täiendama.

Reedel oli ka rebaste retsimine. Mina vaatama minna ei viitsinud, kuigi oleks võinud, sest pilte on suht vähe üles pandud ja tundus olevat lõbus.

Pärast tunde käisime raamatukogus ja võtsime Jaan Krossi "Wikmani poisid". Keidi õele oli Piret(raamatukogujuhataja) öelnud, et "Wikmani poisid" on tüdrukutele igav ja soovitas talle teist kooli teemalist raamatut, aga kui meie läksime, siis ütles Piret, et kõik Tartu kooli üheksandikud loevad "Wikmani poisse", et me peame ka, mis siis, et see igav on. Keemia õps oli ka seal ütles, et ta võib enda kapsaks loetud "Wikmani poisse" ka laenata. Kindlalt me tahame. Veel ütles ta, et ärge siis hakake mulle neid vesiniku või magneesiumi või mis iganes asja pomme tegema. No ta ütles kindla aine, mul lihtsalt pole meeles, mis see oli. Ma ütlesin, et kindlasti hakkame. Veel soovitasid nad pühapäeval ETV-st vaadata neid Wikmani poisse, sest see sari pidi nüüd hakkama. No eks vaatab, mis saab. Keemia õps ütles veel, et seal näitlesid mehed, kes nüüd on juba pensionärid, aga omal ajal olid väga ilusad. Aa okei siis, mis see mulle midagi annab?!

Peale rampsi läksime linna Markaga. Ostsime Tarest Rõuge burksi. Elu hea oli. Hind oli jälle alla läinud, mis on hea. Siis ootasime mu bussi ja käisime poes juua ostmas. Väljas tegime jälle marki täis jalutades ühest kohast teise ja jäädes just ühe auto juurde seisma, kus üks kindel isik sees istus. Pärast kui auto minema sõitis oli ikka elu mark, sest nad vbl kuulsid meid, sest aken oli vist lahti. No suva too. Koju jõudsin ka suht normaalselt. Õhtul midagi erilist ei teinud.

TÄNA
Hommikul ärkasin hiljem kui tavaliselt, aga elu mõnus oli välja magada. Siis tuli meile üks külaline, kes nurjas suht mu plaanid ära. Pärastlõunal panin pinde riita ja vaatasin Kõmutüdrukut ja siis tegin Kräsupea kooki, mitte küpsistest vaid seda koogi varianti. Käisin saunas ja õhtul just siis kui ma arvasin, et mu õde nagunii enam külla ei tule nägin autot sõitmas. Kell oli mingi pool üheksa. No see rikkus mul jälle ühe plaani ära, aga suva, sest hea meel oli teda näha. Praegu ööbivad nad siin. Õhtul tegin veel lehttaigna taigna valmis. Homme hommikul teen Napoleoni kooki, sest homme õhtul läheme veel tuttavatele külla. Siis on homme saun ka ja ma ei teagi, mis mu õppimisest saab. Tõenäoliselt pean ilma teemasse süvenemata ära tegema. Mul on vaja veel "Wikmani poisse" lugeda, tööõpetuse salli teha, bioloogia referaat alustada ja lisaks veel tavaline õppimine, mis nüüd on selline, et iga päev on igast ainest mingi kodutöö. Aa ja mata õpa ütles, et nüüd hakkab meil igal reedel mingi töö olema. No jh, hea on hindeid saada, aga palju on õppida. Samas see valmistab mind Treffneriks ette, mis on väga hea. Homme on mul veel oma seriaalid vaadata. Otsustasin, et ma kavatsen vaadata nii palju telekat kui saan. Selles mõttes, et neid saateid, mida ma ikka vaadata tahan, sest ega mul varsti selleks nagunii aega ei jätku, sest muidu vahel olen ma need saated vaatamata jätnud mõeldes, et oh ma ju järgmist osa või kordust näen, aga kindlalt ma siis satun teleka juures olema.

Nojah, nüüd sai vist kõigest kirjutatud.

Aa ja õega rääkisime veel Tartu korterist, mis saab suurepärane olema. Ja ma olin meeldivalt üllatunud kui ta mind ikka Tartusse ootas, sest meil oli vahepeal üks väike argument. Mitte tüli, aga selline väike jama. Kuigi kui nüüd järgi mõtlen, siis ma ikka ei saanud aru, kas ta mind sinna tahtis. Ta lihtsalt küsis ja ma arvasin, et ta ootas mind sinna. Noh suva. Ma peaksin nüüd minema.

Kella vaadates märkasin, et ma olen seda postitust tund aega kirjutanud. Kui pikk see siis on?

Bye-bye